Elu mõte ja mõttetus (8)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

odt

Kas elul on mõte?

Kas elul on mõte? Karel Varik ,,Olla või mitte olla ­ selles on küsimus" ja Hamlet vastas: ,,Olla"... kas selles peitubki elu mõte- olemises? Igaüks meist on siia ellu määratud mingi mõtte ja kohustusega: kes peab ja tahab püüelda kõrgustesse, kes ihkab jalgpalli meistritiitlit. Kuid kas küsimus põhineb alailma millegi saamises, saavutamises või tahtmises... ehk midagi enamat? Sest ka need inimesed, kes ei ole meie silmis

Filosoofia

2

doc

Elu mõte

Armastus on tõeline siis kui valitseb vabadus, võrdsus ja austus ega ole seotud alistumise, hirmu ega sundusega. Öeldaksegi, et armastus on argipäev ja armumine meeltesegadus. Kahte noort ühendas armastus ja nad tahtsid koos olla. Teose lõpus nägi Romeo, et Julia on surnud, tappis ta end ja sama tegi ka Julia, kes ärgates leidis enese eest surnud Romeo. Nad mõlemad otsustasid enam mitte olla ja seda teineteise pärast. Kui küsida noortelt, et mis on elu mõte, siis kindlasti paljud vastaksid sellele, et õppimine. Inimene õpib küll kogu oma elu ­ targad on need, kes oskavad oma vigu analüüsida, neid parandada ja õppida. Kindlasti on õppimine tähtis, kuid tähtsaim on haritus. Inimese tarkust on märgata tema tegudes, kõnes ja ütlemistes. Eriti huvitav ja tark inimene oli Hamlet. Ta ei tormanud ega kiirustanud kunagi. Tema mõtetest said aru vaid vähesed. Kuuldes isa käest

Kirjandus

4

doc

Väljendusoskus essee: Eesmärkide püstitamise vajalikkus elus

Kuidas me saavutame oma väikesed eesmärgid ja saades eneseusku ja enesekindlust, võime endale püstitada suuremad eesmärgid. Töös puudutatakse ka õnne olemust. Kokkuvõtteks jõuab autor järelduseni, et ükskõik, mille nimel me elame, vajame me eesmärke, et teha õigeid otsuseid ja valikuid, pingutada ja loobuda vajadusel nii mõnestki mugavusest. Nii saavutame oma elu tähtsama eesmärgi ­ õnne. Läbi aegade on arutletud küsimuse üle: mis on elu mõte? Iga inimene leiab või vähemalt üritab leida mõtte enda elule. See aitab meil end hästi tunda ja õnnelik olla, sest on loomulik et iga inimene tahab olla õnnelik. Mis on aga õnn, see on iga inimese enda teada. Selleks võib olla edukas karjäär, harmooniline pereelu, pidev uute elamuste otsimine või tuttavas keskkonnas rahulikult kulgemine. Mis iganes me selleks mõtteks endale ka ei sea, see loob meie ellu tahtmatult eesmärke

Väljendusoskus

7

doc

Eesmärkide püstitamise vajalikkus elus

käsitletud probleemid ning järeldus. Samas jääb ja loobuda vajadusel nii mõnestki mugavusest. Nii saavutame oma elu annotatsioonis arusaamatuks, tähtsama eesmärgi ­ õnne. kuidas autor tõestab S eesmärkide vajalikkust. Läbi aegade on arutletud küsimuse üle: mis on elu mõte? Iga I Esseed alustatakse elu mõtte inimene leiab või vähemalt üritab leida mõtte enda elule. See aitab meil end S ja õnnega, kuigi teemaks on hästi tunda ja õnnelik olla, sest on loomulik, et iga inimene tahab olla S hoopis eesmärkide vajalikkus. Paljud inimesed ei üritagi õnnelik. Mis on aga õnn, see on iga inimese enda teada. Selleks võib olla E

Väljendusoskus

27

docx

Põhjalik sissejuhatus filosoofiasse

2)pole mõtet rabeleda selle pärast, et millal see hetk tuleb. Kas elan 100 aastat või 50 ­ sel pole tegelikult mingisugust tähendust; 3)kõik läheb ikka nii, nagu minema peab, pole mõtet karta ­ maailma kui terviku eest on hoolt kantud. Oluline pole, millal suren, vaid see, et hästi, suure auga suren ­ nö elust mõnusalt väljalibisemine. Aga on see veenev? Mis on tema veensuses puudu? 4. Mis on elu mõte Seneca jaoks? auline elu, voorused Uusaegne moraalifilosoofia: õige ja vale tegu 1)Kuidas me alati teame, mis on õige, mis vale tegu? 2)Isegi kui teame, mis on õige ja mis vale, ei pruugi me selle suhtes midagi ette võtta. 3)Aga mis on selle tunde alus, mis ühte või teist käitumist keelab? Leidub situatsioone, kus pole ettekirjutatud kriteeriumeid, kuidas õigesti käituda: Kujutlegem olukorda, et olen haaratud mingi grupiga, terroristide poolt röövitud. Need

Filosoofia

2

rtf

Elu mõte("Ogalinnud” ja “Hamlet”)

Siiski suutsid nad selle mõtlemisega elada ja ilma mingisuguste raskusteta, mindi elus edasi, oldi õnnelik. Armastati, vihati, sigitati, sünnitati ja ka tapeti, nagu nüüd - seda kõige suudeti teha ka ,,kolme kilpkonna" seljas. Kogu sellega proovitakse meile ehk selgeks teha, et ei ole vahet sellel, mis teised arvavad või kuidas tegelikult on, vaid uskuda sellesse mis tundub õigem ning seada ise endale elu mõte ­ mõte, millega elus edasi minna ning oma soovid ja lootused teostada. Ei ole vaja raha ja kullakotti, hõbedat ja karda, et olla õnnelik, piisab vaid eesmärgist, armastusest ja toidust ­ nii hinge- kui ka kehatoidust, et jõuda elu tippu.

Kirjandus

8

doc

Poliitikafilosoofia essee

küsimusele ning toob välja selle ohtlikkuse, samuti kui oleks võimalus selle eksistreerimisele, siis milline see oleks. Käsitletakse ka lühidalt anarhistlikke mõtteviise ning Hobbesi, Locke'i ja Rosseau mõtteid ja arusaamu ühiskonna toimimisest loodusseisundis. Loodusseisundi puhul tunduks, et inimesed oleksid justkui täiesti vabad, vabadus ju ongi üheks oluliseks ideeks, kuid siin tuleb mõelda laiemalt ja tunduvalt kaugemale, kuna on siiski kahtluse alla seatud täieliku vabaduse mõte. Silme ette tuleb siin loomariik, kus on küll omad seadused, kuid seal elatakse ka pidevas surmahirmus, kuna iial ei või teada, millal on sul oht saada kellegi ohvriks. Heaks näiteks loodusseisundis toimuva arusaamiseks on William Goldingu jutustus "Kärbeste jumal", kus tegelased leiavad end korallisaarelt, kuid peagi tekkivad vaidlused ja arusaamatused on aluseks jõhkrale hõimusõjale. Ulatuslikke pingeid täis teos sisaldab sügavat filosoofilist

Filosoofia

13

docx

Sissejuhatus filosoofiasse

Samas ei taha me aga tõde kuulda, eriti kui seda mainivad teised inimesed. Meile meeldiks, kui teised vahel eksiksid meie kasuks ja armastaksid meid, vaatamata sellele, millised me tegelikult oleme. Sageli käituvad inimesed kasulikkuseprintsiibi järgi - kui kellelgi on kasulik meile meeldida, siis jätab ta meie vigadest pigem rääkimata, kui et lausub tõtt. Inimesed ainult petavad ja kiidavad üksteist, et säilitada suhteid. 10. Milles on meelelahutuse mõte Pascali arvates? Meelelahutuse mõte on sellest loobuda, sest Pascal leiab, et inimesi, kelle jaoks meelelahutus on nauditav, tuleb laita. 11. Milles seisneb mõtlemise väärikus Pascali järgi? Mõtlemine määrab inimese suuruse, kogu meie väärikus seisneb mõtlemises, kuna see on kõlbluse põhialus. Inimene on suur selles mõttes, et ta suudab ise oma väiksusest aru saada. Ruumiliselt võib universum mind haarata, aga mõeldes haaran mina teda. 12

Sissejuhatus filosoofiasse

Kommentaarid (8)