Tõeline ideaal täidab elu mõttega ja on inimese jaoks absoluutne, tõeline väärtus annab mõtte teatud teelõigul läbimiseks. Tõeline ideaal annab energia kohe, erinevalt võltsväärtusest, mis lubab energiat peale missiooni täitmist, enne ei anna midagi. Tõeline väärtus annab energia kohe teatud teelõigu läbimiseks. Võltsväärtus lubab tasu ja rõõmu peale kulgetud tee lõppu. Mis on minu ülesanne selles maailmasüsteemis? Minu täielikku ülesannet on veel rakse öelda, sest minu elu on väga lühikest aega siin maailmasüsteemis kestnud. Oma ülesannde saan sõnastada kui ma saan teada, mida pakub maailma mulle veel. Minu elu ülesandeks võib kujuneda perekonna loomine, karjääri tegemine või hoopis miskit muud, mis võib aja möödudes tähtsaks minu elus kujuneda. Peale gümnaasiumit muutub minu elu väga palju, sest ma astun ajateenistusse, mis paneb mind väärtustama teisi asju siin maailmas. See võib minu ülesande muuta selleks, et ma
Elu mõte Inimesi ei tee õnnelikuks ei ihuramm ega raha, vaid õiglus ja mitmekülgne tarkus ning armastus. ,,Olla või mitte olla selles on küsimus" ja Hamlet vastas: ,,Olla"... kas selles peitubki elu mõte- olemises? Igaüks meist on siia ellu määratud mingi mõtte ja kohustusega: kes peab ja tahab püüelda kõrgustesse, kes ihkab jalgpalli meistritiitlit. Kuid kas küsimus põhineb alailma millegi saamises, saavutamises või tahtmises... ehk midagi enamat? Sest ka need inimesed, kes ei ole meie silmis midagi saavutanud ega kuhugile jõudnud, suudavad olla õnnelikud. Toome näiteks asotsiaalid, kes elavad halvimates elutingimustes, kuhu meie fantaasia ulatub ja mida meie silm ise tõdeb. Kuid neid seob teiste inimestega nagu ka kõikide unistajatega üks asi - lootused, unistused, võimalused ja saavutused õnn. Mis on õnn? Õnne võiks pidada meeleliseks heaoluks, mis too
Saame kõik aru lapsest, kelle jaoks on oluline süüa sama kommi, mis teine laps. Samuti on mõistetav kui ta seda siiski ei söö, sest temale see ei maitse. Eesmärgiks oli saada komm. Kui aga eesmärk oli saavutatud, selgus, et see pole see, mida ma lootsin ning ma otsin endale uue eesmärgi. Ja kuigi me üritame õppida teiste vigadest, oleme me siiski inimesed. Tegevus, mis kellegi teise jaoks oli viga, võib mulle osutuda õigeks. Inimesed on erinevad, seega on ka meie elul erinevad mõtted. Missugused eesmärgid elus on inimestele tähtsad? Kindlasti on paljudele inimestele väga tähtis haridus. Ülikooli lõpetamine tagab selle, et me saame valida endale töö, mis meile meeldib. Kui töö meeldib ja me teeme seda hingega, on ka saavutused märkimisväärsed. Tänapäeval tuleb end kogu aeg kursis hoida maailmas toimuvaga ja ennast oma erialal täiendada. See annab kindlustunde, et me saame hakkama ja et me oleme oma töös head
Eesmärgiks oli saada komm. Kui aga eesmärk oli saavutatud, ning seos eksimise ja selgus, et see pole see, mida ma lootsin ning ma otsin endale uue eesmärgi. eesmärkide erinevuse vahel Ja kuigi me üritame õppida teiste vigadest, oleme me siiski inimesed. jääb selgusetuks. Tegevus, mis kellegi teise jaoks oli viga, võib mulle osutuda õigeks. Silma paistavad mõningad stiilivead: nt on isikud Inimesed on erinevad, seega on ka meie elul erinevad mõtted. segamini(rääkis lapsest ja siis hoopis endast). Missugused eesmärgid elus on inimestele tähtsad? Autor kaldub teemast kõrvale, Kindlasti on paljudele inimestele väga tähtis haridus. Ülikooli lõpetamine kuna peatub liiga kauaks tagab selle, et me saame valida endale töö, mis meile meeldib. Kui töö sellel, milliseid eesmärke meeldib ja me teeme seda hingega, on ka saavutused märkimisväärsed.
,,absurdi müüdid" [email protected] Tõnu Viigi e-maili aadress http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2445 kõik, mis vajalik! EKSAM: 15. Jaanuar/22. Jaanuar! Kell 12.00 18.00(grupid) K-311 1. Loeng: Filosoofiline antropoloogia Kes on inimene? 1.Etoloogiline(teadus loomadest, nende käitumisviisidest) mõtteviis/strateegia inimest võrreldakse teiste loomadega. Mõtlev loom homo sapiens; keel kui informatsiooniedastusvahend. Filosoofid nii ei arva, tunnevad, et midagi olulist jääb puudu! Oluline on mis? Kes? 2. Eksistentsialistlik mõtteviis/strateegia Martin Heidegger ,,Sein und Zeit"(olemine ja aeg) 1927 20.saj kõige enam tsiteeritud filosoofiline raamat inimene=Dasein(siinolemine) inimene on see, kes on kohal, kes on siin. Ta ei asu vaid ühel territooriumil, vaid proitseerib end kogu maailmale. Olemas on potentsiaal siin enam mitte olla ehk surra. Maailm on tervik, mille suhtes inimene midagi on.
armastust isa ja sõprade vastu. Sõbrad tähendasid Hamletile palju. Hamlet, kes oli kõrgest kuninglikust soost, sõbrustas talle madalamas seisuses olevate rüütlitega ning oli nendega väga lähedastes suhetes, hoolimata sellest, kas see oli tema seisuses olevale noormehele sünnis või mitte. Nagu Frankile, nii oli ka Hamletile tähtis kättemaks. Nimelt oli tema elu suurimaks ülesandeks endale seadnud isa mõrvari tapmise, mis oleks toonud talle vabaduse hinge ning lasknud alata uuel elul, kaotada mineviku ja luua uue tuleviku, sest soovitu sai täidetud ning kuritegu karistatud... kuid kõike seda saavutas ta vaid hinges ja südames, sest kõik ei läinud nii nagu ta lootis ja ta hukkus sealsamas. Kolmas kilpkonn oli Hamletil sügavas hinges ja sellest ei teadnud keegi. On asju mida ei saagi teistele rääkida. Oli see imekaunis Ophelia, tema võimed olla tasakaalukas ja tark või hoopis midagi muud...?
Loodusseisund "Kõigi sõda kõigi vastu"(Hobbes) Loodusseisundis riiki ei ole olemas ja arvatavasti sellega seoses valitseks maailmas täielik kaos. See tähendaks seda, et alati oleks varitsemas oht ja kõik võivad teha, mida nad tahavad ning heaks arvavad, käitumisreegleid ei ole ette antud. Nagu on öelnud Thomas Hobbes oleks see kõigi sõda kõigi vastu, mis aga välistaks rahumeelse elu. Essee keskendub loodusseisundi küsimusele ning toob välja selle ohtlikkuse, samuti kui oleks võimalus selle eksistreerimisele, siis milline see oleks. Käsitletakse ka lühidalt anarhistlikke mõtteviise ning Hobbesi, Locke'i ja Rosseau mõtteid ja arusaamu ühiskonna toimimisest loodusseisundis.
paisatuna alati selle sees olnud või pole kunagi sellega seotud olnud. Descartes - Filosoofiaga tuleb alustada nii, et tuleb kahtluse alla seada kõik, milles kahelda saab ja seejärel vaadata, milles enam kahelda pole võimalik. Camus - Filosoofia algab absurdist, mis on olukord, kus tajume võõrandatust ümbritsevast, tajume, et see pole meie maailm. Bibihhin - Filosoofia algab sellest, kui meeleolu loob vaimule sobiva meelestatuse. 4.Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? Eksistentsiaalne situatsioon on olukord ja sellele vastav meeleolu, kus tajume, et oleme paisatud siia maailma, ilma et oleks küsitud, kas me tahame siia maailma tulla. See maailm, kuhu oleme paisatud, tundub meile võõras ja vastuolus endaga. Seda määratleb näiteks Heidegger, kes leiab, et inimene on kohaolu (Dasein), see on maailmas olemine, mis on inimese sügavaim ontoloogiline tunnusmärk. Filosoofia algab inimese eksistentsiaalse situatsiooni lahtimõtestamisest. 5
üleolevateks ei muutuks. Miks muidu on inimese eluiga nii lühike? Inimene peab oskama hinnata seda, mis tal on ning uhke olema selle üle. Sama peab inimene mõistma, kuidas oma elu elada. Tänapäeva ühiskonnas on palju probleeme ning mitte kõik inimesed ei suuda oma elu järjele saada. Tänavatel liigub ringi elu hammasrataste vahele jäänud inimesi, kodutuid lapsi ja inimesi, kes ei oska muud peale hakata kui oma tervist meelemürkidega rikkuda. Huvitav, kas surres need inimesed arvavad, et elasid oma elu õigesti ja väärikalt? Ma ei usu. Paljudele antakse võimalus midagi muuta, kuid nad, kas ei taha seda teha või on elus juba liiga palju pettunud. Selleks, et olukorda parandada, peavad kõik inimesed ülemaailma oma jõud ühendama ning teisi aitama. Kokkuvõtteks elame me oma elu õigesti ja aitame ka teistel seda teha. Oma vähese ajaga, mis meil siin Maa peal on antud, peame kogema kõikvõimalikke emotsioone ja neid kontrollima.
Religiooni filosoofia Miks me üldse tahame elada? Cioran. Inimese elu ja jumala vahekord kristlikus filosoofias Jumala olemus kas on võimalik teada, et kas jumal on olemas või ei ole, kas on võimalik seda tõestada? Kristlik, religioosne eetika vaatleb inimese ja jumala vahekorda praktilisel tasandil, aga religioonifilosoofias küsitakse: kas inimese eksistentsiaalsel situatsioonil on mõte/tähendus? Kui jah, siis kust see tuleb? Või: kas konkreetse inimese elul on mõte/tähendus, mida ta ise või teised inimesed ei ole talle andnud? Kui jah, siis kust see tuleb? Sartre: elu mõte tuleb inimesel endal välja mõelda! Nii peabki! Elu mõtet ei pea üles leidma, vaid välja mõtlema. Kas on võimalik aru saada, mis on jumal? Jumala olemus kristlikus monoteismis. Igavene teisel pool aega ja ruumi eksisteeriv isiksus, kes lõi maailma ja kelle kolm tähtsamat predikaati on:
kehalisteks ( kõik kehalisi nähtusi uurivad teadused- astronoomia, bioloogia, anatoomia, füüsika) ja kehatuteks asjadeks (kõik kehatuid asju uurivad teadusharud- teoloogia, psühholoogia, matemaatika), ja maistest asjadest (eetika, riigiteadus). 3. Kuidas filosoofiaga alustada?Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Filosoofia saab filosoofide arvates alguse erinevalt- kas meeleolu, kahtluse või mingi tunde ajel. Mõned neist arvavad isegi, et filosoofiaga polegi võimalik algust teha. · Hegel ja Heidegger arvasid, et filosoofiaga polegi võimalik algust teha, filosoofia algust metoodika mõttes pole olemas. Kas me oleme juba algusest selle sees või jääb see meile alatiseks võõraks. Üleminekut mittefilosoofiast filosoofiasse ei eksisteeri. · Aristotelese arvates tuleb lähtuda meeleolust- tabada ära õige meeleolu, millest filosoofia
Esiteks, ainuke järjekindel arusaam maailmast, kus inimeste teod saavad olla head või halvad, on Jamesi väitel indeterminism. Ta põhjendas seda nii: “Kuidas me saaksime end süüdistada halva valiku tegemises, kui me ei teadvustaks endale, et võinuksime seda vältida, et hea valik oli meie võimuses?” (James, Usutahe, lk 113.) Teiseks, tahtevabadus tähendab pragmatistlikult mõistetuna uudsust maailmas, st õigust oodata, et tulevik ei korda minevikku. Indeterministid arvavad, et maailm võib paremaks muutuda. Determinismi seisukohalt on ainult paratamatus ja võimatus kaks kategooriat, millega saab maailma iseloomustada, võimalikkus tuleneb aga inimlikust teadmatusest. Seega annab indeterminism e õpetus tahtevabadusestlootust – nagu ka usk Jumalasse. Kui maailm oleks täiuslik, siis poleks meil muidugi alust pooldada indeterminismi: “Kui minevik ja tulevik oleksid laitmatult head, kes tahaks siis tahtevabadust.
...jõuad kaugele. John Ronald Reuel Tolkien *** Esimene mees kes võrdles noore naise põski roosiga oli arvatavasti poeet,esimene kes seda kordas oli arvatavasti idioot. Salvador Dali Surm on palju universaalsem kui elu,kõik surevad aga mitte kõik ei ela. A. Sachs Kuulus on tore olla kuna kui sa oled ise igav,siis teised arvavad,et see on nende endi süü. Henry Kissinger Kass vaatab inimesele ülevalt alla, koer alt üles, ainult siga vaatab sind kui võrdset. W. Churchill Rumalad ei andesta ega unusta, naiivsed andestavad ja unustavad, targad andestavad, aga ei unusta. T. Szasz
vahekorra üle teiste inimestega, mõistab ta, et inimene kui niisugune on oma igataolise ja ka tema ligimene. Järkjärgulise arengu käigus näeb ta oma vastutuse sfääri avarduvat, kuni see hõlmab kõiki inimolendeid, kellega ta kokku puutub. Jeesuse kuulutuses, nagu apostel Pauluse omaski, on eetika tähtsaimaks põhiprintsiibiks mõte, et inimesel on kohustusi iga teise inimolendi vastu. Platon kui ka Aristoteles ja koos nendega teised klassikalise ajastu kreeka filosoofid tunnevad osadust üksnes vabade kreeklastega, kellele ealtismure on võõras. Kes sellesse aristokraatiasse ei kuulu, on nende meelest alama astme olend ega vääri sügavamat tähelepanu. Alles kreeka filosoofia teisel perioodil, kui tekkisidstoikute ja epikuurlaste koolkonnad, tunnustasid mõlema voolu esindajad kõigi inimeste võrdsust ning tähelepanu pööramist inimesele kui niisugusele. Mõte kõigi inimeste vendlusest ei saanud antiigis populaarseks. Aga tõigal, et filosoofia
Sellepärast räägitakse 18-19 sajandil universitise ideest. Kes sellesse usuvad, saavad targaks kõikides olulistes asjades et oma elu hästi elada. Tollel ajal oli oluline osata luua oma teadmistest mingi tervik. Tänapäeval puudub proportsioon teadmistes. Selle tagajärjel ei hakka teadmised elama ja me ei oska neid rakendada. 3. Kuidas filosoofiaga alustada? Milliste filosoofide seisukohti te selles alustamise küsimuses teate? Lähtuda meeleolust. Mitmed filosoofid on väitnud, et kõige olulisem filosoofia jaoks on tabada ära see õige meeleolu, millest filosoofia lähtub. Aristoteles ütleb, et filosoofia algab imestusest. Klassikalise filosoofia algus on seotud imestusega. See imestus on pandud filosoofia traditsiooni siiamaani. Imestus, kui midagi fundamentaalset. Esimene jõud on midagi negatiivset- ta peatab meid. Imestamine on väga raske. Imestub tuleb harva peale, kui imestame miks midagi on?
läbi viinud uurimusi mitmes maailmanurgas, alates inuittidest Gröönimaal ning lõpetades Ameerika kõige jõukamate inimestega. Tulemused näitavad, et need, kes kuuluvad ajakirja Forbes edetabeli kohaselt Ameerika 400 rikkama inimese hulka, pole sugugi õnnelikumad kui traditsioonilise eluviisiga masai karjapidajad Keenias (Õnne valem 2008). Seega, ei peitu õnn ainult rahas, kuid on ka leitud, et materiaalne olukord aitab kaasa õnnelikkusele ning selle saavutamisele. Nii filosoofid kui lihtinimesed on pidanud ka õnneks üksnes oma ihade ja soovide täitumist. Hedonism toetas ihade igakülgset rahuldamist, elu nautimist, millega kaasnes õnne tunne. Arutleda tuleb vaid, millistele naudingutele järgi anda ja milliseid väärtustada. Naudinguks võib olla töökogemus, looming ja iga muu tegevus, sõltub vaid inimesest ja tema eelistustest (Heaolu mõiste käsitlused). Kui inimene teeb seda, mida ta ihkab, kaasneb sellega rahulolu. Rahulolu inimeses tekitab
tegeleb küsimustega kuidas olla jumalale meelepärane, millised on inimese käitumise eesmärgid kui ta mõnda religioossesse kogukonda kuulub.. jne. Religioonifilosoofia töötab teisel tasandil. Religiooni küsimus võiks olla: kas inimese olemasolul, eksistentsiaalsel situatsioonil on mõte? Kui on, siis kust see tuleb? Kust tähendus ja mõte tuleb, et inimese olemasolul on mõte? Pascal leiab, et mõte tuleb üles leida. Kui ma leian et mu elul on mõte, kas see on paigutatav minu enda tegevuse tagajärge (kas inimene ise on suuteline mingisuguse mõtte oma elusse sisendama?)? Inimese elu mõte kõige laiemalt on andnud talle teised inimesed. Mõte kehtestub läbi teiste (ema: elu mõte on laps). Kas jumal on olemas? Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada? Või et jumalat ei ole? Kes või mis on jumal? Kas tema olemust on võimalik määratleda? Miks on maailmas kurjus? Kes selle eest vastutab? 2
a. Taevased asjad jagunevad omakorda kaheks: Kehalised asjad. Siia kuuluvad: füüsika, astronoomia, bioloogia ja anatoomia. Kehatud asjad. Siia kuuluvad: teoloogia, psühholoogia ja matemaatika. b. Maiste asjade hulka kuuluvad: eetika ja riigiteadused. b. Hiljem on kahe eelneva kõrvale lisandunud ka tehnilised asjad. Siia alla kuuluvad loogika, dialektika, retoorika. 3. Filosoofiaga alustamiseks on pakkunud välja mitmed filosoofid erinevaid võimalusi. G.W.F.Hegel ja M.Heidegger on öelnud, et filosoofiaga pole võimalik üldse algust teha. Nende arvates on olemas kaks võimalust kas me oled filosoofia sees või me ei ole filosoofia sees. Filosoofia sisse minek mingi abivahendi abil pole võimalik. Aristoteles omakorda ütleb, et filosoofia algab imestusest millegi suhtes. R.Descartes
SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE kodused tööd 1. loeng 1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia – tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? 3. Kuidas filosoofiaga alustada? Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? 4. Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? 5. Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta? 6. Milles seisneb filosoofia elitaarsuse probleem? Milline on teie seisukoht selles küsimuses? 1. Aristotelese jaotuse järgi teatakse kolme tüüpi teadmisi: Loov teadmine – Inimese igapäevaelus kõige sagemini esinev teadmise tüüp, mis tegelikult ei kuulu filosoofia alla. Teadmine vastamaks küsimusele „Kuidas teha?“, oskusteave
Ta oli esimene Aafrikas sündinud inimene, kes sai Nobeli kirjandusauhinna. Ta on ühtlasi laureaatidest kõige nooremana surnud. Camus' hilisema loomingu teemad ja märksõnad oleksid Alzeeria rannikulinnade lämbe palavus, ängistus, võõrastus, üksindus, absurd, mäss ja elu mõte. Albert Camus on seda meelt, et õnn ja absurd on ühe maa lapsed. Absurd vajub inimese kukile siis, kui kõik lakkab olemast mõistuspärane. Absurdiinimene näeb, et elul pole kaalu kõigi lootuste sadam on surm kuid just selle tõsiasja tõttu asub absurdiinimene looma. 1 Albert Camus' elukäik A l b e r t C a m u s ( a l i a s J a c q u e s C o r m e r y) s ü n d i s 7 . n o v e m b r i l 1 9 1 3 , k u i perekond kolis Saint-Pauli maavaldusesse. Isa Lucien Camus oli esimeste Alzeeria kolonistide järeltulija, kes hukkus Esimese maailmasõja ajal Marne'i lahingus, kui Albert oli 8-kuune. Ema
Inimene on mõistusega olend, kes vajab tõeliseks õnneks väga palju. Elu siht ei seisne vaid egoistlike soovide rahuldamises. Villem GROSS 1. romaan “Pinginaabrid” - Minevikus tehtud valikud mõjutavad tulevikku. Võõrvõimude haiged nõudmised, repressioonid. Inimestelt võidi võtta nende töö või neid visata välja ülikoolist ja anda neile lihtne amet. Minevikust tuleb võtta eeskuju. Ideoloogia võis keelata mõnedel teemadel rääkimise. Sõja mõttetus: Paltser oli nördinud, kui mõtles noortele, kes edasiliikumise asemel pidid tammuma kaevikutes ja langema enne eneseteostuse alustamist. Rasked olukorrad lähendavad inimesi. Ernest HEMINGWAY 1. romaan “Ja päike tõuseb” - Sõda on mõttetu, kadunud põlvkond ei suuda enam pühenduda, armastada ega sulanduda ühiskonda, pidutsevad, kuid sisimas kurvastavad iga päev. Michel HOUELLEBECQ 1. romaan “Kaart ja territoorium” - Franz KAFKA 1
hinnangu Empirism tunnete tundmine, piiritlemine. EETILINE EGOISM õige või vale sõltuvad sellest, kui palju see toodab teatud soovitud tagajärge indiviidile, üksikisikule. Ei saa olla nt perekonnas. Hedonism mis suurendab naudingut, see on hea. Õige või vale sõltiuvad sellest kui palju see toodab teatud soovitud tagajärge isikule. Võetakse seda tihti läbi hedonismi elul pole sügavat mõtet. nautida lhtsalt elu. intellektuaalsete naudingute eelistamine. mis suurendab minu naudingut on hea..läbi sellise vaate. Nartsissism eneseimetlus. See hea, mis mu enda eneseimetlust aitab tõsta. Eneseteostus on oluline. Pean ennast tõestama, peab olema enda edulugu. PSÜHHOLOOGILINE EGOISM lähtub mina keskusest, enese keskusest. Teoreetiline teooria. Eesmärk teoorias mina piire maksimaliseerida
Nii nagu stalinlike "puhastuste" kõrgajal, ei võinud ka Wolandi Moskvas olles keegi end täiesti turvaliselt tunda. Ohvreid valiti ootamatult ja pooljuhuslikult ning ei võinud olla kindel selles, mis saab edasi. Woland on äkiline ja ulakas nagu vene koolipoiss, ent samas käitub ettekavatsetult julmalt ja enesekindlalt nagu stalinlik julgeolekuaparaat. Nüüdisaeg on Saatana iseseisva kujuna kirjasõnas tagaplaanile tõrjunud, kuid inimeste vaimust ja mõtetest pole ta siiski kadunud. Ida filosoofid pooldavad seisukohta, et otsige iseendas ja te leiate kõik. Nii on ka tänapäevane Kurat kogu inimeses leiduva negatiivse kehastus. Tema sisemine uss, mis närib hinge, tekitab kadedust, ei luba millegagi rahul olla, paneb end saamatuna tundma. Just see väike paharet ajendab E. Tode (T. Õnnepalu) romaani "Piiririik" minategelast sooritama mõrva. Franzi luksuslik ja mugav elu tekitab peategelases viha ja tahtmist see kõik hävitada, rikkuda, ära määrida
3.Kuidas filosoofiaga alustada? Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Meeleolu. Tabada ära see meeleolu, millest filosoofia lähtub. Aristoteles- filosoofia algab imestusest Descartes- radikaalse kahtluse printsiip. Seame kahtluse alla kõik selle, mis vähegi võimalik ja vaadata kas jääb üldse järele midagi milles kahelda ei ole võimalik.Kui miskit jääb järele saab sellest alustada filosoofilist ülesehitust. 4.Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? Olukord ja sellele vastav meeleolu kus: ..me oleme paistatud ellu/maailma enne kui me aru saime kuhu meid on paisatud. ..see maailm, kuhu me oleme paisatud tundub meile võõras, ebakohane vastuolus meie endiga. Camus : omandame elamise harjumise enne kui mõtlemise harjumuse. Heidegger: inimene on Dasein (kohalolu). Dasein on maailmas olemine, inimese kõige sügavam, fundamentaalsem tunnusmärk eksistentsiaal. Filosoofia algab eksistentsiaalsest
asemel et neid lahendada. Släng, mida kirjutades kasutatakse, on kerge külge hakkama ning kõrvale häiriv kuulata. Eriti hõlpsaks on selle kogu maailmale teinud just eestlased, kes lõid suhtlusprogrammi Skype, mille abil on võimalik helistada, kasutades selleks vaid arvutit ja internetti. Tihti ei olda rahul sellega, kuhu on jõutud, ning seetõttu kadestatakse teisi ja oodatakse paremaid aegu. Paljud meie ümber lasevad elul ise kujuneda, tegutsevad valikute järgi, mis on tehtud nende eest, ning ei tunnegi, et midagi oleks valesti. Selles teoses väljendub teadatuntud probleem: vanem ei saa ise arugi, kuidas ta oma lapsele liiga teeb. Tihti tuleb ette situatsioone, kus elatakse oma tavapärast argielu, ning juhuslikult märgatakse iskut, kes on väga edukas ja õnnelik, kelle elus on asju, mida keegi teine ehk tahtagi ei julgeks, ning kõik temaga seoses tundub kordi huvitavam ja põnevam.
Eestis elavad kauem mehed või naised mis on selle põhjuseks), ka igapäeva elu tekitab küsimusi, millele saab vastata kogemuse põhjal; küsimused, millele saab vastata deduktiivse arutlemise abil, lähtudes teoreemidest ja arutlustest (nt kohtuniku arutlused, lähtudes õiguaktidest); küsimused, millele ei saa vastata ei kogemuse ega deduktiivse arutlemise põhjal. ( nt kas elul on mõte, kas minevik eksisteerib, mis on õige ja ebaõige, mis on õnn). Kokkuvõtteks võib naljaga pooleks öelda, et kõik filosoofilised küsimused taanduvad tegelikult kahele: Mida see tähendab? See nõuab iga väite ja küsimuse puhul filosoofilist analüüsi. Kust sa tead? See nõuab väidete põhjendust. FILOSOOFIA VÄÄRTUS Võib öelda, et peale instrumentaalsete väärtuste (vahendid millegi saavutamiseks nt raha) on ka väärtused omaette ehk iseseisvad väärtused
propageeritava looduslähedase eluviisi järgi- koerataoline elamine (kynikos) saigi koolkond oma nime. A. riietus demonstratiivselt lihtsalt: palja keha peal närune ürp, käes reisikepp, juuksed ja habe pulstunud ja hoolitsemata välimus. Tuntuim koolkonna esindaja on Diogenes (404- 323 e.Kr), kelle isa oli linnas tuntud ja lugupeetud mees. D. Ise elas suures savist tünnis. Kord olevat ta tünni ees päikesepaistes peesitanud ja Makedoonia Aleksander tulnud ta juurde ja öelnud `` Palu minult, mida iganes soovid ja ma täidan selle. `` D. ütles: `` ole hea mees, tule päikese eest ära `` D. olevat ka päeval põleva laternaga ringi käinud ja inimest otsinud. Küünikud põlgasid oma kaasaegset ühiskonda, tema seadusi, kombeid, väärtusi ja stereotüüpe. `` Tark ei järgi mitte riigi, vaid vooruse seadusi `` Nt. tegi A. kord rahvakoosolekule ettepaneku hakata eesleid hobusteks nimetama. Rahvas arvas, et see on totrus
annab alati selle, mida olingi igatsenud. Järelikult see on kõige võimsam iha rahuldamise vald, ta laseb ilmneda sellisel objektil, millel puudusi ei ole. ...sümboolne- objekt ei rahulda enam subjekti iha täielikult. Objekt muutub reaalse algse puuduva objekti täitmatuks lüngaks. ...reaalne- sümboolsest alati välja suletud, see mida sümboolses vallas kunagi väljendada ega sõnastada ei saa. Reaalne projitseeritakse alati sümboolse või imaginaarse konteksti. Et tekiks harmoniseeritud väliskuju, vorm. Iha jääb liikuvaks, sest see objekt ei ole kunagi see, mida ma tahan. Kui iha jääb ühte objekti kinni, protsess katkeb. Tekib surmatung. · Analüütilisele filosoofiale omane- kus inimese vaim asub, mis on teadvuse eripära (arvutitega võrreldes), kas võib näha inimese erilist loomust jne... Mina tähistab vaimu. Keha ja vaimu probleem: ... kuidas on minu vaim ja minu keha seotud. Kas minu vaim asub minu keha kindlas osas? a
Ainus põhjus, miks keegi sind vihkab, on see, et nad tahaksid olla nagu sina. Maailmas on vähemalt kaks inimest, kes sureksid sinu eest. Mõne jaoks olete kogu maailm. Keegi, kelle olemasolu sa isegi ei tea, armastab sind. Isegi kui sa teeksid tõesti suure vea, tuleneb sellest alati midagi head. Kui sul on tunne, et maailm on pööranud sulle selja, vaata edasi. Pea alati meeles tervitused, mis sa saad. Unusta vastulöök, märkused. Öeldakse, et HEADEL SÕPRADEL võib olla aegu, kui nad ei räägi omavahel. Siiski, sõprussuhe ei unune ealeski. Kohtudes on need sõbrad nagu oleks näinud viimati eile, hoolimata sellest, kui kaua pole näinud või kui kaugel nad teineteisest elavad. Kui oled nii õnnelik, et sul on vähemalt üks selline sõber, pane see oma seinale. Nad teavad keda mõtled. SADA MÕTET TEELE KAASA Võimatu on olla noor ja vanadega mitte vaielda. Üks ema võib saavutada rohkem kui sada õpetajat. Hari ennast ise ja püüa sellega ,mis sa oled ,tei
väljend ,,jäägem sõpradeks" - see on ilmselgelt liialt valus, kuid tahetakse lihtsalt natuke formaalsemalt hüvasti jätta. Sest selge on see, et oma eksi koos kellegi teisega on piinlik näha mis siin veel sõprusest rääkida? Ei ole head ilma halvata. Üks, millele võib sõprus olla baseerunud, on raha. Kui sul on seda krõbisevat ja veel palju, voolab pidevalt kuskilt uusi ,,sõpru" välja, kes hakkavad sulle kätt rahakoti vahele toppima. Halvim, mis juhtuda võib, on see, et peadki neid oma sõpradeks. Ja siis tuleb see päev, mil näpud põhjas... kõik on kadunud... vaid sein on valmis su hala kuulama. Nii see juba on, et pimedas pole midagi häda, kuid valguse nägemine teeb haiget. Rahaga võib ka samastada meelemürke või mis iganes mõjutusvahendeid on ju ka see sõber, kes baarileti ääres õlle välja teeb või tuld annab. Kui kohtud iga päev samade inimestega nii-öelda sunnitud seltskonnas (kool, töökoht), ei
muutuda (teatud määral) altruistiks. Seega ei ole egoismi-eetika lahendusi pakkuv toimiv eetikateooria. UTILITARISM lad k utilitas "kasu" Nii tegevusjuhiseks kui ka tegevuse hindamise aluseks on printsiip: "Tee seda, mis toob kõige rohkem kasu võimalikult suurele hulgale!" Utilitarismi teerajajad · Antiikfilosoofias Sophoklese "Antigone" (u 440 eKr) · Utilitarismile kui moraalifilosoofiale panid aluse 18. sajandi soti filosoofid: Francis Hutcheson, David Hume, Adam Smith. · Francis Hutcheson: "Suurim Õnn Suurimale Hulgale." Utilitarismi klassikud · Jeremy Bentham "Introduction to the Principles of Morals and Legislation" (1780/89) · John Stuart Mill "Utilitarianism" (1863) "On Liberty" (1859) Jeremy Bentham (1748-1832) · Benthamy huvid olid pigem praktilised kui teoreetilised. · Püüdis reformida Inglise õigussüsteemi.
Johan Huizinga ,,Keskaja sügis" Poliitilised kujutlused, milles elatakse, on rahvalaulu ja rüütliromaani kujutlused. Oma aja kuningad taandatakse otsekui piiratud arvule tüüpidele. Iga tüüp vastab rohkem või vähem motiivile laulust või avantüürist: õilis ja õiglane valitseja, kurjade nõunike poolt eksiteele viidud valitseja kui oma suguvõsa au haavamise eest kättemaksja, valitseja, kellele ta õnnetuses on toeks ta lähedaste truudus. (lk 19) .... et suure õiglustüli kaasaegsetele, nii pealtvaatajatele kui kaasalööjatele, oli veritasu olulisim moment, mis valitses vürstide ja riikide tegusid ning saatusi. (lk 24) Valitseja poole hoidmine kandis lapselik-impulsiivset iseloomu- see oli vahetu truudus- ja ühtsustunne. Siin on tegemist vana tugeva tundmuse edasikestmisega, tundmuse, mis sidus vandealuseid kaebajaga, vasalle nende isandaga, ning mis tapluses ja tülis lõi leekima kõikeunustava kirena. See pole riigitunne, vaid parteitunne. Hiliskeskaeg on suurte pa
· Avalikkus Moraaliprintsiibid peavad olema kõigile teada, et need saaks juhtida kõigi inimeste tegevust, et nende alusel hinnata nende tegusid. Samas peab teadma ka inimese situatsiooni asjaolusid. · Rakendatavus Peavad olema kõigile jõukohased ja reaalselt täidetavad. Inimloomusega ei tohi vastuolus olla. Eetika ajalugu Sokrates saab tuntuks lausega ,,Don" ehk ,,Tunne iseennast". Alguses tegelesid Kreeka filosoofid esemete tekke otsimisega ehk arhé. Selle asemel oleks pidanud õppima inimest tundma, mitte näiteks maailma teket. Sokratese mõte oligi inimese tundmaõppimine eelkõige. Sokrateselt pärineb veel ,,Ma tean, et ma midagi ei tea". Sellest tuleneb kahtlus, läbi mille saab inimene jõuda elus edasi. Selleks peab ta küsima endalt pidevalt küsima küsimusi ja seletama põhjuseid. Inimene peaks nii-öelda olema endaga dialoogis. Sest ainult läbi arutluse, vaidluse ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
