Elutähtsate näitajate mõõtmine (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

108

pdf

SÜDAME-VERERINGE ELUNDKONNA OBJEKTIIVNE LÄBIVAATUS

Diferentseerimiseks kasutatakse ambulatoorset vererõhu monitooringut. („Valge kitli”... 2003, Eesti ... 2004, Suurorg 2006, Viigimaa 2007.) Arteriaalne hüpertensioon – lapse eale, soole ja pikkusele vastav süstoolne ja/või diastoolne vererõhk, mis on >= 95-dale protsentiilile vastavast vererõhu väärtusest. Hüpertensioon on südame-veresoonkonna haiguste riskifaktor. Hüpertensioon võib esineda asümptomaatilisena ja selle avastamise võimaluseks on vererõhu mõõtmine. 4 Eestis esineb kõrgenenud vererõhku 1-5% lastest. (Eesti ... 2004, Viigimaa 2004, Viigimaa jt 2006, Hockenberry & Barrera 2007, Viigimaa 2007.) Arteriaalne hüpotensioon – vererõhu madaldumine alla ealise, soolise normväärtuse. Vereringet reguleeriva süsteemi talitluse häire, millele hiljem lisanduvad elundite muutused. Võib olla aga ka füsioloogiline (adaptatsiooni) normivariant

Meditsiin

60

docx

Laste intubeerimine ja ekstubeerimine

Intubeeritud lapse juures peab õde jälgima, et lapse hingamisteed oleksid avatud ja et temale manustatav hapnik oleks niisutatud ja soojendatud. Intubeeritud patsientidele tuleb teostada trahhea sisaldise aspireerimist, mille eesmärgiks on trahheobronhiaalpuu läbitavuse tagamine ja sekreedi eemaldamine hingamisteedest. Õde peab tagama patsiendi monitooringu, selle dokumenteerima ja ka mõistma kui patsiendi seisundis toimub muutusi. Pidev patsiendi jälgimine palja silmaga kui ka eluliste näitajate normidest arusaamine on oluline õe lesanne lasteintensiivravi osakonnas. Oluline on ka aru saada patsiendi veregaasi näitajatest ja normipiiridest. e kohustus on tagada lapsele piisav ventilatsioon, toitmine ja diurees, suhtlemine ja turvaline keskkond, võimaluse korral tuleb ka lapsevanemad kaasata meeskonnatöösse. Kui seisund, mille tõttu laps intubeeriti on möödunud ­ on laps ekstubeerimiseks valmis.

Õenduse alused

54

pdf

Lapse objektiivne läbivaatus. Üldseisund, kehatemperatuuri mõõtmine.

 Patoloogia  Lai silmade vahe, lame ninajuur, mongoloidne silmade lõige, epikantus, madal juuste piir, pikk ülahuulevagu, madalal asetsevad kõrvad, düsmorfsed kõrvalestad, väike alalõug, ahvivagu jne (vaata peatükk „Närvisüsteemi läbivaatus“). Teadvus Teadvuse seisundi hindamiseks kirjeldatakse lapse reaktsioone. Enne patsiendi uurimist tagatakse organite elutähtsate funktsioonide säilimine (Hillbom 2005). Teadvust kirjeldatakse Glasgow koomaskaala alusel (Glasgow Coma Scale, GCS). Teadvusehäire võib olla kergest desorienteeritusest kuni koomani. Glasgow koomaskaalal normaalne teadvuseseisund vastab 15 punktile. Kindel teadvusehäire on alla 10 puntki ja sügav kooma 3 punkti. (Ward 2007, Korppi jt 2011) Tabel 1. Glasgow koomaskaala (modifitseeritud Uibo jt 2010, Korppi jt 2011).

Meditsiin

24

pdf

HINGAMISELUNDID 2014

5. HINGAMISELUNDID Ene Linn, Terje Arula 5.1. Mõisted Apnoe - hingamatus, hingamispaus, hingamise lakkamine. Düspnoe - hingeldus. Tahhüpnoe - hingamissageduse kiirenemine. Bradüpnoe - hingamissageduse aeglustumine. Kussmauli tüüpi hingamine - sage sügav hingamine koos abilihaste kasutamisega, näiteks hüperventilatsioon respiratoorse atsidoosi korral (Wong 2008). Cheyne-Stokesi tüüpi hingamine - periooditi sügav ja tugev, kuid reeglipäraselt mõneks sekundiks nõrgenev või hoopis katkev hingamine. (Kallas jt 1999, Wong 2008.) 5.2. Hingamiselundkonna objektiivse läbivaatuse metoodika ja hindamine Lapse läbivaatuse teostamisel on alati oluline teha hingamiselundite läbivaatust, sest hingamine on inimese tähtsaim elamistoiming, mis tagab ka teiste organite normaalse funktsioneerimise. Hapnikurikas veri jõuab kopsudest südamesse, sealtkaudu ajju ja kõikidesse teistesse organitesse ning tänu kopsualveoolides toimuvale gaasivahetus

Bioloogia

15

docx

NEFROLOOGIA JA ÕENDUSABI – JUHTUMIUURING

6 -Taga patsiendile mugav asend; möödudes 36,7C. annab tunnistust unisus. kraadini 3 tunni -Anna patsiendile rohkelt juua; -Dokumenteeritud jooksul. -Dokumenteeri. (Herdman 2016: 427) Veresuhkru ebastabiilse -Ennetada -Jälgi patsiendi veresuhkru seisund; -Veresuhkru taseme risk (00179), mis veresuhkru -Selgita patsiendile veresuhkru ebastabiilse on seondub seisundi ebastabiilse mõõtmine reeglid; taseme risk ei halvenemisega, kehakaalu taseme risk. -Selgita, milline on sobiv dieet. tekkinud. langusega ja vähese -Dokumenteeri. - toitainete tarvitamisega Dokumenteeritud. viimased ajal. (Past 2005: 6) (Herdman 2016: 00179)

Sisehaigeõendus

23

docx

ANEEMIAT PÕDEVA PATSIENDI ÕENDUS

Edasisel vestlusel avaldub, et naine on viimasel ajal olnud isutu ning tarbib kaloreid päevasest vajadusest vähem. Sageli sööb ta lihtsalt sellepärast, et peab. Patsiendi anamneesist tuleb välja, et ta ei suuda end öösel välja puhata ja tunneb hommikuti sageli väsimust. Hommikul järsult voodist tõustes tunneb kerget peapööritust (Siamak, 2018). Objektiivselt: HS 15x', pulss 70x', RR 105/55mm/Hg, SpO2 95%, Pikkus 163cm, kehakaal 55kg (KMI 20.7), nahk kahvatu (Elutähtsate näitajate mõõtmine, 2018). Hemogramm: WBC 5.5 (3,5....8,8 E9/L) RBC 4.0 (3.9....5.2 E12/L) Hb 95 (117....153 g/L) Hct 33 (35....46%) MCV 83,0 (82...

Õendus

13

doc

Õendus II

KIRURGILISED OPERATSIOONID Kirurgilise operatsiooni all mõistetakse mehhaanilist vahelesegamist organismi kudede ja organite terviklikkusesse, mis on ette võetud ravi või diagnostika eesmärgil. DIAGNOSTILISI OPERATSIOONE kasutatakse diagnoosi täpsustamiseks. Näiteks kasuatakse diagnostiliste vahelesegamistena biopsiat e. (proovitüki võtmist), proovipunktsiooni e. kehaõõntest või kudedest sekreedi võtmist), proovilaparotoomiat e. kõhuõõne avamist diagnoosi täpsustamiseks, torakotoomiat e. rinnaõõne avamist. RAVIOPERATSIOONE teostatkse: haiguskolde eemaldamiseks patsiendi paranemiseks või tervistumiseks haige seisundi leevendamiseks OPERATSIOONE VÕIB JAOTADA: 1.1 Plaanilised: haiguse iseloom ja patsiendi seisund võimaldavad haigel olla ootelehel e. operatsiooni järjekorras tähtajalised e. operatsiooni kuupäev on määratletud (mõnikord venivad o

Õenduse alused

28

docx

INTENSIIVRAVIÕENDUSE KORDAMISKÜSIMUSED

subclavia; vena jugularis interna; vena jugularis externa Lisaks kasutatakse veel: vena basilica (käel); vena femoralis (kubemes) vajadus pikaajaline, üle 3 ööpäeva kestev vedelikravi või parenteraalne toitmine; kontsentreeritud lahuseid saab kasutada; perifeersete veenide raske kättesaadavus; suured vedelike ülekanded (traumajärgne, šokk, südameseiskus); monitooringu võimalus (tsentraalse venoosse rõhu mõõtmine – CVP) ohud ja tüsistused ebaõige paigutus, arteri punktsioon ja hematoom, infektsioon, õhkrind, infusioon patsiendi pleurasse, õhkemboolia, kateerteremboolia, rütmihäired, närvikahjustus vajalikud vahendid pesemisvahendid; nahatuimasti (nt 1% lidocain) + süstal nõelaga; steriilsed linad kanüülimispiirkonna ääristamiseks; tsentraalne kateeter ja sisseviija (tavaliselt valmispakend); süstal hepariinilahus/NaCl loputamiseks; õmblusvahendid ja niit, millega kateeter kinnitatakse

Õendus

Kommentaarid (0)