Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Elu pärast II MS - sarnased materjalid

nsvl, koost, president, paasikivi, reagan, hjamaad, adenauer, jaapanil, kommunistid, paistis, isted, mannerheim, adenaueri, jaapanis, ideeks, nixon, usaga, hiinaga, imalikuks, riigikord, ukogu, brandt, okupatsioon, idapoliitika, suurbritannia, doomino, rvale, koera, egiptus, reaganoomika, nega, evil, majandusime, imumine, terav, lastud, hingud
thumbnail
7
doc

Aeg pärast II maailmasõda

Sise-ja välissurve all peeti silmas eriti kommunistlikke rühmitusi,kes üritasid relvajõuga võimule pääseda. Marshalli plaan on USA välisministri Georg Marshalli väljapakutud kava,mis nägi ette Euroopa taastamise ning USA ulatusliku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Nii Marshalli plaan kui ka Trumani doktriin pidid andma USAle eelise võitluses NSVL'i ja kommunismi vastu. 3. NSV Liidu toetusel haarasid kommunistid võimu Jugoslaavia,Albaanias,Poolas,Rumeenias,Tsehhoslovakkias. NSV Liidu kontrolli alla sattusid ka Ida- Saksamaa alad ning Berliini idapoolne osa, kuna Hitleri-Vastase Koalitsiooni riigid olid Saksamaa omavahel jaganud neljaks okupatsioonitsooniks ja Berliini neljaks sektoriks. 1948.aastal asus NSV Liit takistama lääneliitlaste juurdepääsu nende kontrolli all olevasse Lääne-Berliini. Nõukogude juhtkonna pahameele kutsus esile rahareform Saksamaa lääneosas,sellesse haarati ka Berliini

Ajalugu
128 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Elu pärast II maailmasõda

Külm sõda- oli Nõukogude bloki ja Lääne poliitiline, ideoloogiline ja majanduslik konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Vaenutsevad pooled polnud otseses sõjategevuses, vastatst prooviti alistada võidurelvastumises, poliitilise ülekaalu saavutamises Euroopas ja üritati laiendada oma mõjuvõimu Kolmandas Maailmas. Trumani doktriin- Ühendriikide president H. Truman kuulutas välja doktriini, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurvete vastu, ehk kommunistide võimuhaaramiskatsete vastu. Marshalli plaan- USA riigisekretär G. Marshalli poolt välja töötatud abiandmisplaan süjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Loodeti aidata kaasa Euroopa majanduse ülesehitamisele ning nõrgestada kommunistliku kihutustöö mõju. Marshalli plaani kaudu andis USA 70 euroopa riigile

Ajalugu
59 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Maailm pärast II maailmasõda

1. Kes olid, mida tegid: Truman ­ USA president, jätkas uut kurssi, sisepoliitikas toimus makartism (kommunistide ja juutide vastane poliitika). Eisenhower ­ USA president, vähendas maksusid, sotsiaalne turumajandus. Kennedy ­ USA president, kosmoseprogrammi edendamine, sajandi mõrv Dallases. Nixon ­ USA president, Watergate'i pealtkuulamisskandaal, mille tõttu astus ennetähtaegselt tagasi Reagan ­ USA president, suund konservatiivse majanduspoliitika poole. King ­ Rassilise võrdõiguslikkuse eest võitleja, pooldas vägivallatut võitlust Adenauer ­ kogenud poliitik, kellest sai 75-aastaselt I Saksa LV kantsler. Brandt ­ (Neljas) Saksamaa Liitvabariigi kantsler, kelle uueks idapoliitikaks oli suhete normaliseerimine Ida-Euroopaga. Kohl ­ Saksamaa liidukantsler, tema ajal ühinesid Lääne- ja Ida-Saksamaa ühtseks Saksamaa Liitvabariigiks.

Ajalugu
44 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Maailm pärast II maailmasõda

mille kohaselt riik ei pea majandust vahetult reguleerima, vaid kehtestama ettevõtjatele reeglid; vaba konkurents, avatud turg, eraomand ja stabiilne raha, mille tulemusel hakkas Saksa majandus kiirelt arenema, GULAG ­ vangilaagrite võrgustik, mida Stalin vajas Nõukogude majanduse käigushoidmiseks, metsavennad - Eesti, Läti või Leedu partisanid, kes IIms ajal ja ka hiljem võitlesid Nõukogude invasiooni ja Nõukogude reziimi vastu. 3. kommunistlikud riigid (idablokk: NSVL, Poola, Rumeenia, Saksa Demokraatlik Vabariik, Albaania, Hiina, Põhja­Korea, Põhja­Vietnam, Mongoolia, Bulgaaria, Ungari, Tsehhoslovakkia, allusid Moskva diktaadile, Jugoslaavia, kes võttis vastu Marshalli plaani kaudu pakutavat abi) ­ võim riigis oli koondunud ühe, kommunistliku partei kätte (kodanikel puudusid demokraatlikud vabadused ja õigused); kogu elu oli allutatud riigis kommunistlikule

Ajalugu
37 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Maailm pärast II maailmasõda

EISENHOWERi DOKTRIIN ­ ameeriklastel tuli aidata Aasia rahvaid, keda ähvardas kommunistide võimu kehtestamine. BREzNEVI DOKTRIIN ­ NSV Liidul on õigus ja kohustus kaitsta sotsialismi kõikjal ning, et NSVL kavatseb seda teha ka tulevikus. VIETNAMISEERIMINE ­ poliitika, mille kohaselt sõda toimub USA relvade, aga vietnamlaste kätega. Ennem USA rahurääkimisi ja sõjast eemaldumist. BERLIINI MÜÜR kui külma sõja sümbol ­ NSVL ehitas müüri, et tõkestada inimesi Läände minemast. Ühel pool müüri demokraatia, teisel pool sotsialism, see eraldas neid maailmavaateid reaalselt. KUUBA KRIIS - oli külma sõja kõige tugevam konflikt, sest maailm oli tuumasõja äärel. Kuubas kehtis kommunism, USA üritas seal kehtestada demokraatiat, mille tulemusena NSVL lõi sinna oma raketibaasi. Kennedy pani Hrustsovi fakti ette- likvideerida baasid, muidu USA ründab NSV Liitu. NSVL tegi seda, kuid USA lubas

Ajalugu
73 allalaadimist
thumbnail
12
odt

Ajalugu peale II MS

6)1964 likvideeriti igasugune rassisegregatsioon. -1969-1974 R.Nixon, vabariikliku partei esindaja -I ametiaeg oli väga edukas -Välispoliitika: Pingelõdvendus-> suhete parandamine kommunismi leeriga; lõpetas Vietnami sõja -Sisepoliitika: Ühiskonna tasalülitamise aeg; maharahustamine; konservatiivsed vaated -1972-Watergate'i afäär--> Nixon taganes ametist -1974-1977-G.Ford; vabariikliku partei esindaja. Ainuke Usa president, keda pole ametisse valitud (isegi mitte asepresidendiks); tema valitsusajal tuli välja, et Vietnami sõtta sekkumise põhjus oli lavastatud 1977-1980- J.Carter, demokraatliku partei esindaja. Ebapädev president,kuna puudus klapp kongressiga. Edukas inimõiguste laiendamisel. -1981-1988- R.Reagan, vabariikliku partei esindaja -Välispoliitika: 1)Külma sõja taasägenemine 2)Leidis, et kommunismi kurjuseimpeeriuimga leppimist pole

Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Demokraatlik maailm pärast II MS

 Segregatsioon – rassieralduspoliitika Neegriliikumise juhiks kujunes Martin Luther King (1929-1968). Töötas pastorina aastatel 1950-1960. Neegriliikumised said jõu sisse sloganiga „Black Power“; liikumise „Black Muslims“ ja „Black Panther“ (1966-1982). Valgete vastus sellele oli Ku Klux Klan. Kes tapeti? Kus tapeti? Kes tappis? Kuupäev John F. Kennedy, Dallases (Texases) Lee Harvey Oswald 22. november 1963 USA president Robert Kennedy, Los Angeleses Sirhan Sirhan 1968 eelvalimiste (Californias) kampaania juht Martin Luther King, Memphises James Earl Ray 1968 Neegriliikumise juht (Tennessees) Suureks probleemiks oli ka hipiliikumine:  Protesteerisid Vietnami sõja vastu  Patsifistid, tahtsid „armastuse kultust“  Protesteerisid tarbijaühiskonna väärtustamise vastu  „Make love, not war“

Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Pärast II maailmasõda

-1960. aastail? peamisteks eesmärgikideks oli lääne demokraatia tugevdamine ning kommunismi leviku piiramine. 5. Võrdle USA ja NSVLi arengut majanduses, sõjanduses. majandus sõjandus USA Väga tugev majandus, Võga suured kulutused nende toodangut relvastusele, moodsad eksporditi paljudesse relvad riikidesse, NSVL Toodeti enamasti relvi, Suured kulutused, hea vähe toodeti tarbekaupu relvastus 6. Selgita mõiste Paasikivi­Kekkose joon - Soome välispollitika, mis nägi ette heade suhete hoidmist NSVL-iga Finlandiseerumine ­ nii kutsuti lääneriikides Soome vaateid NSVL-i suhtes Dzaibatsu ­ suurettevõtete liit Jaapanis Talvesõda ­ sõda Soome ja NSVL-i vahel 1939-1940 ``Uus idapoliitika`` - Saksa LV poliitika, mis kujutas endas suhete parandamist ida

Ajalugu
28 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Ajalugu - pärast II maailmasõda

1. Saksamaa – sotsiaalne turumajandus (lk 27) Sotsiaalne turumajandus toimis Saksamaal 50.-60. aastatel. Riik ei sekkunud majandusellu, olid vaid kindlad reeglid, mida ettevõtjal tuli järgida. Eraettevõtjad. Kehtis ettevõtjate vaba konkurents ehk ettevõtjad on ühetaolised, võrdsed; vaba turg ehk ettevõtja võis oma toote hinna ise määrata. Eksisteerisid erakonnad ja raha püsis stabiilsena. Kõige selle töötas välja väga armastatud Konrad Adenauer. Saksa majandusime seisneski hämmastavas majandustõusus ja -edus. Tööpuudust polnud, inimeste elatustase tõusis ning tööstus toimis. Paraku aga kõik hea ei püsi igavesti. 1960. aastate II poolel puhkes majanduskriis. Tuli teha ümberkorraldusi: 1980. aastal sekkus riik majandusellu. Sel ajal oli Saksamaal võimule pääsenud Kristlik-Demokraatlik Liit eesotsas Helmut Kohliga. 2. Kahe Saksa riigi suhted 70.-80. aastatel (lk 28) 1960

Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
89
doc

Ajalugu

ameerika piisoni karjad. Kuulsamaid piisonikütte oli Buffalo Bill; raisatud oli ka palju maagaasi). Loodi loodusresurside säilitamise komitee. Rajati 5 rahvusparki. Tappamajdes hakati liha kontrollima, t vältida haiguste levikut. 1908 - Presidendiks vabariiklane William Taft (120kg). Muutis ameerika meesideaali. 1912 - Presidendiks demokraat Woodron Willson. Võitles monopolide vastu. Seisis Rahvasteliidu loomise eest. Ta oli esimene Ameerika president, kes oma ametisoleku ajal külastas euroopat (käis Pariis Konverentsil). Propageeris rahvasteliidu ideede USA-s mööda riiki ringi sõites. Suri 1920. 1.1.3 VÄLISPOLIITIKA USA-Hispaania sõda. Selle tulemusena sai USA Kuuba, Puerto Rico, Filipiinid. Valitses isolatsionism. 1 1.2 SAKSAMAA Saksa keisririik kuulutati välja 1841. aastal Prantsuse-Preisi sõja tulemusena Versailes. Viimaseks

Ajalugu
297 allalaadimist
thumbnail
44
docx

Lähisajalugu: Külm sõda

 Uute piiride tõttu pidid miljonid inimesed ümber asuma, nende vastu kasutati vägivalda: sakslased kihutati välja, asustati Smle jäetud aladele. Stalin oli juba enne sõja lõppu kuulutanud, e riik, kelle armee maa okupeerib, määrab ära selle edaspidise ühiskonna korralduse.  Muutus jõudude vahekorras: üliriigiks muutus USA (demokraaliku Lääne eesotsas), IM ja PM osatähtsus vähenes, NSVL saavutas ülemvõimu Kesk- ja Ida-Euroopas ning suures osas Aasias.  Raudne eesriie – NSVL-i püüd eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmast (II MS järgne periood, 40ndad); takistas lääneriike aru saamast, mis ida pool toimus, tõkestas läänelike väärtushinnangute levikut Venemaal.  Lääneriigid pingutasid, er kommunistlikud parteid Lääne-Euroopas võimule ei pürgiks ega laiendaks mõju naaberriikidesse (nt Türki)

Ajalugu
127 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Demokraatlikud lääneriigid pärast Teist maailmasõda

Harry Truman Demokraatlik Partei 1945-1953 Dwight Eisenhower Vabariiklik Partei 1953-1961 John Fitzgerald Demokraatlik Partei 1961-1963 Kennedy Lyndon Johnson Demokraatlik Partei 1963-1969 Richard Nixon Vabariiklik Partei 1969-1974 Gerald Ford Vabariiklik Partei 1974-1977 James Carter Demokraatlik Partei 1977-1981 Ronald Reagan Vabariiklik Partei 1981-1989 George Bush (sen.) Vabariiklik Partei 1989-1993 Bill Clinton Demokraatlik Partei 1993-2001 George W. Bush Vabariiklik Partei 2001- · USA sisepoliitika on II maailmasõja järel olnud suhteliselt stabiilne; kaheparteiline süsteem on jäänud püsima (NB! 1992.a. presidendivalimistel sai Texase miljardär

Ajalugu
240 allalaadimist
thumbnail
92
docx

Maailm 20. sajandi algul

1927 visati Trotski Kommunistlikust parteist välja ja kahe aasta pärast saadeti välismaale Idustrialiseerimine Stalin algatas relvastusprogrammi ja ettevalmistused pealetungisõjaks. Selleks oli vaja suurtööstuse eelisarendamist- industrialiseerimist Loobuti eraettevõtlusest, majandus allutati kesksele juhtimisele Majandust hakati arendama viisaastakute plaanide alusel. Industrialiseerimise tulemus Rasketööstuse arengult möödus NSVL enamikest maailma riikidest. Toodangu kvaltieet oli kehv. Ülemaailmne majanduskriis Nõukogude Liitu ei puudutanud Kollektiviseerimine Riik vajas vilja tööliste ja sõjaväe toitmiseks. Vilja hindade langetamiseks viidi läbi kollektiviseerimine- ühismajandite ehk kolhooside loomine Maaelanike liikumisvabadust piirati Need, kes kolhoosidesse ei astunud saadeti Siberisse (kokku u 9mln in) Kollektiviseerimise tulemused Väenes viljasaak ja kariloomade arv

Ajalugu
45 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Ajaloo töö 9kl 2 raamat pt 18-21

Liitvabariik, millega olid nõus kõik Teise maailmasõja võitnud riigid. Sellega lammutati Berliini müür. Sotsiaalne turumajandus ­ poliitika, kus riik ei reguleeri majandusprotsesse vahetult, kuid määrab reeglid, mida ettevõtjad peavad järgima. Okupatsioonitsoon ­ oli tsoon mis kuulus võitja riigile, Saksamaa jagati neljaks. Saksa Liitvabariik ­ oli Lääne-Saksamaa riik, mis oli parlamentaarne, mille valitsust juhtis liidukantsler Konrad Adenauer. Saksa demokraatlik vabariik ­ Ida-Saksamaal tegutsev kommunistlik võim, mis hakkas sotsialismi ehitama. Lisaks Lääneriigig ei tunnistanud Ida-Saksamaad iseseisva riigina. Jaapani majandusime ­ 1950.-1960. aastail arenes majandus kakskolm korda kiiremini kui teistes riikides ja seda imetlusväärselt kiiret arengut nim. Jaapani majandusimeks. Ida ja lääne süntees ­ Jaapan kes tahtis areneda EU-likkuks hakkas väliskogemusi, teadmisi

Ajalugu
33 allalaadimist
thumbnail
4
doc

USA, Saksamaa, Jaapan ja Põhjamaa peale II MS

vähendamist, ettevõtjatele kehtinud piirangute tühistamist, maksude alandamist jne. Marshalli plaan ­ Truman/USA kava mis nägi ette Euroopa taastamist ja abi andmist sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Trumani doktriin ­ Truman/Trumani seisukoht, et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise- kui välissurve vastu. Pidurduspoliitika - USA välispoliitika suund kommunismi pidurdamiseks Atendaat Dallases ­ 1963 tapeti Dallases tollane USA president John Kennedy Watergate afäär ­ Nixon/ presidendivalimiste kampaania ajal jäid tollase vabariiklasest presidendi R.Nixoni mehed vahele, paigaldades pealtkuulamisseadmeid Demokraatliku Partei peakontorisse Watergate hotellis. Vietnami sündroom ­ Nixon/Vietnamis võidelnute hingeline kriis ,,Tähtede sõda" ­ Reagan/ USA katse luua kosmosesse kaitsekilp tuumarakettide vastu. Hipid ­ Johnson/ noorsooliikumine, mis sai alguse 1960ndatel USAs

Ajalugu
373 allalaadimist
thumbnail
28
pdf

Maailm pärast II ms, USA ja Euroopa

toimus aeg-ajalt rassirahutusi ning 1968 tapeti Martin Luther King. Vähesel määral neegriliikumine ka radikaliseerus (nt loosung „Black Power”, liikumine Black Muslims, musta rassismi propageeriv Black Panther (1966-1982) jt). Vastuseks neegriliikumisele aktiviseerusid omakorda valged radikaalid (nt Ku Klux Klan jm). 3. Poliitilised mõrvad. 1960.aastatel vapustasid Ameerika Ühendriike mitmed poliitilised mõrvad. 22.novembril 1963 tapeti Dallases (Texas) USA tollane president John F. Kennedy. Ametliku versiooni järgi oli tema mõrvariks endine USA merejalaväelane ja 1959-1962 NSV Liidus elanud Lee Harvey Oswald, kelle omakorda kaks päeva hiljem mõrvas Jack Ruby. 1968 tapeti Los Angeleses (California) eelvalimiste kampaaniat tegev Robert Kennedy, kelle mõrvariks oli Palestiina juurtega hipi Sirhan Sirhan. 1968 lasti valge rassisti poolt Memphises (Tennessee) maha Martin Luther King. 4. Noorte protestid. 1960

Ajalugu
57 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Ajalugu 12.klassile (XX sajand)

Algas: 7 päeva pommitati üksteist. Mõlemal pool sai 1,3 miljonit meest sai surma. Surma sai sel aastal 2,3 miljonit meest netu murrangut. Sai ilmseks et Saksamaal ressursse ei olnud. Alguses oli mobilisatsiooni vanusepiirideks 17-(midagi), 1917 15-60. 1917 astus sõtta ka USA. Algul küll toimus nende väljaõpe toimetati Euroopasse 1918. 1918 saavutas Saksamaa selle, et pidi sõdima vaid ühel rindel. Venemaal olid võimule tulnud kommunistid. Sõlmis märtsis Saksamaaga separaatrahu. Novembris puhkesid rahutused, sõlmiti 11.nov 1918 Compiegne'i rahu (ajutine valitsus). Idarinne ­ sõdisid Saksamaa, Austria-Ungari ja Venemaa. Manööversõda, laialdane maa- alade hõlmamine. Venemaa taganes enamasti (alguses oli ajutine edu). 1915. aasta lõpuks hõivatakse ära Venemaa läänealad (Poola, Leedu, Lõuna-Läti). Hakkas kulgema rohkem nagu positsioonisõda. Vene vägi halvemini ette valmistatud. Venemaal kukutati tsaar

Ajalugu
188 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Majanduse areng peale II Maailmasõda

Marshalli plaaniga toetati Lääne-Euroopa riike majanduslikult USA osales Korea sõjas, tõrjumaks tagasi kommunistide katseid vallutada L-K USA huvi suurenes Lähis-Ida regiooni vastu tekkisid USA-Iisraeli erisuhted ja loodi tihedad sidemed mitme Araabia monarhiaga Vietnami sõda 1970. aastatel hakkasid USA ja kommunistliku maailma suhted ajutiselt paranema. Nixoni doktriin - jõudude tasakaalupoliitika ja heade suhete loomine NSVL ja Hiina RV-ga 1980. algul suhted hakkasid uuesti pingestuma Reagan alustas kommunistlike riikide nõrgendamist majandusliku väljakurnamise kaudu suurendati järsult relvastusele minevaid kulutusi, moderniseeriti armeed, Tähesõdade programm, valmistuti tuumarelvarünnaku vastu DEMOKRAATLIKELE LÄÄNERIIKIDELE ISELOOMULIKUD TUNNUSED USA oli liider ja Lääne-Euroopa riikide roll oli teisejärguline.

Ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
16
docx

USA majanduse areng peale II MS

 Marshalli plaaniga toetati Lääne-Euroopa riike majanduslikult  USA osales Korea sõjas, tõrjumaks tagasi kommunistide katseid vallutada L-K  USA huvi suurenes Lähis-Ida regiooni vastu → tekkisid USA-Iisraeli erisuhted ja loodi tihedad sidemed mitme Araabia monarhiaga  Vietnami sõda 1970. aastatel hakkasid USA ja kommunistliku maailma suhted ajutiselt paranema. Nixoni doktriin - jõudude tasakaalupoliitika ja heade suhete loomine NSVL ja Hiina RV-ga 1980. algul suhted hakkasid uuesti pingestuma → Reagan alustas kommunistlike riikide nõrgendamist majandusliku väljakurnamise kaudu → suurendati järsult relvastusele minevaid kulutusi, moderniseeriti armeed, Tähesõdade programm, valmistuti tuumarelvarünnaku vastu DEMOKRAATLIKELE LÄÄNERIIKIDELE ISELOOMULIKUD TUNNUSED USA oli liider ja Lääne-Euroopa riikide roll oli teisejärguline.

Ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
26
doc

MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA

Lääne mõju üritati idabloki maades piirata nn raudse eesriidega, st eraldades end muust maailmast. USA ja NSV Liit esindasid kahte vastandlikku maailmavaadet ­ üks Lääne demokraatiat ja teine kommunistlikku totalitarismi. Nõukogude Liidu ekspansionistlik poliitika Teise maailmasõja päevil ning selle järel, kommunismi levik Euroopas ja Aasias tekitasid USA-s ärevust ning sundisid oma positsioone tugevdama. Esimeseks sammuks oli nn Trumani doktriin. 1947. aastal esitas USA president Harry Truman seisukoha, et Ameerika Ühendriikide välispoliitika juhtmõtteks peab olemavabade rahvaste toetamine nii sise-, kui ka välissurve vastu, pidades tol hetkel silmas Türgit ja Kreekat, kus püsis kommunistliku pöörde oht. Teiseks tähtsaks välispoliitiliseks sammuks oli samal aastal välja pakutud Marshalli plaan (tolleaegse riigisekretäri ehk välisministri George Marshalli nime järgi). See kava nägi ette Euroopa taastamist ning USA

Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Maailm pärast teist maailmasõda

Lääne mõju üritati idabloki maades piirata nn raudse eesriidega, st eraldades end muust maailmast. USA ja NSV Liit esindasid kahte vastandlikku maailmavaadet ­ üks Lääne demokraatiat ja teine kommunistlikku totalitarismi. Nõukogude Liidu ekspansionistlik poliitika Teise maailmasõja päevil ning selle järel, kommunismi levik Euroopas ja Aasias tekitasid USA-s ärevust ning sundisid oma positsioone tugevdama. Esimeseks sammuks oli nn Trumani doktriin. 1947. aastal esitas USA president Harry Truman seisukoha, et Ameerika Ühendriikide välispoliitika juhtmõtteks peab olemavabade rahvaste toetamine nii sise-, kui ka välissurve vastu, pidades tol hetkel silmas Türgit ja Kreekat, kus püsis kommunistliku pöörde oht. Teiseks tähtsaks välispoliitiliseks sammuks oli samal aastal välja pakutud Marshalli plaan (tolleaegse riigisekretäri ehk välisministri George Marshalli nime järgi). See kava nägi ette Euroopa taastamist ning USA

Ajalugu
585 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Maailm Pärast Teist Maailmasõda

Lääne mõju üritati idabloki maades piirata nn raudse eesriidega, st eraldades end muust maailmast. USA ja NSV Liit esindasid kahte vastandlikku maailmavaadet ­ üks Lääne demokraatiat ja teine kommunistlikku totalitarismi. Nõukogude Liidu ekspansionistlik poliitika Teise maailmasõja päevil ning selle järel, kommunismi levik Euroopas ja Aasias tekitasid USA-s ärevust ning sundisid oma positsioone tugevdama. Esimeseks sammuks oli nn Trumani doktriin. 1947. aastal esitas USA president Harry Truman seisukoha, et Ameerika Ühendriikide välispoliitika juhtmõtteks peab olemavabade rahvaste toetamine nii sise-, kui ka välissurve vastu, pidades tol hetkel silmas Türgit ja Kreekat, kus püsis kommunistliku pöörde oht. Teiseks tähtsaks välispoliitiliseks sammuks oli samal aastal välja pakutud Marshalli plaan (tolleaegse riigisekretäri ehk välisministri George Marshalli nime järgi). See kava nägi ette Euroopa taastamist ning USA

Ajalugu
33 allalaadimist
thumbnail
80
pdf

11. klassi ajaloo konspekt

Suurbritannia. Vastus: 1. Soome 2. Suurbritannia 3. Prantsusmaa 4. Šveits 2. Miks kaotasid liberaalid valijaid konservatiividele? Vastus: Konservatiivid hakkasid rohkem tegelema majandusküsimustega, et kaitsta vaba turgu, ning pooldama riigi mittesekkumist majandusellu. 3. Miks aitas alkoholi keeluseadus kaasa maffia tähtsuse kasvule? Vastus: ​Maffia võttis alkoholi tegemise enda peale. Sai suurt kasumist. 4.Kuidas kehastas president Hoover Ameerikat kui Kõikide võimaluste maad? Vastus: ​Nt ajalehe poiss võis vabalt usina tööga tõusta miljonäriks. Hoover oli lihtfarmeri perekonnast ja teda peeti Ameerika rikkamaks meheks. 5. Nimetage 3 olulist muutust mida tõi kaasa Roosevelti uus kurss? Vastus: ● Tööstuse elavdamiseks asus RIIK senisest suuremas ulatuses toetama uute töökohtade loomist ning organiseeerima hädaabitöid. ● Suurendati ametiühingute õigusi.

Ajalugu
53 allalaadimist
thumbnail
28
docx

Ajaloo arvestuse küsimused 24.11.2017

Moskvas mõisteti, et kui suhted Ameerika Ühendriikide ja Euroopa juhtriikidega ei parane, pole võimalik ka siseriiklikke ümberkorraldusi ellu viia. Pealegi ei kannatanud NSV Liidu majandus enam välja pikku aastaid kestnud võidurelvastumist. Seetõttu pakkuski Gorbatšov välja ulatusliku relvastuse vähendamise (desarmeerimise) kava, mida aga Lääs kohe heaks ei kiitnud. Nõukogude-Ameerika suhted hakkasid paranema pärast 1986. aastal Reykjavíkis toimunud Gorbatšovi ja president Reagani tippkohtumist. Nõukogude välispoliitika muutus paindlikumaks, see tõi kaasa olulisi muudatusi rahvusvahelistes suhetes. Senine Moskva terav vastasseis lääneriikidega kadus. 1987. aastal sõlmiti Washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. Gorbatšov lõpetas sõja Afganistanis ja viis sealt 1989. aastal Nõukogude väed välja. Moskva vähendas kontrolli ka Ida-Euroopas ning hakkas sealt vägesid välja viima

Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
12
pdf

Üldajalugu 20. sajandil

kandjaks oli Riigipäev. Reparatsiooni kulud ei lubanud Saksa majandusel jalgele tõusta, mistõttu noorel demokraatial puudus kindel jalgealus. 1923 algas Saksamaal hüperinflatsioon. USA rahandusministri Dawesi ettepanekul vähendati reparatsioonikoormat ja USA andis Saksamaale nende tasumiseks isegi laenu, misjärel hakkas Saksamaa majandus kosuma. Vabariigis püüdsid pidevalt võimu haarata Kominterni juhtimisel kommunistid, kellega aga saksa töölised kaasa ei läinud. Ülemaailmne majanduskriis räsis tugevalt ka Saksamaad, luues soodsa pinnase diktatuurile. Weimari vabariigiga rahulolematud hakkasid koonduma Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteisse, mida juhtis Adolf Hitler. Juba 1923 aastal üritasid natsid Münchenis võimu haarata. Hitler mõisteti vangi, kus ta kirjutas oma programmi tutvustava teose ,,Mein Kampf"

Ajalugu
107 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Ajalugu eksam 1

Mis on neile iseloomulik ? Kaks demokraatlikku riiki :prantsusmaa , inglismaa, Üldised iseloomulikud jooned :Sõna vabadus , inimõiguste olemasolu, Kaks diktatuuri riiki: Saksamaa ,NSVL Üldised iseloomulikud jooned :ainu partei , juhikultus . Mussolini pooldajad mustsärklased. 1922 Hitleril ebaõnnestunud riigipöörde katse.1933-1945 aprill saksamaa diktaator 1933-1945 kevad , F.D.Roosevelt- valiti neli korda presidendiks tõi USA välja majanduskriisist teise maailma sõjaajal president Vol 2 Olemus-kulutavad vähem , töö puudus , vaesus , pankrot , rahva rahulolematus Tagajärjed ­ Tulid diktaatorid võimule , vaesus , sama mis olemus . Majanduskriisist väljatulek ­ Reformid USA-s , diktatuuride võimule tulek . Majanduskriisi mõju ­ Noored Euroopa riigid muutusid diktatuuri riikideks (peale Tsehhoslovakkia ) , peamiselt kujunes autoritaarne võim , vanad demokraatlikud riigid säilitasid demokraatia ( Soome , skandinaavia maad ) .

Ajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
8
doc

1631 - 1994 sündmused, persoonid, mõisted

19291933 suur ülemaailmne majanduskriis 1933 Roosevelti uue kursi rakendamise algus, Üheparteisüsteemi kehtestamine Saksamaal, Hitler saab Saksamaa kantsleriks 1934 "vaikiva ajastu" algus Eestis 1934 Autoritaarse korra kehtestamine Eestis 1934 Autoritaarse korra kehtestamine Lätis 1934 Hitler saab Saksa presidendiks 1935 Itaalia sissetung Etioopiasse, Saksamaa asub looma uut sõjaväge, NSVL ja Prantsusmaa vastastikuse abistamise leping 1935 Wehrmahti rajamine, juutidelt võetakse kodanikeõigused 1936 BerliiniRooma telg 1936 Kolmikpakt 1936 Saksamaa liidab endaga Austria 19361939 Hispaania kodusõda 1938 K.Päts saab presidendiks 1945 ÜRO rajamine 194655 peronism Argentiinas 1947 Berliini blokaadi algus 1947 India ja Pakistani iseseisvus

Ajalugu
254 allalaadimist
thumbnail
5
doc

USA, Jaapan ja Soome ning II maailmasõda

12) Jaapani majandusime- Jaapani majanduse suur ja kiire tõus, kus Jaapani areng oli kaks-kolm korda kiirem kui teistes arenenud riikides 13) Finlandiseerumine- Soome kohastumine NL poliitikaga peale II maailmasõda. 14) Paasikivi-Kekkoneni liin- Soome heade suheteliin NL-iga 15) Põhjamaade Nõukogu- 1950 aastal loodud ühing, kuhu kuulusid: Soome, Rootsi, Norra, Taani, Island, Fäärisaared, Gröönimaa ja Ahvenamaa. 2. Isikud! 1) H. Truman- Ameerika president 1945-1953, tema ajal algas külm sõda, võttis vastu palju otsuseid, et hoida ära kommunismi levikut nt. Marshalli plaan ja Trumani doktriin. 2) D. Eisenhower- USA president 1953- 1961, lahendas Suessi kriisi. 3) J.F. Kennedy- USA president 1961-1963, lahendas Kuuba kriisi ja tema ajal ehitati Berliini müür. 4) L. Johnson- USA president 1963-1969, kes alustas Vietnamis sõda, pidades

Ajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Ajalugu (Maailm 20-nda sajandi alguses)

täieliku lüüasaamisega. Versailles' Esimeses Maailmasõjas pettunud inimesed ootasid midagi uut, mis tooks püsiva rahu ja heaolu. Sõja võitnud riikides, eriti Inglismaal ja Prantsusmaal õnnelootusega soov sõjaalgatajaid, eriti sakslasi karistada. Sellised meeleolud valitsesid rahukonverentsil, mis algas Pariisis jaanuaris 1919 ning lõppes 28 juunil 1919. Versailles rahulepinguga. Mõni kuu enne I Maailmasõja lõppu tuli USA president Thomas Woodrow Wilson välja rahukavaga, mida hakati nimetama Wilsoni 14. Punktiks. Ta proovis lõpetada sõda kahjutasude nõudmiseta ja riigipiiride muutmiseta. Koloniaal vaidlused tuleb lahendada läbirääkimiste teel. Saksamaa keeldus, kuna lootis veel võita. Saksa Vabariigi põhiseadus töötas 1919 aastal välja Weimari linnas Asutav Kogu, mistõttu tolle aja Saksamaad nimetatakse Weimari Vabariigiks. Sõjas kõige rohkem kannatanud Prantsusmaa nõudis Saksamaalt võimalikult suuri

Ajalugu
617 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Külm sõda

Batista reziimi. 1961 Berliini müüri püstitamine ümber Lääne-Berliini. 1962 Kuuba kriis. 1964 Vietnami sõja algus; USA laialdane sekkumine sõjategevusse Vietnamis. 1968 Tsehhoslovakkia kriis ja Breznevi doktriini deklareerimine NSV Liidu poolt. 1972 SRP-1 sõlmimine USA ja NSV Liidu vahel. 1973 Vietnami sõja lõpp; USA väljumine otsesest sõjategevusest. 1975 Kommunistid viisid lõpule Lõuna-Vietnami vallutamise. Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamise Helsingi Külm sõda Lähiajalugu II Koostaja: P.Reimer 2 tippkohtumine. 1979 NSV Liidu vägede sissetung Afganistani. 1980 Rida lääneriike boikoteerisid Moskva olümpiamänge. 1981 USA presidendiks valitud Ronald Reagan algatas uue

Ajalugu
50 allalaadimist
thumbnail
48
doc

Ajaloo kordamismaterjal eksamiks

- kutsekojad (vrdl. Mussolini korporatiivne süsteem) - Riiklik Propaganda Talitus, tsensuur , rahvusühtsuse propagandakampaaniad - riigi kontroll noorteorganisatsioonide, ametiühingute, kohalike omavalitsuste üle b) majandus - riigi sekkumine majandusse - 1936.a. Pätsi dekreediga kehtestatud tööstusseadus - majanduslik edukus c) välispoliitika (vt. õpik lk.79) Eemaldumine lääne demokraatiatest, manööverdamine NSVL ja Saksamaa vahel, head suhted Poolaga. 1932 mittekallaletungi leping NSVLga (analoogilised lepped sõlmis NSVL ka Läti, Poola ja Soomega), pikendati 1934. 1934.a. Eesti-Läti-Leedu koostööleping majanduse, kultuuri ja välispoliitika vallas - Balti Entente. 1938 kuulutas Eesti end neutraalseks, samast aastast algas ka lähenemine Saksamaale - sõjaväelaste kontaktid, külastused, Saksa osa Eesti impordis ja ekspordis kasvas. Selle

Ajalugu
383 allalaadimist
thumbnail
30
docx

II MS ja Külm sõda

 Ungari ja Bulgaaria suruti 1938.a piiridesse  Rumeenia loovutas Bessaraabia NSV Liidule, saades Ungarilt alasid juurde  Island iseseisvus  NSV Liit võttis Soomelt piirkondi, nt Viiburi linna Rahvastiku ümberpaiknemine Poolast, Tšehhist ja mujalt aeti välja kõik sakslased ning asustati Saksamaale kuuluvatele aladele Venelasi asustati ümber NSVL ga liidetud aladele Valgevenest viidi poolakad Poola. 2. Raudse eesriide mõiste ja selle käibesse tooja.  Raudse eesriide mõiste tuli NSV Liidust, kuna tema mõju alla peale II MS sattusid Kesk- ja Ida- Euroopa ning suur osa Aasiast. NSV Liit tõkestas ’’raudse eesriidega’’ sedasi nende läbikäimist ning suhtlemist lääneriikidega.  Lääne eesotsas oli USA, (Suurbritannia ja Prantsusmaa osatähtsus vähenes)

Ajalugu
36 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Kahepooluseline maailm

Kahepooluseline maailm See on nimetus perioodile Teise maailmasõja lõpust Nõukogude Liidu lagunemiseni (1945-1991). Kaheks pooluseks olid üliriigid USA ja NSVL koos oma liitlastega. USA jt. lääneriigid NSV Liit jt. (demokraatlikud, kapitalistlikud) sotsialistlikud riigid I Külm sõda Teise maailmasõja lõpetamine: Juulist oktoobrini 1946 toimus Pariisis rahukonverents, kus valmistati ette lepingud Saksamaa liitlastega ­ Itaalia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria ja Soomega. Lepingutele kirjutati alla veebruaris 1947 (kõikidelt riikidelt nõuti reparatsioone).

Ajalugu
641 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun