kütuseks.Kivisöe laialdane kasutamise 17. 18. sajandil ja aurumasina leiutamine panid aluse iseseisvale energiamajandusele.Energiavarad (energiaallikad) on loodusnähtused ja maavarad, mida on võimalik kasutada energia tootmiseks. Taastuvad energiaallikad on looduses pidevalt toimuvate protsesside tagajärjel kujunenud energiaallikad, mida on võimalik kasutada kogu aeg või pärast teatud aja möödumist uuesti (tuuleenergia, vee-energia, biomass jm). Taastumatud energiaallikad on loodusvarad, mis moodustuvad looduses ülimalt aeglaselt või ei moodustu praegusel ajal enam üldse (nafta, süsi, põlevkivi jm). Fossiilsed kütused on miljonite aastate jooksul maakoores taimsetest ja loomsetest jäänustest tekkinud põlev orgaaniline aine (nafta, süsi, põlevkivi, turvas). Traditsioonilised energiaallikad on energiaallikad, mille otsene majanduslik kasutamine on praegu tavaline (fossiilsed kütused, küttepuud, tuumaenergia, vee-energia)
Lasnamäe Üldgümnaasium ALTERNATIIVENERGIA KASUTAMISE TULEVIK EESTIS Uurimistöö Tallinn 2013 SISUKORD SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 4 1. TAASTUV ENERGIARESSURSS 5 1.1. Päikeseenergia 5 1.2. Tuuleenergia 6 1.3. Bioenergia 6 1.4. Biogaas 7 1.5. Geotermaalenergia 7 1.6. Loodete energia 8 1.7. Hüdroenergia 8 1.8. Laineteenergia 9 2
saamiseks veekogude lähedale. Mereveesaaste põhjustab anomaaliaid toiduahelas, mis võib viia osade liikide väljasuremiseni ning see on ohuks kogu ökosüsteemile. Saastuda võib ka põhjavesi, kui produtseeritud jääke ei maeta korralikult. Võttes arvesse neid loodust koormavaid aspekte, on hädavajalik minna üle alternatiivenergiale. Ainus jätkusuutlik lahendus on kasutada energiat tõhusamalt ja säästlikumalt ning võimalusel asendada fossiilkütus ja muu taastumatu energiaressurss taastuvenergiaga. Euroopa Parlamendi 2002. aasta hoonete energiatõhususe direktiivi täienduse kohaselt peavad kõik hooned, mis on ehitatud peale 31. detsembrit 2018, tootma sama palju energiat kui nad tarbivad. Seega varsti tuleb iga uue hoone rajamisel lähtuda ligi null- või nullenergia nõudest. Kõigile uutele hoonetele tuleb suuremal või vähemal määral paigaldada päikeseenergialahendusi. Päikeseenergia on tulevikus domineerimas, sest see on
positiivne tulevikuväljund hoolivamaks suhtumiseks ümbritsevasse keskkonda. 3 1. TAASTUVAD ENERGIAALLIKAD Taastuvate energiaallikate hulka kuuluvad need energia tootmisviisid, mis on võimelised ka praeguse suure energiatarbimise mahu juures ennast (uuesti kasutamiseks) taastootma. Taastuvenergia on energia, mida toodetakse keskkonnasäästlikult. Peamisteks taastuvenergia allikateks on otsene päikeseenergia ja taastuvad energiaallikad: hüdroenergia, tuuleenergia, biomassi energia, orgaanilises aines (peamiselt puidus ning taimedes) sisalduv keemiline energia, ookeanide soojusenergia ning maa siseenergia. Taastuva energia tootmine ei ole siiski päris kahjutu, sest selle energia tihedus on väga väike ja nendel enegiaallikatel töötavad tehased võtavad palju ruumi, ehitamiseks kulub palju materjali, mõjutades maastikupilti kui soovitakse toota väga suuri energiakoguseid. 1. 1
energia loomiseks (nt. Põlevkivi elektrisaamiseks). Pidev energiavajaduse kasv Probleemide põhjused: Elujärje paranemine Üleliigne tarbimine Pidev energiavajaduse kasv Arengumaad ei kontrolli energiatarbimist Energiaressursid ja maailma energiavajadus. Energiaressurss ehk energiaallikas on ressurss, mida saab kasutada elektri-, soojus-ja muud liiki energia saamiseks. Energiaressursse saab jagada kaheks rühmaks: taastuvad ja taastumatud energiaressursid. Taastuvad energiaressursid on biokütus, hüdroenergia, päikeseenergia, tuuleenergia, geotermaalenergia, aga ka Maa pöörlemise energia ja gravitatsiooni energia. Taastumatud energiaressursid on fossiilkütused, näiteks nafta, maagaas, kivi-ja pruunsüsi, põlevkivi ning turvas, samuti tuumakütu Nafta :Tõhusam kasutamine, eriti transpordi valdkonnas. Kivisüsi: Tootmistehnoloogia arendamine, et vähendada õhusaastet. Tuumaenergia: Arendada avalikku arvamust Vesinik Luua tehnoloogia, mis
Bioloogiline mitmekesisus hõlmab looduse mitmekesisust kõikidel selle tasanditel geeni, raku, liigi, populatsiooni, ökosüsteemi tasandil. Enamasti peetakse elurikkuse all silmas liigilist mitmekesisust. Energiamajandus energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbjatele. Taastuvad energiaallikad - energiaressurss, mida saab kasutada lakkamatult (nt laineteenergia, päikeseenergia, tuuleenergia, geotermaalenergia), või mis taastub ökosüsteemi aineringete käigus (biomassi energia ja biokütus puit, pilliroog, energiavõsa, suhkruroog jne), ilma et nende kogus inimkultuuri eksisteerimise ajamastaapi silmas pidades oluliselt kahaneks. Taastumatud energiaallikad - energiaressurss, mille kogus kasutamisel väheneb. Mitmuses kutsutud ka taastumatuteks energiavarudeks ehk mittetaastuvateks energiavarudeks
2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Taastuvenergia..................................................................................................................................5 1.1 Päike...........................................................................................................................................5 1.1.1 Päikeseenergia eelised:.......................................................................................................5 1.1.2 Passiivne päikeseenergia....................................................................................................6 1.1.3 Aktiivne päikeseenergia.....................................................................................................6 1.1.3.1 Päikesekollektor...........................................................................
maagaas PÄIKESEENERGIA vee-energia kivi- ja pruunsüsi puit jm bioenergia põlevkivi MAA PÖÖRLEMISE ENERGIA loodete energia tuuleenergia turvas TUUMAENERGIA uraanimaak MAA SISEENERGIA maasisene soojus TERMOTUUMA- ENERGIA Energiamajanduse 10 mõistet Energiamajandus - Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Taastuvad energiaallikad - sellised energiaallikad, mis uuenevad pidevalt päikes kiirgusenergia arvel ja nende taastumisaeg on võrreldev inimese elueaga. (Biomassi energia, Hüdroenergia, Tuuleenergia, Päikeseenergia, Tõusu-
veekogude (hüdrosfääri) ja teda ümbritseva õhkkonna (atmosfääri) füüsikalisi omadusi ja nähtusi. Geofüüsikalised energiaressursid – energiaressursid, mis on koondunud Maa koorde, selle pinnale ja atmosfääri. Geofüüsikaliste energiaressursside, muundamise ja kasutamise võimalused- Varudes sisalduv ehk primaarenergia muundatakse paljudel juhtudel edastus- ja rakendussoodsamaks vääris- ehk sekundaarenergiaks (elektri-, kuuma veega ja auruga edastatav soojus, suruõhk, keemilised sidemed jm). Tehisprotsessides saab päikeseenergiat kasutada nii otse (passiivne päikese küte) kui ka peale looduslikku muundumist või tehismuundamist, salvestamatult (tuule- ja laineenergia) või salvestatult (kütuse ja toidu keemiline energia, paisjärvede hüdroenergia). Peale päikeseenergia ja selle muunduste kasutatakse, geotermilist ja gravitatsioonienergiat (looded – tõus ja mõõn ookeanides).
jäätmevaba tootmisega. Tuntumad loodussõbralikud energia liigid on veeenergia, tuuleenergia, mitmesuguste loodusvarade energia ja ka päikese energia kasutamine. Veel pole levinud elektri energia tootmine Päikese energia abil. See on väga loodussõbralik elektri energia tootmise viis. See on teadlaste tuleviku maa. PÄIKESE- EHK HELIOENERGIA Päikeseenergia otsese kasutamise ajalugu on pikk, kuid 1970. aastate lõpus kasutusele võetud spetsiaalsed päikeseküttesüsteemid ja päikeseenergia muundamine elektriks kuuluvad uue tehnoloogia valdkonda. Päikeseenergia abil toodetakse elektrit, köetakse elumaju ja soojendatakse vett. Päikeseenergia on hajutatud ning selle otsene kasutamine on tehnoloogiliselt keerukas ja vähemalt praegusel ajal veel kallis. Kuid teatud piirkondades võib päikeseenergia juba praeguse tehnoloogia juures olla väga otstarbekas ja aidata säästa teisi energiavarasid ja keskkonda. Kõige kasulikum on ehitada hooned selliselt, et neil oleks
pöörlevale alusele. Viimasel ajal on paljud firmad ja eraisikud hakanud uusi disaine katsetama. Üks Itaalia firma valmistab praegu maailma esimest vertikaalset tuuleturbiini. Esimene mudel on mõeldud katsetamiseks aga projekt on nii lubav, et Itaalia valitsus on seda juba 15 miljoni euroga finantseerinud. Projekti nimi on KiteGen. Üheks huvitavaks projektiks on ka brittide Quietrevolution, mille uudne turbiin püüab tuule kinni igast suunast ning sobib väga hästi linnadesse majade vahele ning katustele. Nad ei tekita ka müra ega vibratsiooni. Maismaal asuvaid tuuleturbiine saab mitmetesse kohtadesse püsti panna. Head kohad selle jaoks on kõiksugu kõrgendikud. Kui tuul liigub kõrgendiku poole, siis ta surutakse üle takistuse samal ajal tuule kiirust suurendades Sellisesse kohta paigutatud tuuleturbiin toodab
Mõisted Energiamajandus tegeleb energiavaade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning kättetoimetamisega tarbijale. Põhieesmärk on toota kaupu ja osutada teenuseid minimaalsete kuludega samas mõjutada keskkonda võimalikult minimaalselt. Taastuvad ja taastumatud energiaallikad Taastumatud energiaressursid on sellised, mille kogus kasutamisel väheneb. See on biomass, mis minevikus on kogunenud ja muutnud vormi, mis on kütusena kasutatav. Nt: nafta, maagaas, turvas. Taastuv energiaallikas on selline, mida saab kasutada lakkamatult. Nt: päikese-, tuule-, vee-energia Alternatiivenergia on üldnimetus energeetilistele ressurssidele, mida saab kasutada fossiilkütuste ja tuumaenergia asemel, ilma süsinikuringet häirimata ja radioaktiivseid jäätmeid tekitamata. Alternatiivenergia on saadud sellistest taastuvatest ressurssidest nagu päike, tuul ja biomass
Päikeselt ja kosmosest Maale kanduvad energia- ja ka ainevood on Maa algusaegadel olnud oluliselt suuremad ning järk-järgult kahanenud. Ent tänapäevalgi on Maale jõudva energia hulk liiga suur ja oleks hukatuslik mitmetele eluvormidele. Liigse energia eest kaitseb Maad atmosfäär, mis Päikeselt saabuva ultraviolettkiirguse neelajana takistab selle maale jõudmist, vastasel korral orgaanilised ja biomolekulid muunduksid ning laguneksid. Et peamine ultraviolettkiirgust neelav gaas Maa atmosfääris on osoon, siis on mõistlik, et inimkond on piiranud osooni lagundavate gaaside kasutamist. Päikeselt saabub Maale peamiselt nähtav ja infrapunakiirgus. Mõningad Maa atmosfääri koostises olevad gaasid, eeskätt veeaur, metaan, lämmastikoksiid, osoon ning süsihappegaas neelavad infrapunakiirgust, mis põhjustab kliima soojenemist. Ilmekaim näide sellest on liustike ja mandrijää sulamine, millega võib kaasneda maailmamere taseme tõus, mis ohustab
SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................1 Sissejuhatus..........................................................................................................................................2 1. Päikeseenergia kasutamine...............................................................................................................3 1.1. Elektrienergia.............................................................................................................................4 1.2. Soojusenergia.............................................................................................................................4 1.3. Päikese energeetilise ressursi hindamise algeeldused...................
(kaks liini Narvast St. Peterburgi ja Kingiseppa ning üks Tarust Pihkvasse) ja kahe Valmierasse viiva 330 kV liiniga Läti elektrisüsteemiga. Soomega on Eesti elektrisüsteem ühendatud Harku Espoo ± 150 kV alalisvooluliini kaudu . Esimest tüüpi energiaallikad 2.Taastuvad energiaallikad 1.2Tuuleenergia 2.2Vee-energia 3.2Biomassienergia 4.2Päikeseenergia 5.2Loodete energia 6.2Geotermaalenergia 2.2 Päikeseenergia Päikeseenergia kogumine ja kasutamine toimub kas passiivsel või aktiivsel kujul. Passiivse päikeseenergia kasutamisel ehitatakse hoone nii,et see neelab võimalikult palju päikesekiirgust ja soojeneb iseenesest. 2.2 Päikeseenergia kasutamise eelised ja mitte eelised ; Passiivset päikeseenergiat kasutavad majad tehakse samadest materjalidest nagu tavalised majad : 1.kulub vähem kütet (keskond säilib puhtamana ) 2
soojuse saamiseks, samuti mootorikütuseks ja masinate tööks. Seega on energia vajalik kõikjal nii koduses majapidamises, tootmises kui ka transpordis. Energiaallikad jagunevad: · Taasutuvad (vesi, tuul, puit) · Taastumatud (nafta, maagaas, kivisüsi, turvas, põlevkivi) Maailma energiatarbimine: 1) Nafta 37% 2) Kivisüsi 25% 3) Maagaas 23% Tuumaenergia 6%, biomass4%, hüdroenergia 3%, päikese soojusenergia 0,5%, tuuleenergia 0,3%, geotermiline energia 0,2%, biokütus 0,2%, muud energiaallikad 0,8% FOSSIILSED KÜTUSED on taastumatu ressurss, kuna neid on vaid teatud kogus ja kui need otsa saavad, peab inimkond minema üle mõnele teisele energiaallikale. Nii on väidetud, et mitme viimasel aastakümnetel peetud sõja põhjuseks ei ole mitte ametlikult välja kuulutatud õigustused, vaid püüe kontrollida hädavajalikku ressurssi. Fossiilsed kütused on tekkinud surnud ja mattunud organismidest miljonite aastate jooksul.
................................................................4 Biokütus.............................................................................................................................4 Päikeseenergia ja Eesti.....................................................................................................5 Alternatiivenergia üldiselt Taastavaist energiaallikaist saadavad energialiigid on tuuleenergia, hüdro- ja laineenergia, biomassienergia, päikeseenergia, geotermiline energia jm. energiaallikad, mis on kõik otseses või kaudses seoses Maale langeva päikesekiirgusega. Ka turvas on aeglaselt taastuv bioloogiline energiaallikas, kuid tema kasutamisel pole siiani laiendatud neid seadustest tulenevaid soodustusi, mis toetavad teiste taastuvate energiaallikate rakendamist Tuuleenergia kasutamise areng ja koht Eestis • Mehaanilise energia saamiseks:
Et näha ,,võimsa" lahenduse nõrkasid külgi, tuleb asi viia absurdini. Heaks näiteks toomegi kohe taastumatute energiaallikate laialdast kasutuselevõttu. Tagajärgedele hakatakse mõtlema alles siis, kui probleem on lõpptarbijate endi silme ette jõudnud. Kõiksugused arendustööd energiatehnoloogia kallal on alati olnud oodatud, seeläbi me olemegi teinud suuri hüppeid pea igas tegevusvaldkonnas, kuid siinkohal tasub meeles pidada, et tulus ja lihtne ei ole tingimata see üks ja õige. Taastumatu energia algusaegadel teati väga hästi selle kaudsetest kõrvalmõjudest meie kõigi heaolule, ehk loodetigi üks päev hakata tasakaalustama ohtlikke kütuste tarbimist, kuid rängalt peale tulnud uued ja odavamad tehnoloogiad võimsate kütuste valmistamiseks on võimaldanud seda kasutusele võtta palju suuremal tarbijaskonnal kui ainuüksi eriotstarbelistel korporatsioonidel. Tänaseks päevaks on kõik sellega seonduv aga vaikselt oma
Tuulekiiruse ebaühtlus; tuulevaiksetel perioodidel on vaja otsida muu energiaallikas. Tekitavad müra, häirivad lindude rännet, hõivavad suhteliselt suuri maa-alasid. Päikeseenergia Saasteaineid ei teki, tasub rajada väikese energiatarbimise korral. *taastuv Tehnoloogia kallis, vajab suuri kapitali mahutusi. *alternatiivne Vajalik piisav päikeseenergia hulk. Vajab kombineerimist teiste energiatootmisviisidega. Geotermaal Mõju keskkonnale minimaalne, tasub ära väikese *taastuv energiatarbimise korral. Jooksvad kulud energia tootmisele ja transpordile küllaltki kõrged. Kasutusalad piiratud. Biomassi Saasteaineid ei teki, tasub rajada väikese energiatarbimise korral.
Kirjeldan teadlaste loodud uusi tootmis tehnoloogiaid päikesepaneelide paremaks muutmisel ja nende mõjust ümbritsevale keskkonnale. Lisatud on ka pilte erinevatest päikesepaneelidest. 3 1.PÄIKESEPANEELIDE TÖÖPÕHIMÕTE Päikeseenergiat on õigete vahenditega võimalik muundada elektri- või soojusenergiaks. Levinuim variant päikeseenergia kasutamisel on siiamaani olnud elektrienergia tootmine. Elektrit tootvate päikesepaneelide (pilt 1) tööpõhimõte seisneb peamiselt pooljuhtide fotoelektrilisi omadusi kasutades. Covertech Invest'i elektrivoolu tekitavad PV (photo- voltaic) paneelid võimaldavad genereerida võimsust kuni 185 W. Paneelid on enamasti konstrueeritud mitmekümnest elemendist, mis eraldi tekitavad võimsust ca 5 W. Suurema võimsuse saavutamiseks ühendatakse mitu paneeli omavahel, olenevalt konkreetsest
(Energiasäästu portaal. Elektriküte 2) 6 1.3 Kesk- ja kombineeritud küte 1.3.1 Keskküte Hoone keskküttesüsteem koosneb katlast, torustikest, armatuurist ja radiaatoritest. Katla kasuteguri väärtus mõjutab kogu küttesüsteemi efektiivsust. Tööpõhimõte on lihtne. Kuskil ruumis (või hoopis eraldi hoones) paikneb katel, kütuseks võib olla nii gaas, õli kui ka tahked kütused. Kõik korterid on ühendatud katlahoonega torudega, milles olevat vett katel kuumutab. Torud lähevad radiaatoriteni ja vee soojenedes soojeneb ka radiaator ning ülejäänud tuba. Sellest tuleneb ka keskkütte suurim miinus. Suur kogus energiast, mis vabaneb kütuse põlemisel, kulub vee soojendamiseks ning seetõttu läheb palju kütusest põhimõtteliselt raisku.(Energiasäästu portaal. Keskküte) Mugavuse ja küttekulud määrab kütteallika valik
.....................4 2. TUUMAENERGIA.................................................................................................................5 3. ALTERNATIIVENERGIA EHK TAASTUV ENERGIA.......................................................6 3.1. Elektrienergia tootmine vee abil ehk hüdroenergia....................................................6 3.2. Elektrienergia tootmine tuule abil ehk tuulenergia....................................................7 3.3. Päikeseenergia............................................................................................................8 .................................................................................................................................................8 KASUTATUD MATERJAL:.................................................................................................9
et nad paremini maastikupilti sobiksid, seega osad probleemid on juba enam-vähem täielikult 5 lahendatud. Uuemad tuulikud on ka palju kergemad ning suudavad väiskema tuulega rohkem energiat toota. Lisaks on tuuleenergia tavaliselt paindlikku elektrivõrku seotud, kus tuulevaikuse korral kasutatakse teiste elektrijaamade toodangut. Päikese- e. Helioenergia Päikeseenergia otsese kasutamise ajalugu on pikk, kuid 1970. aastate lõpus kasutusele võetud spetsiaalsed päikeseküttesüsteemid ja päikeseenergia muundamine elektriks kuuluvad uue tehnoloogia valdkonda. Päikeseenergia abil toodetakse elektrit, köetakse elumaju ja soojendatakse vett. Päikeseenergia kasutamise suurim boonus on see, et ta ei reosta absoluutselt keskkonda ning on jooksvalt suhteliselt odav. Siiski on päikeseenergia kasutamisel ka omad miinused. Probleemid
..............5 Puit ja selle kasutus...............................................................5.1 Teistest fossiilsetest kütustest...................................................5.2 Energiaressursside probleemid................................................6 3. Energiaressursid Energiaressursid on tänapäeva maailmas varandus, mida ihkab iga planeedi riik. Energiaressursse on kaks liiki: taastuvad ja taastumatud. Taastuvateks ressursideks on näiteks puit, tuuleenergia, päikeseenergia ja hüdro ehk veeenergia. Taastumatud näiteks nafta, maagaas jne. Probleemid tekivadki taastumatute energiaressursidega, kuna inimesed on nii harjunud kasutama bensiini või diiselkütust oma autoga sõitmisel. Naftat jääb üha vähemaks ja selle puurimine läheb üha kallimaks, mis tähendab, et ka nafta hind tõuseb. On olemas alternatiive, alati on, kuid kui hästi me neid kasutada oskame ja enda kasuks oskame pöörata, ei tea. Muidugi nafta on ainult üks näide,
Eestis leidub külladaselt looduslikke taastuva energia varusid, et katta kogu meie kodumaine energiatarve. Meil on rohkesti metsa, märgalasid ja kasutamata põllumaad, kust kogutud biomassi põletades võiksime toota kogu vajamineva soojuse ning elektri. Üsna ühel meelel ollakse hüdroenergia potentsiaali suhtes, sest see on Eestis väike. Ekspertide arvates ei leiaks laiemat kasutust ka päikesevalguse muundamine elektriks. Selle looduslik potentsiaal on küll tunduvalt suurem kui hüdroenergial, aga teniline potentsiaal väike, sest päikesepaneelid on väga kallid. Majandusarvutused näitavad, et taastuvate energiate elektri omahind kujuneb märksa kõrgemaks kui põlevkivielektril. Biomassist saadud elekter maksaks umbes 65 senti, tuuleelekter kuni kroon ja päikeeseenergia üle viie krooni kilovatt-tund. Ainult veejõule tugineva elektri omahind oleks alla 60 sendi, aga selleks puuduvas meil võimalused. Õigus on keskkonnakaitsjatel, et sellise hinnavahe tingivad niinimetatu
Tuuleenergia a Maagaas Päikeseenergia Puit jm bioenergia Kivi- ja pruunsüsi Põlevkivi Turvas Maa pöörlemise energia Loodete energia a Tuumaenergia Uraanimaak Maa siseenergia Maasisene soojus a Termotuumaenergia a alternatiivsed energiaallikad LK. 67 diagramm Millised energiaallikad on maailmamajanduses tähtsamad? - nafta 40% - maagaas 28% - tahke kütus 20% - vee-, tuumaenergia 5% - muu 2% Millised energiaallikad on elektrienergias tähtsamad? - nafta (10%) - tahke kütus 30% - veeenergia 19% - tuuleenergia 19% - maagaas 15% - muud (biogaas, tuul päike) Milleks kasutad energiat
lähiümbrusesse. Sügavale kaljusse või merepõhja kapseldatuina peidavad nad endas ohtu kümneid tuhandeid aastaid, enne kui lõplikult lagunevad. 6.Alternatiivsed energiaallikad Alternatiivseks ehk roheliseks energiaallikaks loetakse päikese, tuule, biomassi, vee- ja geotermaalenergiat. Nende kasutamisega ei kaasne märkimisväärset keskkonna saastamist. Samas on alternatiivenergia kasutamine veel suhteliselt kallis Päikese- ehk helioenergia Spetsiaalsed päikeseküttesüsteemid ja päikeseenergia muundamine elektriks kuuluvad uue tehnoloogia valdkonda. Päikeseenergia abil toodetakse elektrit, köetakse elumaju ja soojendatakse vett. Päikeseenergia on hajutatud ning selle otsene kasutamine on tehnoloogiliselt keerukas ja vähemalt praegusel ajal veel kallis. Kuid teatud piirkondades võib päikeseenergia juba praeguse tehnoloogia juures olla väga otstarbekas ja aidata säästa teisi energiavarusid ja keskkonda. Päikeseenergia muudetakse elektrienergiaks päikesepaneelides
REFERAAT BIOENERGIA VÕIMALUSED EESTIS Üliõpilane: Lyana Peedo Juhendaja: Prof. Enn Loigu Tallinn, 2012.a. Sissejuhatus Bioenergia on osa taastuvenergiast, mis omakorda on osa koguenergiast. Bioenergia all mõistetakse biomassist toodetud energiat ehk soojust, elektrit ja biokütuseid. (1) Biomass omakorda on bioloogilist päritolu mass ehk kõik, mis on kunagi maa peal päikeseenergia toel kasvanud. Biomass on põllumajanduslikust tootmisest, kaasa arvatud taimsed ja loomsed ained, metsatööstusest ja sellega seotud tootmisest pärit toodete, jäätmete ja jääkide bioloogiliselt lagunev fraktsioon ning tööstus- ja olmejäätmete bioloogiliselt lagunev fraktsioon. (1) Kui bioenergiat arukalt kasutada, aitab see meil energiavarustust keskkonnasäästlikumaks muuta. Bioenergia on EL-s vaieldamatult kõige olulisem taastuvenergia liik ja moodustab
1. Päike energiaallikana. Päikese optiline kiirgus on Maal toimuvate füüsikaliste, bioloogiliste, keemiliste ja paljude teiste protsesside peamine energiaallikas. Isegi õli on miljonite aastatega taimestikku ja loomastikku salvestunud päikeseenergia. Ka hüdroelektrijaama turbiine ringi ajav vesi teeb oma ringkäiku tänu Päikesele. Ainukeseks Päikesest sõltumatuks energiavormiks võib pidada aatomienergiat. Otsese päikeseenergia ehk päikesesoojuse ja -elektrienergia panus maailma energiavajadusse on praegu veel väga väike - vaid promille murdosa. Praktikas on päikeseenergia ammendamatu loodusvara. Arvatakse, et õli jätkub 40-150 aastaks, aga Päike särab veel 5 miljardit aastat. Päikeseenergia konkurentsivõime tõuseb pidevalt. Uued tehnoloogiad on alandanud selle energialiigi tootmiskulusid võrreldes 80-ndate aastate algusega 25%. Lisaks
1). Energiatarbimise kasvu mõjutab ühelt poolt rahvastiku juurdekasv ja teiselt poolt majanduse kiire areng arengumaades. Energiavajaduse katmiseks kasutatakse kõige enam naftat, kuigi nafta osatähtsus primaarenergiaga varustatuses on langenud 1971. aasta 46,1% tasemelt 34% tasemele 2007. aastal. Kivisöe osatähtsus primaarenergiavarustatus oli 2007. aastal 26,5%, maagaasil 20,9%, biokütustel ja jäätmetel 9,8%, tuumaenergial 5,9%, hüdroenergial 2,2% ja geotermaal-, tuule ja päikeseenergia kokku 0,7%. Mtoe Joonis 1.1 Primaarenergia varustatus maailmas ajavahemikus 19712009 Mtoe * geotermaalenergia, tuul, päike Kiiremini kui primaarenergia vajadus on maailmas kasvanud nõudlus elektri järele. Kui 1973.aastal toodeti maailmas 6 116 TWh elektrit, siis 2007. aastal juba 19 771 TWh seega üle kolme korra enam (vt Joonis 1 .2). Suur osa elektrist toodetakse maailmas soojuselektrijaamades (2007. aastal 68%), sh kivisöel või turbal töötavates 41,5%,
kalandust ja riikide rannikualasid üleüldse. Eelmise sajandi jooksul on üldine maailma merepind tõusnud umbes 15 cm ning globaalse soojenemise tagajärjel tõuseb aastaks 2030 veelgi 18 cm. Tulemuseks on üleujutatud alad saartel ning rannikualadel. Energia Elu maal sõltub Päikeseenergiast. Taimed seovad fotosünteesiprotsessis Päikeselt kiirgatavat energiat, loomad kasutavad seda energiat toitudes taimedest ja teistest loomadest. Päikeseenergia on ka tuule ja lainete liikumapanevaks jõuks ning selle mõjul toimub ka veeringe. Inimühiskonna arenedes on pidevalt kasvanud tema energiatarve. Energiat läheb vaja tootmisprotsessides, majapidamistes, transpordis jne. Inimkonnal on võimalik kasutada kaht põhimõtteliselt erinevat energiaallikat: taastuvad ja taastumatud energiaallikad. Taastuvate allikate hulka kuuluvad need, mis on võimelised ka praeguse suure energiatarbimise mahu juures ennast (uuesti kasutamiseks) taastootma
-toimetamist tarbijani. 86. Mis on elektroenergeetika probleemid? (tarbe kiire kasv; saastus; ressursi ja tarbimise ebaühtlane jaotus.) 87. Millised energiaallikad on kõige tähtsamad maailma energiamajanduses? (nafta; maagaas; tahkekütus.) 88. Missugused on tähtsaimad energiaallikad elektrienergia tootmisel? (tahkekütus; tuumaenergia; hüdroenergia.) 89. Energiaallikate osatähtsus erinevatel perioodidel? (alguses kivisüsi, nüüd nafta ja gaas [tuumaenergia].) 90. Miks kasutatakse taastumatuid energiaallikaid rohkem kui taastuvaid? - 91. Millal leiti esimest korda naftat? (1904. a) 92. Milles mõõdetakse? (barrelites; 1 barrel=158 liitrit) 93. Mis on nafta peamised kasutusalad? (keemiatööstus; mootorikütus; soojuse saamiseks; elektri tootmiseks.) 94. Kes on naftarikkaimad riigid? (Saudi-Araabia; USA, Venemaa.) 95. Mis on nafta kasutamise EELISED? (suur kütteväärtus; hea transportida.) 96
kuude jooksul, kuigi naftavoolu peatamiseks tehti pööraselt suuri investeeringuid. Meri suudab mingil määral merre voolanud naftat lagundada, siiski on keskkonnakahjud tohutud ja sellele lisandub veel väga suur majanduslik kahju. 26. Milliseid mere naftareostuse viise rakendatakse? Orgaaniliste ühendite (VOC) kui kasvuhoonegaaside sattumine atmosfääri · Mõnedes nafta leiukohtades põletatakse koos naftaga saadav gaas puuraugu juures raisatakse ressurssi, paisatakse atmosfääri nii CO2 kui SO2 ja muid lisandeid September 27. Kus paiknevad maailma suuremad põlevkivi leiukohad? Põlevkivi leidub paljudes maailma eri paigus, on teada rohkem kui 600 leiukohta rohkem kui 30 riigis kõikidel mandritel. Suurimad põlevkivivarud on USA-s, Brasiilias, Jordaanias, Venemaal ja Mehhikos, Ameerikas on näiteks hinnanguliselt 72% maailma varudest. 28
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
