4. Millal toimus? Hiina RV loomine - 1949 India iseseisvumine - 1950 Palestiina jagamine - 1947 Iisraeli riigi loomine 14.mai1948 Kuuepäevane sõda 5-10.juuni1967 Yom Kippuri sõda - 1973 Camp Davidi separaatrahu sõlmimine - 1979 Pinocheti diktatuur Tsiilis - 1973-1989 Islamirevolutsioon Iraanis - 1979 Üliõpilasrahutused Pekingis - 1989 Apartheidi kaotamine LAV-s - 1990. a suvel Husseini kukutamine Iraagis - 2003 5. Kes olid, mida tegid? Mao Zedong Hiina RV juht 1949 1976, kuulutas välja suure hüppe, tema ideede põhjal tekkis mauism. Deng Xiaoping Hiina RV juht 1976 - ... , tahtis turumajandusikke põhimõtteid rakendada punases Hiinas. Jawaharlar Nehru - esimene peaminister Indias, oli üheks mitteühinemisliikumise algatajaks. Indira Gandhi India peaminister, mõrvati Nelson Mandela Rahvuskongressijuht, LAV-i esimene mustanahaline president, oli apartheidivastase
Islamirevolutsioon- Iraani kuulutamine islamivabariigiks, mille tulemusena tuhandes sahhi pooldajad arreteeriti ja hukati. Lahesõda- sõda 1990-1991, millele eelnes Iraagi sissetung Kuveiti. Pärast kõrbetormi käivitamist aga Kuiveit vabastati ning ÜRO kehtestas Iraagi suhtes karmis majandusaktsioonid. Kõrbetorm- sõjaline operatsioon Saddami vägede vastu Kurdid- suurim riigita rahvas, kes elavad Kagu-Türgis, Loode-Iraanis, Süürias ja Põhja-Iraagis. PVO- 1964a loodud Palestiina Vabadusorganisatsioon, mida enamik ÜRO liikmesriike tunnistas hiljem palestiinlaste seadusliku esindajana. Camp Davidi rahu- 1978a sõlmitus Iisraeli ja Egiptuse vaheline rahu, millega nende kahe riigi vahel vaen lõpetati. 2. Mao Zedong- Hiina kommunistide juht, Hiina Rahvavabariigi esimene esimees, kelle eesmärgiks oli viia nõrk Hiina suurriigi seisundisse. Deng Xiaoping- üks kauaaegsem Hiina RV riigitegelane, kelle idee oli turumajanduslike põhimõtete rakendamine punases Hiinas
kl. Eesti NSV, Hiina ja Kolmanda maailma riigid 1. HIINA: · millal ja kuidas tekkis kommunistlik Hiina Pärast jaapanlaste väljatõrjumist 1945. aastal algas Hiinas taas kodusõda, milles kommunistide sõjajõud NSV Liidu toetusel purustasid Guomindangi armee. Guomindangi valitsus lahkus mandrilt, säilitades võimu ainult Taiwani saarel. 1949. aastal kuulutati välja Hiina Rahvavabariik, mille juhiks sai kommunistliku partei esimees Mao Zedong. Uus valitsus teatas, et riigis alustatakse kiiret sotsialismi ehitamiset ning juba 1950. aastate algul muutus Hiina majanduses juhtivaks riiklik sektor. · kes oli Mao Zedong ja milline oli tema roll Hiina lähiajaloos Mao Zedong oli Hiina kommunistliku parteu esimees. Tema eestvedamisel alustati uue valitsuse tegevusplaani ehk sotsialismi ehitamisega. Kujunes ka riigi ja valitseva partei juhi Mao Zedongi jumaldav kummardamine isikukultus
kl. Eesti NSV, Hiina ja Kolmanda maailma riigid 1. HIINA: · millal ja kuidas tekkis kommunistlik Hiina Pärast jaapanlaste väljatõrjumist 1945. aastal algas Hiinas taas kodusõda, milles kommunistide sõjajõud NSV Liidu toetusel purustasid Guomindangi armee. Guomindangi valitsus lahkus mandrilt, säilitades võimu ainult Taiwani saarel. 1949. aastal kuulutati välja Hiina Rahvavabariik, mille juhiks sai kommunistliku partei esimees Mao Zedong. Uus valitsus teatas, et riigis alustatakse kiiret sotsialismi ehitamiset ning juba 1950. aastate algul muutus Hiina majanduses juhtivaks riiklik sektor. · kes oli Mao Zedong ja milline oli tema roll Hiina lähiajaloos Mao Zedong oli Hiina kommunistliku parteu esimees. Tema eestvedamisel alustati uue valitsuse tegevusplaani ehk sotsialismi ehitamisega. Kujunes ka riigi ja valitseva partei juhi Mao Zedongi jumaldav kummardamine isikukultus
Millal toimus? Hiina RV loomine - 1949 India iseseisvumine - 1950 Palestiina jagamine - Iisraeli riigi loomine 14. mai 1918 Kuuepäevane sõda - 1967 Yom Kippuri sõda - 1973 Camp Davidi separaatrahu sõlmimine - 1978 Pinocheti diktatuur Tsiilis - 1973-80ndate lõpp Islamirevolutsioon Iraanis - 1979 Üliõpilasrahutused Pekingis - 1989 Apartheidi kaotamine LAV-s - 1990 Husseini kukutamine Iraagis 2003 Kes olid? Mao Zedong Hiina RV juht, kommunist, alustas kiiret sotsialismi ehitamist. Deng Xiaoping Hiina RV kauaaegne riigitegelane. Turumajanduslike põhimõtete rakendamine punases hiinas. Jawaharlar Nehru India peaminister Indira Gandhi India peaminister. J.Nehru tütar. Mõrvati separistide poolt 1984a. Nelson Mandela Aafrika Rahvuskongressi üks juhte. Mõisteti eluksajaks vangi, kuid hiljem vabastati sealt. Hiljem LAV-i president.
KORDAMISKÜSIMUSED HIINA: (lk 62-63) 1)Millal ja kuidas tekkis kommunistlik Hiina? 1945.aastal algas Hiinas kodusõda, milles kommunistid võitsid. 1949.aastal kuulutati välja Hiina Rahvavabariik. 2)Kes oli Mao Zedong ja milline oli tema roll Hiina lähiajaloos? Mao Zedong oli Hiina Vabariigi kommunistliku partei esimees. 1.Mao Zedungi ideede põhjal tekkis kommunistliku õpetuse Hiina suund ehk mauism. Selle äärmusliku suunaga kaasnesid massilised tapmised, vangistamised, sündväljasaatmised, kohustuslik ühistöö ja inimeste täielik allutamine kommunistliku partei diktatuurile. 2.Suur hüpe ja kultuurirevolutsioon. 3)Mida kujutasid endast nn suur hüpe ja kultuurirevolutsioon? Millised olid nende tagajärjed?
Millal ja kuidas tekkis kommunistlik Hiina? Pärast jaapanlaste väljatõrjumist 1945 algas Hiinas kodusõda, millest purustati NSVL abil Guomindangi armee. Selle valitsus lahkus Taiwani. 1949. Kuulutati välja Hiina RV, mille juhiks sai Mao Zedong. Kes oli Mao Zedong ja mida tegi? oli Hiina Kommunistliku Partei juht alates 1935. aastast kuni oma surmani 1976. Tema juhtimisel omandas kommunistlik partei Hiina kodusõja järel võimu suurema osa üle Hiinast. Tema saavutuste hulka arvatakse tasuta haridus ja tasuta arstiabi ning tagatud töö. Vaesus vähenes, kirjaoskamatus likvideeriti lühikese ajaga, keskmine eluiga tõusis ja rahvaarv kasvas Mis oli suur hüpe, kultuurirevolutsioon ja nende tagajärjed? Suur hüpe- 1958 kuulutas Mao välja "suure
· 1935. aastal võeti Londonis vastu India valitsemise seadus, mille alusel valiti hiljem India haldusüksuste ehk provintside vastutavad valitsused. · 1947. aastal otsustas Suurbritannia valitsus jaotada India usu põhjal kaheks dominiooniks hinduistlikuks Indiaks ja islamiusuliseks Pakistaniks. · 1947, 15.august kuulutab India välja iseseisvuse, seda teeb ka 2.osast koosnev Pakistan · 1950. aastal kuulutati välja India vabariik. Pakistan kuulutati islamivabariigiks 1956. · 1971. aastal kuulutas varem Pakistanile kuulunud Bangladesh end iseseisvaks vabariigiks, mis põhjustas relvastatud võitluse Pakistani valitsusvägede ja kohaliku elanikkonna vahel. · India astus välja Bangladeshi toetuseks ning järjekordne India-Pakistani sõda lõppes Pakistani armee kapituleerumisega ning Bangladeshi iseseisvuse kinnistamisega. · Alates 1998 on India ja Pakistan tuumariigid.
Lääne eesotsas oli USA, (Suurbritannia ja Prantsusmaa osatähtsus vähenes) Teisel pool oli üliriigiks NSVL 3. Külma sõja mõiste, selle avaldumisvormid Euroopas ja maailmas. Osapooled: Diktatuurirežiimiga: NSVL, Poola Saksa DV Tšehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaania; Aasiast: Mongoolia, Põhja-Korea, Hiina RV, Põhja-Vietnam; Ameerikas: Kuuba ja ka Aafrika Kõik need riigid olid diktatuurirežiimid: võim oli koondunud ühe partei kätte, kehtis nn sotsialistlik demokraatia (e valimiste võltsimine ja valimised ühe kandidaadiga), kommunistlik partei omas totaalset kontrolli riigiaparaadi, ühiskondlike organisatsioonide ja sõjaväe üle. Nendes riikides oli tööstus natsionaliseeritud ja põllumajandus enamasti kollektiviseeritud, kehtis plaani-
Sõjategevus: kommunistid tungisid algul kaugele lõunasse, seejärel asus Lõuna-Korea vastupealetungile, jõudis omakorda Hiina piirini. Rinne stabiliseerus sõjaeelsel eraldusjoonel (38. paralleel). Sinna jäi ka piir püsima. Nii et sõda lõppes tulemusteta. Hukkus 3 miljonit korealast. Korea sõda ajendas sotsialistlikke riike 1955 looma VLOd. Korea sõja mõjul võeti 1954 Saksa Liitvabariik NATOsse (SLV ühines NATOga Pariisi kokkulepete alusel). 2) Suessi kriis 1956 Ajalugu: Suessi kanal (168 km) ühendab Vahemerd ja Punast merd, on Aasia ja Aafrika piir. Kanal avati 1869. Kuni 1956 oli kanal Inglismaa kontrolli all, Egiptus sai kanali tuludest vaid 7 %. 1952 sai Egiptuses võimule (1956 sai presidendiks) Gamal Abdel Nasser. Egiptus kuulutas end sotsialistlikuks riigiks (kus ametlik usk oli islam). Egiptus oli üsna NSV Liidu-sõbralik, see ei meeldinud lääneriikidele. Kuna lääneriigid ei andnud
tihedalt seotud kuningas Faruki. võim läks ohvitseride juhi kolonelleitnant Gamal Abdel Nasseri kätte. Nasseri poliitika oli sarnane NL sotsialismiga va. see, et ametlikuks usundiks kuulutati islam. Nasser riigistas 26. juulil 1956 Suessi kanali. London ja Pariis plaanisid salajast sõjalist aktsiooni, et kanali üle kontroll taastada ja Nasser kukutada. Nad said liitlaseks Tel Avivi. 29. okt 1956 tungisid Iisraeli väed Egiptusesse, põhjendades seda vajadusega likvideerida palestiina partisanide tugialad. Sekkusid ka Suurbritannia ja Prantsusmaa, väites, et sõjategevus kanali piirkonnas ohustab laevaliiklust nõudis, et Egiptus kõrvaldaks sealt oma väed. Egiptus keeldus, kuna tegu nende oma maaga. Selle peale hakkasid I ja Pr Egiptust pommitama ja maandasid dessandi. Kolmikagressiooni taunis nii rahvusvaheline üldsus kui ka ÜRO. 6. novembril sõlmiti vaherahu. Tulemus: Ing ja Pr mõju vähenemine ja NL ja USA mõju suurenemine Lähis-Idas. 20
● Maailmas ○ Vastanduvad pooled: Suurbrittannia, Prantsusmaa, USA, Saksa LV (eesmärk: demokraatia taastamine) vs NSVL (+ Saksa DV) (eesmärk: sotsialismi levitamine Ida-Euroopas) ○ NSVL moodustas moskvameelsed nukuvalitsused Ida-Euroopa riikides ○ 1947 - Trumani doktriin ○ 1948-1952 - Marshalli plaan ○ 1949 - NATO ○ 1949 - Kodusõda Hiinas ja Hiina lõhenemine ○ 1950-1953 - Korea sõda ○ 1956 - Suessi kriis ○ 1962 - Kuuba kriis ○ 1959-1973 - Vietnami sõda ● Euroopas ○ 1948 - Berliini blokaad ○ 1949 - Vastastikuse Majandusabi Nõukogu ○ 1955 - Varssavi Lepingu Organisatsioon ○ 1956 - NL ajas laiali ungarlaste kommunismivastase ülestõusu ○ 1956 - Ungari ülestõus ○ 1961 - Berliini müür ○ 1968 - Praha kevad 4. USA sekkumine Euroopa küsimustesse. Trumani doktriin ja Marshalli plaan. Kellele mida lubati ja anti?
Raudne eesriie- Nõukogude Liidu riikide eraldatus muust maailmast, tõkestades oma liitu kuuluvate riikide läbikäimist ja suhtlemist lääneriikidega. 1947 Trumani doktriin- USA välispoliitika eesmärgiks oli vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu. USA toetab kõikide oma vahenditega demokraatia levikut ja takistab sotsialistliku ideoloogia levikut. 1947 Marshalli plaan- USA abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Loodeti aidata Euroopa majandust ja nõrgestada kommunistliku kihutustöö mõju. 1948 Berliini blokaad- NSV L lõikas Lääne- Berliini ära välismaast. Jättis ilma elektrist, kütusest, toidust, lootes linna endaga liituma
Umb 83% juudid. Demokraatlik parlamentaarne vabariik. Parlamendi nimeks Knesset. Riigikeeled: araabia ja heebrea. Knesset koosneb enamasti 10-st parteist. Sotsiaaldemokraatia domineerib (üks on Likud, teine töölispartei). 1948 kuulutab iisrael end iseseisvaks Lähis-Ida araabia riike ühendab mitu liitu. Naftariigid (OPEC) ja islami usk. 1945 luuakse Araabia liiga et teha majanduslikku koostööd. Pidi kaitsma Araabia riikide ühishuve. Araabia liiga tolleaegseks liidriks hakkab muutuma Egiptus. Egiptus oli üks väheseid Aafrika riike mis oli 20. saj. algul iseseisev. 1952 kukutavad Egiptuse rahvuslikult meelestatud ohvitserid kuningas Faruki kes oli Inglismaalikult meelestatud, seejärel kuulutatakse egiptus vabariigiks, ning tehakse ümberkolladusest mis teeb Egiptusest poolsotsialistliku riigi. Erinevus teistest sotsialistlikest maadest oli usus, see oli islam. Teised sotsialistlikud riigid ei omanud riigiusku ning see oli taunitav. G. A Nasser valitakse pärast kuninga kukutamist
rohkem sõnaõigust saada. 2) Kuidas suhtusid kolmandasse maailma suurriigid? Neid ei peetud endaga võrdväärseteks, kasutati oma eesmärkide elluviimiseks. Neile suruti peale ebasoodsaid lepinguid. Neid maid kasutati oma uute relvade katsetamiseks. 3) Kolmanda maailma probleemid. Raske majanduslik olukord, sõltuvus endistest emamaadest, monokultuurid, nälg, veepuudus, haigused, AIDS, sagedased riigipöörded ja kodusõjad. 4) Iraan sahh Reza Pahlavi - Valge revolutsioon. Iraan asub Pärsia lahe idarannikul. Seda riiki iseloomustab vähe arenenud põllumajandus ja tööstus. Nende peamine rikkus on nafta. 20.saj algul tõrjuti islami usujuhid nende traditsioonilistelt positsioonidelt ja riigi poliitikat hakkasid üha enam määrama majanduslikud huvid. 1960 alustas sahh Reza Pahlavi laiaulatusliku uuenduskava riigi läänelikumaks muutmist, seda hakati nimetama valgeks revolutsiooniks. Kuna uuendused
1. Vietnami sõda 1959-1973 Pärast 2 MS lõppu kuulutas kommunistid välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi 1. 1946 Prantsusmaa ja Suurbritannia hakkasid Vitnami vastu tegevust 2. Okupeeriti maa Lõunaosa 3. 1954 sõlmiti Genfis kokkulepe, mille alusel jagati Vietnami kaheks osaks mööda 17 paraleeli Põhja Vietnam 1. Hanoi 2. Toetab NSVLiid 3. Sotsialismi ülesehitamine Lõuna Vietnam 1. Saigon 2. Kuulutati välja Vabariik 3. Toimisid rahvuskogu valimised 4. Toetas USA 1959 alustas opositsioon relvastatud võitluse eesmärgiga kulutada valitsust ja ühineda Põhja Vietnamiga USA sekkus sisetülidesse sest, 1. Kartis kaotada strateegilist mõjupiirkonda Kagu-Aasias 2. Andis relvastust 3. Toetas ta sõdurite väljaõpet 1961 sekkus USA otseselt 1. Pommitas Põhja=Vietnami
Ajalugu. Külm sõda. 1. Kuuba kriis toimus aastal 1962. Sel aastal paigutas Venemaa Kuubale toomapommi kandvad raketid, USA saatis Kuuba ümber mereblokaadi. Kriisi kõrgperiood oli 22. 28. oktoober, peale seda teatas Hrustsov, et toob Kuubalt raketid ära. Lähis-Ida kriis pingeid tekitas Iisraeli sünd, mis tõi kaasa vanade vastuolude tervnemise juutidele Iisraeli riik, araablastele Palestiina riik, 1948. kuuluati välja juutide riik, arablased ei nõustunud ning ründasid Iisraeli, sõja võitsid juudid. Suessi kriis toimus aastal 1956 ning selle põhjuseks oli 1869-ndal aastal Inglismaa ja Prantsusmaa poolt rajatud Suessi kanal. 1952. aastal riigipöördega võimule tulnud Gamal Abdel Nasser alustab natsionaliseerimist, natsionaliseeritakse ka Suessi kanal. Kriisis osalesid Egiptus, Inglismaa, Prantsusmaa, Iisrael, eemalt ja NSVL ja USA. 1958-ndal aastal
7.Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN) (1949) Vastukaaluks Marshalli plaanile ning Lääne-Euroopa tihenevale koostööle asutas NSVL (1949) koos endast sõltuvate nn rahvademokraatiamaadega Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN). Tegelikkuses allutas Moskva endale läbi selle organisatsiooni Ida-Euroopa sotsialistlike riikide majanduse ning sai sellega enesele ka parema kontrollmehhanismi nende riikide üle. Liikmed: Bulgaaria, Kuuba, Mongoolia, NSVL, Poola, Rumeenia, Ida-Saksamaa (SDV), Tsehhoslovakkia, Ungari, Vietnam. 8.Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO).(1949) Seismaks vastu NSVL kasvavale agressiivsusele, asusid Lääne-Euroopa riigid senisest tihedamale koostööle. 1949. Aastal loodi Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon ehk NATO. NATO tegevuse aluseks on põhimõte: kui ühte selle osalist rünnatakse, asuvad teised tema kaitseks välja. Asutajad: USA, Kanada, Belgia, Holland, Island,
1955 Saksamaa Liitvabariik sai NATO täisliikmeks. Varssavi Lepingu Organisatsiooni (VLO) loomine. 1956 Suessi kriis. Kommunismivastane rahvaülestõus Ungaris. 1957 USA-Iisraeli erisuhete loomine Eisenhoweri doktriini alusel. 1959 F.Castro juhitud partisanid kukutasid Kuubal USA-meelse F.Batista reziimi. 1961 Berliini müüri püstitamine ümber Lääne-Berliini. 1962 Kuuba kriis. 1964 Vietnami sõja algus; USA laialdane sekkumine sõjategevusse Vietnamis. 1968 Tsehhoslovakkia kriis ja Breznevi doktriini deklareerimine NSV Liidu poolt. 1972 SRP-1 sõlmimine USA ja NSV Liidu vahel. 1973 Vietnami sõja lõpp; USA väljumine otsesest sõjategevusest. 1975 Kommunistid viisid lõpule Lõuna-Vietnami vallutamise. Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamise Helsingi
IRAANI ISLAMIREVOLUTSIOON Põhjused: *Iraani Sahh algatas riigi läänelikumaks muutmise, nt: naiste võrdõiguslikus *Maareformi tõttu asus linnadesse elama talupoegi, kes toetasid uuenduste vastast liikumist *Iraani elanikele ei meeldinud läänelikud reformid Kulg: *Algas massirahutustega, mida sahh ei suutnud salapolitsei ja armee abil maha suruda, põgenes USA-sse Tagajärjed: *Iraan kuulutati vabariigiks *Iraanlased pidid loobuma läänelikust elulaadist *Iraani välispoliitika muutus agressiivseks, suurim vaenlane USA Euroopa lõimumine II MS kogemus nii julm, et järgmise vältimiseks pidi Euroopa ühinema 1950-Euroopa Söe-ja Terasühendus 1957- Euroopa majandusühendus EMÜ-ga liitus rohkem riike, tihenes koostöö 1991- Maastrichi lepinguga asutati EL 1993-Ühisturg rajati Lähis-Ida pinged 1940.aastatel 1970. lõpuni Probleemi olemus: *Juudid pöördusid Palestiinasse, kus nad olid elanud vanaajal
konfliktiks Läänega (Külma sõja algus) Winston Chruchilli kõne USAs kuu aega hiljem – tõi esile liitlaste vastuolud, hoiatas Läänt kommunismi agressiivsete kavatsuste eest, võrdles kommunismi fašidmiga, kutsus Läänt kommunismi levikule vastu seisma; kõnet ei tervitatud ei Läänes ega Idas. Konflikti vältimiseks oldi valmis Stalinile järeleandmisi tegema Trumani doktriin (USA 1947) – USA pr Henry Truman kuulutas välja doktriini, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks toetada vabasid rahvaid nende võitluses sise- ja välissurve vastu (kommunistide võimuhaaramiskatsed) Marshalli plaan (USA 1947) – USA riigisekretär George Marshall kuulutas välja ulatusliku abiandmisplaani sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Loodeti kaasa aidata Euroopa majanduse ülesehitamisele ja nõrgestada kommunistlikku kihutustööd; plaani kaudu andis USA 1948-1952 17 Euroopa riigile majanduslikku ja tehnilist abi
Seda hakati nimetati valgeks revolutsiooniks. Plaan ei olnud aga hästi läbi mõeldud ja sellega kaasnesid segadused. Igasuguse vastuseisu surus ta maha armee ja salapolitseiga. 1970-datel aastatel rahulolematused suurenesid veelgi ja sahh kehtestas sõjaseisukorra, kuid suutmata edasi valitseda loobus võimust ja lahkus riigist. Rahvatõusu juhtis Pariisist Ajatollah Homeini, kes 1979. aastal riiki naases ja seal rahva juubeldustega vastu võeti. Iraan kuulutati islamivabariigiks. Seda pööret hakati nimetama islamirevolutsiooniks. Riigis kehtestati islami seadused. Võeti vastu uus põhiseadus. Iraagis elavad peamiselt araablased. Kuni 1958. aastani oli seal konstitutsiooniline monarhia. Seal käis pidev võimuvõitlus ja 1979. aastal tuli võimule Saddam Hussein. Selleaga kaasnesid sõjalised kokkupõrked, mis kasvasid üle sõjaks. Okupeeriti Kuveit. Põhjuseks toodi, et Kuiveit on ajalooliselt kuulunud
tunnustaksid Saksa DV marionettvalitust. Ühendriigid ei taganenud. * 1961 kui kriis jõudis haripunkti, seisid USA ja Vene tankid Berliinis vastamisi. Kuigi Lääs sai aru, et ei suudeta end kaitsta, ei tõmbutud tagasi. * Inimeste valgumist läände takistati selle piiri sulgemisega 13. aug ja hiljem rajati sinna Berliini müür. * kriis vaibus, kuid Lääs ei suutnud vabastada idatsooni ja NSVL ei suutnud neelata Lääne-Berliini. Kuuba (ehk Kariibi) kriis 1962 * 1956 tõi laev Granma salaja Kuuba rannale rühma revolutsionääre eesotsas Fidel Castroga, et alustada diktaator Fulgencio Batista vastu partisanisõda. * See kujunes edukaks ja 1959 tuli Castro võimule * 1961 aprillis üritasid tema vastased, keda õpetas ja varustas USA, alustada võitlust Castro režiimiga * USA viis pagulased Kuubale, kuid jättis nad abitult ülekaalukate võimudega võitlema. Nn Sigade lahe dessant ebaõnnestus, Ameerika oli häbistatud.
Kordamisküsimused: Külm sõda · Külma sõda See on vastasseis riikide vahel, mis ähvardab ülekasvada tegelikuks sõjaks. · Külma sõja valdkonnad: Ideoloogiline võitlus (toodi välja plussid), kultuuriline (Lääne kunst taunitud), majanduslik (USA-marshalli plaan ja NSVL-Vastastikuse Majandusabi Nõukogu), Võidurelvastumine (A,B,C relvad), piirkondlikud konfliktid (nt Praha kevad), kriisid, pinekolded (nt Kuuba kriis) · Raudne eesriie See oli külma sõja saavutus ja ka meetod. Selle tuntumaks tähiseks oli Berliini müür (1961-1989) · Võidurelvastumine - 1950.-1980.aastatel oli rahvusvaheliste suhete üheks peamiskes valuküsimuseks võidurelvastumine. Nii N Liidus kui ka USA-s kardeti vastase võimalikku sõjalist rünnakut. Samas üritati hoida vastaspoolt pidevas hirmus. Külma sõja aastail täiustati võidu kõiki massihävitusrelvade liike. 1950
· Araabia maid ühendab: islami usk, araabia keel ja mälestus kunagisest ühtsest riigist, kalifaadist. · 1950.-1960. aastail iseseisvus suurem osa ülejäänud araabia maadest: · Liibüa (1953), Sudaan (1956), Tuneesia ja Maroko (1958), Kuveit (1961), Alzeeria (1962), Lõuna-Jeemen (1967), Araabia Ühendemiraadid, Omaan, Somaalia ( 1970. aastail). · Aastail 1958-1961 eksisteeris Egiptuse ja Süüria ühisriik: Ühinenud Araabia Vabariik. · Egiptus oli tollal kõige suurem ja arenenum araabia maa, mida peeti araabia maailma liidriks. · 1945.a. asutati Araabia Liiga . · Alates 1964.a.st hakati Nasseri ettevõttel pidama araabia maade tippkohtumisi. · Üheks tüliküsimuseks Araabia maade vahel on olnud riiklik korraldus. · Araabia rigid jagunevad absoluutseteks monarhiateks või üheparteilisteks vabariikideks. Algul olid ülekaalus monarhiad.
(1950-1953) Pärast II maailmasõda oli Korea jagatud kaheks: põhjas kuulutati NSV liidu toetusel välja Korea Rahvademokraatlik Vabariik, lõunas USA toetusel Korea Vabariik. 1950 aastal tungis Põhja-Korea Lõuna-Koreale kallale. Algas Korea sõda. Sõda kestis kolm aastat, kuni 1953.aastani. Põhja-Koread toetasid NSVL ja Hiina, Lõuna-Koread USA. Sõjal õiget võitjat polnud, võitjaks pidasid end mõlemad pooled. Lähis-Ida pingekolle (1948 – tänapäev) Osalejad: Iisrael vs. Palestiina ja seda toetavad araabiamaad Suessi kriis (1956) 1952.aasta riigipöördega läks võim rahvuslastest ohvitseride kätte, keda juhtis G.A.Nasser. Egiptusest sai sotsialistlik islamiriik. Uus valitsus tahtis tööstuse arengu kiirendamiseks rajada Niiluse jõele Assuani elektrijaama. Kuna lääneriigid ei andnud laenu, siis riigistas Egiptus 1956a. juulis lääneriikidele kuulunud Suessi kanali. See halvendas suhteid kanali seniste omanike Suurbritannia ja
aastal ning Rooma Lepingute sõlmimist 1957. aastal Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne- Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Rangemalt võttes rajati Euroopa Liit 1992. aastal Maastrichti lepinguga. VMN Vastastikuse Majandusabi Nõukogu oli sotsialistlike riikide organisatsioon, mis korraldas liikmesriikide majanduslikku ja teaduslik- tehnilist koostööd. Organisatsioon asutati 1949. aastal. Selle täisliikmed olid Bulgaaria, Kuuba, Mongoolia, NSV Liit, Poola, Rumeenia, Ida-Saksamaa, Tšehhoslovakkia, Ungari ja Vietnam. Organisatsioon lõpetas tegevuse 1991. aastal seoses idabloki lagunemisega. VLO Varssavi Lepingu Organisatsioon (lühend VLO) ehk Varssavi pakt oli Ida- Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon 20. sajandil. Liit asutati 1955. aastal Varssavis vastukaaluks NATO-le, mis oli 1954. aastal hakanud Lääne-Saksamaad uuesti relvastama
Riik ei sekku majandusee, vabaturumajandus Miks inglismaa majandus arenes aeglasemalt kui Saksamaa oma? Ebaefektiivne ülemereturg, leiboristide sotsiaalprogrammid,etevõtete doteerimine SAKSAMAA 31. Adenaueri Lääne-Saksamaa: majandusime, , arenes väkja Euroopa Liit, NATO liige kujunes välja 1960 sõjavägi,SDV ei tunnustatud,protestid sõja vastu,1969 liidukantsleriks W.Brandt, võimule tulid kommunistid Saksa DVs, põgeneti läände. 32. Adenaueri sise- ja välispoliitika: 1960 aastate algul tugevnesis sotsiaaldemokraadid, noored protestisid sõja vastu, eriti Vietnami sõja vastu. Liitus NATOga, keeldus tunnistamast SDV Millise psühholoogilises mõttes õige lähenemisviisi suhtumises minevikku leidis Adenauer? Minevikukuritegude kollektiivne kahetsemine,Adenaueri puhas minevik, antifašism Millal ja miks tekkis Saksamaal Türklaste probleem? 1960.a alguses, kui türklaste osakaal sakslaste seas oli liiga suur ja
II maailmasõda ning kestis sotsialismileeri lagunemiseni (1990ndate algus). Vastasseis hõlmas kõiki eluvaldkondi; vaenutsevad pooled ei olnud küll omavahel otseses sõjategevuses, kuid üritasid oma üleolekut majanduses, poliitikas, kultuuri- ja teaduselus maksma panna. Külma sõja algus: 1946 W.Churchilli kõne Fultonis kahe leeri vastuoludest. Lääneriike häiris NSVL mõjuvõimu kasv Ida-Euroopas. 1947 Trumani doktriin poliitiline juhtmõte, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu (selle all peeti silmas kommunistide võimuhaaramiskatseid). Trumani doktriini esimeseks rakenduseks oli Marshalli plaan (1948-1952) abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele; sellega loodeti aidata kaasa Euroopa majanduse ülesehitamisele ning nõrgestada kommunistliku kihutustöö mõju. USA andis 17 Euroopa riigile majanduslikku ja tehnilist abi kokku 13 miljardi dollari väärtuses.
Sai Euroopa Liidu eelkäijaks. 1949 asutas Nõukogude Liit vastukaaluks Marshalli plaanile idabloki riikide Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN). 1955 moodustasid nad Varssavi Lepingu Organisatsiooni (VLO) vastukaaluks NATO-le. Sõda igas eluvaldkonnas võidurelvastamisega, otsest sõjategevust ei toimunud. Hiina kodusõda Kodanlik rahvapartei Kommunistid Chiang Kaishek Mao Zedong Kommunistid saavutasid edu. Kaishek taandus Taiwani saarele, kus USA kaitse all säilis Hiina Vabariik. 1 oktoober 1949 kuulutas Mao Hiinas välja Hiina Rahva Vabariigi. Pommid 1939 avastati Saksamaal aatomituumade lõhustumisel tekkiv tohutu energia hulk. 1942-1945 USA-s projekt ,,Manhattan". Augustis 1945 Jaapanile esimene tuumapomm. 1949 Nõukogude Liidu tuumapomm 1950 esimene vesinikpomm
lääneriikidega (otsese sõjategevuse puudumine). Avaldusvormid: - vastastikune propaganda, - vastastikune ideoloogia, - vastastikune luure, - vastandlikud sõjalised liidud (NATO, VLO), - võidurelvastumine. Külma sõja lõpp – 1980.-1990. aastate vahetus (Idabloki ja NSV Liidu lagunemine, Saksamaa taasühinemine) BIPOLAARNE MAAILM - IDABLOKK NSVL IDA-EUROOPA AASIA AMEERIKA POOLA MONGOOLIA KUUBA SAKSA DV PÕHJA-KOREA TŠEHHOSLOVAKKIA PÕHJA-VIETNAM UNGARI HIINA RV RUMEENIA JUGOSLAAVIA ALBAANIA IDABLOKI ÜHISJOONED Diktatuur Kommunistlik partei Sotsialistlik demokraatia Totaalne kontroll Natsionaliseerimine Kollektiviseerimine Plaanimajandus Sõjatööstus BIPOLAARNE MAAILM - LÄÄNERIIGID USA SUURBRITANNIA PRANTSUSMAA SAKSAMAA LV LÄÄNEBLOKI ÜHISJOONED Demokraatia
quo'd, siis ei saa Ühendriigid sellega leppida. Truman lubas, et edaspidi antakse analoogilist abi kõikidele vabadele rahvastele ja riikidele, keda ähvardab samalaadne oht.Üheks Trumani doktriini rakenduseks oli Marshalli plaan, millega USA andis laiaulatuslikku abi II maailmasõjas kannatanud Euroopa riikidele. Trumani doktriiniga loobusid Ühendriigid isolatsionistlikust välispoliitikast, mis eitas liite teiste, eriti Euroopa riikidega. USA uue välispoliitika ühe tähtsama põhimõtte sõnastas George Kennan, USA diplomaat ja sovetoloog: "Ühendriikide igasuguse Nõukogude-poliitika osaks peab olema venelaste ekspansionistlike tendentside kestev ja kannatlik, kuid kindel ja valvas pidurdamine." Selleks, et pidurdada NSV Liitu, hakkas USA looma liite teiste maailma riikidega. Neist esimene sõlmiti septembris 1947. a. Rio de Janeiros (Brasiilia) Ladina- Ameerika riikidega
oleks seal hea olla ega pööra lääne vastu. 5. Millistes rahvusvahelistes kriisides osales USA? Miks ja millal? Korea 1950-1953. Seisnes Põhja- ja Lõuna-Korea vastuseisus. Põhi oli kommunistlik, Lõuna aga demokraatlik, P-K soovis võimu laiendada ning kogu Korea ühesuguseks muuta. Koera ps jaotus aga kaheks. Suessi kriis 1956-1957. Sõda ühelt poolt USA, Prantsusmaa ning Iisrael, kes astusid Egiptusele vastu. Sõda algas pärast seda, kui Egiptus otsustas natsionaliseerida Suessi kanali. Nii oleks lõppenud USA ja paljude teiste riikide läbisõiduluba. Vietnami 1960-1970. Sealsed kommunistlikud sissirühmitused olid demokraatlikule Vietnamile ohtlikuks muutunud ning USA asus Vietnami aitama. Kuuba 1962. Kuuba oli sõlminud salajase kokkuleppe NSV Liiduga, millepeale tõi NSVL Kuubale lõhkepeadega varustatud rakette, USA aga kehtestas Kuubale sõjalise blokaadi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
