Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Eluasemepoliitika suundumusi Ida-Euroopas. (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris

Eluasemepoliitika suundumusi Ida-Euroopas


JOKK , jonn ja kahjumlikud ehitajad 26
Mõiste „eluasemestrateegia” on erinevates keeltes erineva tähendusega ning mõiste sisu peegeldab erinevate riikide tegevuse ulatust, detailsuse määrangut ja poliitilist mõju eluasemepoliitika kontekstis. Antud töös Eesti sisulise eluasemepoliitika määratlemises juhindutakse asjaolust, et Eesti kuulub eluasemepoliitika rakendamises Kesk- ja Ida-Euroopa (edaspidi: KIE) blokki järgmiste näitajate poolest: kvaliteedilt jääb Eesti eluasemefond tuntavalt maha arenenud ja vanade Euroopa Liidu (edaspidi: EL) riikide tasemest, erastamisreformist on möödunud ainult 20 aastat; eluasemeturg on valdavalt monotsentristlik ehk eelkõige omanukuasustusel baseeruv süsteem.
Uuringutest selgub , et Eesti riiki on viimastel kümnenditel mõjutanud kiire siirdeperiood kommunistlikust ühiskonnakorraldusest turumajandusele ja iseseisvunud vabariigist Euroopa Liiduga (EL) kohandunud riigini. Kuigi linnapildid annavad suhteliselt hea ülevaate linnade planeeringutest ja halduskorraldusest (nt Tallinn, Tartu, Pärnu jms), selgub, et kolmandik leibkondadest elab eluruumides, kus on rahuldamata elementaarsed hügieenivajadused või mille tingimused ei vasta leibkonna vajadustele. Käesoleva töö eesmärk on käsitleda riikliku eluasemepoliitika eesmärke ja meetmeid subsideeritud eluasemekorralduses. Kas ja kuidas on Eesti eluasemepoliitika mõjutanud eluasemete kättesaadavust haavatavatele ühiskonnagruppidele?

Mõistete sisu


Strateegia on eesmärkide, otsuste, põhimõtete ja tegevuste süsteemne kogum, mis määratleb ära valdkonna/organisatsiooni olemuse ja edasised arengusuundumused.
Poliitika on mingi valdkonna põhiprintsiibid, enamikul juhtudest kirjalikult fikseeritud.
Eluase on ühe või mitme leibkonna aastaringseks majutamiseks sobiv eluruum või osa eluruumist. Sotsiaalses mõttes on eluase samastatav koduga.
Eluasemepoliitika on abinõude kompleks , mis mõjutab eluaseme kvaliteeti, kvantiteeti, hinda, omandust ning kontrolli elamufondi üle
Eluasemestrateegiad Eestis: Eesti elamumajanduse arengukava aastani 2010 (ei kehtestatud); Eesti elamumajanduse arengukava 2003-2008 (hetkel rakendamisel), Eesti eluasemevaldkonna arengukava 2007-2013 (välja töötamisel)
Eluasemefond, elamufond -.ka kinnisvarafond, - reaalselt käsitletav kogum eluasemeid, mille haldust, pakkumist ja nõudlust reguleerib eluasemepoliitika.
Omandireform /denatsionaliseerimine – kitsamas tähenduses: Eestis eluruumide erastamise ja tagastamise põhimõtted, mis sätestati Omandireformi aluste seadusega (1991) ja Erastamisseadusega (1993) ja mile eesmärgiks oli tagada omandi puutumatus , heastada nõukogude perioodil omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohus ja luua tingimused turumajanduse arenguks. Laiemas mõistes, - enamus KIE riikides ulatuslik reform vastavalt riigi seadustele , eristatakse aeglaseid ja kiireid omandireformi läbi viinud riike. Eesti on erinevate uuringute andmetel määratletud kui kiire erastaja (Kährik jt 2004: 19, 20).
Nõudlust toetavad subsiidiumideluasemetoetus
Pakkumist toetavad subsiidiumid – turuüürist madalama hinnaga üürielamuaseme pakkumist leibkondadele, kel on raskusi endale ise elamispinna soetamisega.
Munitsipaalelamispind – Eestis: KOV eluasemeomandis olev eluasemevorm, mida pakutakse subsideeritud hindadega. Haldajateks võivad olla nii KOV kui eraettevõtjad.
Sotsiaalelamispind – Eestis: KOV eluasemeomandis olev subsideeritud eluasemevorm, mida pakutakse koos sotsiaalteenustega. Haldajateks võivad teatud tingimustel olla ka ettevõtjad, sihtasutused saavad pakkuda teenuseid, ent ka teistel omandivormidel on võimalik teenust osutada kui teatud tingimused ja kvaliteet on tagatud.
Varjupaik – üks osa sotsiaalabi erakorralisest liigist, ajutine.
Tsentraliseeritud jaotusmudel – sotsiaalelamute üürnike kasutusse andmise reeglid kehtestatakse leibkonna sissetuleku piirhindadega.
Koordineeritud detsentraliseeritud jaotusmudel - keskvalitsuse poolt määratud üldiste ramide piires on KOV-tel vabad käed omaenda eluasemeomandi jaotamisel.
Detsentraliseeritud jaotusmudel – eluruumide väljaüürimise kord lepitakse kokku kas elamuühistute ja KOV-de partnerluslepingutega või jäävad need ühistu otsustada, - ühistutele antakse soodustusi (nt tasuta maad), kuid nad peavad ruume soodustatud tingimustel välja üürima sotsiaalsete riskidega leibkondadele.
Segregatsioon – sotsiaalne eristus , nt äärelinnarajoonides nn kõduelamurajoonide tekkimine
Eluasemevaldkonna probleemid:
SOTSIAALSED: Eluasemed pole kõigile Eesti elanikele kättesaadavad; erivajadustel vastavaks kohaldatud korterite vähesus.
EHITUSTEHNILISED: Eluasemefondi amortiseerumine ja kvaliteedi langus; eluasemefondi suured energiakulutused.
ELUKESKKONDLIKUD: Eluasemekeskkonna kujundamise ebaefektiivsus; miljööväärtuslike eluasemepiirkondade seisundi halvenemine.
LÄBIV: Elanikkonna vähene teadlikkus (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 2007)

1. Mõisted ja ajalooline telg eluasemekorralduses


20. sajandi keskel, linnade arenguajal suudeti palgatööjõule tagada minimaalne, odav ja madala kvaliteediga eluase. Enne teist maailmasõda oli Euroopa linnades enamik eluasemeid eraomanduses , kuigi kiire linnastumise tõttu tekkis hea kasvupinnas mittesanitaarsetele ja ülerahvastatud linnarajoonidele – segregatsioon.
Esimene etapp elamuehituses: pärast maailmasõda oli hävinenud või vigastatud suur osa eluasemefondist, kuid ka säilinud eluasemeid polnud keegi vähemalt 5 aasta jooksul hooldanud, mistõttu toimus erinevates Euroopa sektsioonides riigipoolne sekkumine kolmes erinevas suunas:
  • üüride külmutamine, et vältida madalast pakkumisest tingitud kõrgeid üürimäärasid
  • elamuehituse rahastamine riigi tellimustega, motiveerides ehitustööstust tegelema elamuehitusega
  • ehitusseadustest tulenevate õiguste kasutamine, soosides eramaavalduste kasutamist elamuehituseks

Teine etapp: massiliselt ehitatud korruselamud tõid 60-ndail kaasa ekspluatatsioonikorralduse probleeme, muutus ka esteetiline arusaam selliste ehitiste sobivusest elukeskkonnaga, mistõttu hakati väärtustama uute elamute ehitust ja vananenud asumite kadumise linnadest
Kolmanda etapi kujunemisel oli määravaks turusüsteem, mil rõhk asetus eluasemete jaotussüsteemile. Kasutust leidis põhimõte, et leibkond majutatakse tema vajadustest ja võimalusest vastavalt, kuivõrd suudetakse eluaseme eest täies ulatuses maksta, millest tulenevalt riiklikud subsiidiumid vähenesid ja seega vähenes ka uuselamuehitus Neljandat etappi määratletakse uue eluasemepuuduse lainena, mis ei väljendu eluasemefondi tehnilises kvaliteedis, vaid vastuvõetavuses ja sobivuses
Kui esimest etappi iseloomustab riiklike reguleerivate finantsvõimaluste kasutamine massiliseks elamuehituseks, siis alates teisest etapist hakkab riiklike vahendite osakaal vähenema, kuna hakatakse tagama eluaseme kvaliteedi tõusu kõikidele sotsiaalsetele rühmadele. Hilisemat, kolmandat etappi iseloomustab eluaseme kvaliteedi valikuline arendamine erinevate sotsiaalsete rühmade jaoks, mis toimub erinevates riikides kas vähem või rohkem seaduslike reguleerimisprotsesside tulemusel ning enamus eluasemefondist muutub eraomanduseks. Neljandas etapis vaadeldakse riiklike juhtimismeetodite suunamist elanikkondadele hajutatult, - mille probleeme nähakse pigem piiri tõmbamises solidaarsuse ja otstarbekuse vahel.

2. Eluasemepoliitikad.


Klassikalisi selgelt teistest eristuvaid eluasemepoliitikaid või – süsteeme oli veerand sajandit tagasi 5-6, ent tänaseks on neist alles 3-4. Vähetähtis asjaolu sh pole ka globaliseerumise mõõde. Mõned uurijad on märkinud (Kõre 2008: 105), et Lääne Euroopa ja KIE riikide eluasemepoliitikate vahele ei saa tõmmata piiri, kuna erinevad poliitikad ei peitu mitte reformide suuna, vaid eesmärkide tasandil. Globaliseerumine on liberaalse turumajanduse mõõde, mis põhjustab paratamatut muutust, mõjutades lainena kõigepealt tsentristlikke, suuremate mõjusfääridega riike ning järellainetusena perifeeriat.
Sotsialistlikest süsteemidest on säilinud vaid Kuuba eluasemepoliitika. Erastamispoliitika e parempoolsete kasuks on leidnud kasutust Thatcheri nn „omanikudemokraatia” (home owning democracy). Analoogset hoiakut (kinnisvara teeb vabaks) propageeriti ka 1990. aastate Eesti eluasemereformi/denatsionaliseerimise korraldajate poolt. Valitses arusaam, et eluruumide erastamise positiivsed momendid on negatiivsete tagajärgedega võrreldes ülekaalus (sundüürnike tekkimine, varanduslik kihistumine , noorem põlvkond sai erastamisest vähe kasu). Rootsi ja Taani sotsiaaldemokraatlik süsteem e pahempoolsed püüavad soosida eluasemekorralduse riiklikku subsideerimist kõigile vähekindlustatud elanikerühmadele

3. Avaliku sektori eluasemepoliitikad


on suunatud turu optimeerimisele ja eluaseme tarbimise mõjutamisele. Riigi ajalooliselt väljakujunenud osa eluasemekorralduses väljendub otseses sekkumises normaalsesse turumajanduslikku jaotusprotsessi, et tagada eluase suuremale osale ühiskonna liikmetele , kes ise nende käes olevate vahenditega pole olnud mingitel põhjustel selleks suutelised. Kuigi sotsiaaleluaseme oma erinevates vormides ja alla kehtivat turuhinda peaks olema üheselt mõistetav, näitab just sotsiaaleluaseme rakendamine riskirühmadele ja vähekindlustatud peredele riigi elamupoliitikas valitsevaid eri huvisid ja arusaamu.
Sisepoliitiliselt on tegemist äärmuslike seisukohtadega, - pahempoolsust esindab nõudmine, et riik peab tagama ühiskonna liikmetele vastuvõetava eluaseme ja likvideerima kodutuse ühiskonnas; parempoolsete (Eesti sh) huvides on seisukoht, et iga isik ja leibkond peab tagama omale eluaseme ise. Avaliku sektori huvides on lisaks kulutuste majanduslikult efektiivse kasutuse tagamisele jälgida, et rahalisi toetusi kulutataks eluasemekulude katteks ja uurida, kas eluaseme kättesaadavus toetust vajavatele gruppidele paraneb .

4. Pareto optimum e majandusliku efektiivsuse saavutamise meetod


Tänapäeva Euroopas jagatakse enamik eluasemeid turusüsteemile vastavalt, mis tähendab, et eluaseme hulk, kvaliteet ja asukoht sõltuvad tarbijast. Majandusliku efektiivsuse ehk nn Pareto optimum saavutatakse avaliku sektori sekkumise abil. Valitsuse ülesanne oleks sel juhul seadusandliku regulatsiooni kehtestamine kaupade vahetuseks ning omanikuõiguse kaitse kehtestamine.
Majandusliku efektiivsuse tagavad järgmised komponendid: vaba turg ehk täieliku konkurentsi olemasolu; välismõjude puudumine; avaliku sektori poolse pakkumise puudumine; täieliku informatsiooni olemasolu ning eluasemeturu makromajanduslike mõjude puudumine (st mõju inflatsioonile; tööpuudusele ja majanduskasvule). Seega eelnev on vaid ideaalsete tingimustega turu olemus, reaalselt on avalik sektor see, kes teatud poliitiliste meetmetega eluasemeturgu kujundab.
5. Põhilised eluasemepoliitika meetmed on:
  • üüriregulatsioon või hajutatud üüritaseme kehtestamine
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Eluasemepoliitika suundumusi Ida-Euroopas #1 Eluasemepoliitika suundumusi Ida-Euroopas #2 Eluasemepoliitika suundumusi Ida-Euroopas #3 Eluasemepoliitika suundumusi Ida-Euroopas #4 Eluasemepoliitika suundumusi Ida-Euroopas #5 Eluasemepoliitika suundumusi Ida-Euroopas #6 Eluasemepoliitika suundumusi Ida-Euroopas #7 Eluasemepoliitika suundumusi Ida-Euroopas #8 Eluasemepoliitika suundumusi Ida-Euroopas #9 Eluasemepoliitika suundumusi Ida-Euroopas #10 Eluasemepoliitika suundumusi Ida-Euroopas #11 Eluasemepoliitika suundumusi Ida-Euroopas #12 Eluasemepoliitika suundumusi Ida-Euroopas #13 Eluasemepoliitika suundumusi Ida-Euroopas #14 Eluasemepoliitika suundumusi Ida-Euroopas #15 Eluasemepoliitika suundumusi Ida-Euroopas #16 Eluasemepoliitika suundumusi Ida-Euroopas #17 Eluasemepoliitika suundumusi Ida-Euroopas #18 Eluasemepoliitika suundumusi Ida-Euroopas #19 Eluasemepoliitika suundumusi Ida-Euroopas #20 Eluasemepoliitika suundumusi Ida-Euroopas #21 Eluasemepoliitika suundumusi Ida-Euroopas #22 Eluasemepoliitika suundumusi Ida-Euroopas #23 Eluasemepoliitika suundumusi Ida-Euroopas #24 Eluasemepoliitika suundumusi Ida-Euroopas #25 Eluasemepoliitika suundumusi Ida-Euroopas #26 Eluasemepoliitika suundumusi Ida-Euroopas #27
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 27 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-02-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 30 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor sisophys Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

1072
pdf
Logistika õpik
161
pdf
Juhtimise alused
528
doc
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
937
pdf
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
75
doc
Kohaliku omavalitsuse õigus
126
doc
Lõpueksami küsimused ja vastused 2008
193
docx
Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt
269
docx
Õiguse alused eksami kordamisküsimused



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun