50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-12-14
Kuupäev, millal dokument üles laeti
29 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnnaAbi
Õppematerjali autor
Kiiremini ja kiiremini. Danghais on ehitatud 3000 torni ja pilvelõhkujat kõigest 20 aastaga. Sajad on veel ehitamisel. Täna elab üle poole seitsmest miljardist Maa elanikust linnas. New York. Maa esimene megalopolis, mis on sümboliks energia ekspluatatsioonile, mida Maa pakub inimtalendile. Miljonite immigrantide tööjõud, kivisöe energia, nafta ohjledamatu jõud. Elekter võimaldas ehitada liftid, mis omakorda viis pilvelõhkujate ehitamiseni. New york on rahvaarvult 16. linn maailmas. USA oli esimene, kes avastas, puuris ja rakendas harukordset ja muurangulist energiat , milleks on must kuld. Selle abil rajasid põllumehed põllumajandusettevõtteid. Masin asendas inimest. Liiter kütust toodab sama palju energiat kui sada kätepaari 24 tunniga. Traktorite toodang valitseb planeedil. Ühendriikides on järel vaid kolm miljonit maaharijat. Nad toodavad piisavalt teravilja,et toota 2 miljardit inimest. Kuid enamikust viljast ei kasutata inimeste toitmiseks
seoses euroopa liidu toetustega maastiku hooldusel. Palju on Eestisse tekkinud nn. hobi veisekasvatajaid kellel on veised kõrval hobiks/tuluks ja põhitööna teenitakse leiba mujal. Palju on ka piimalehma farme, kus on leitud, et tootmine ei ole piisavalt tulus ja on hakatud järk järgult üle minema lihaveiste kasvatusele paaritades piimalehmasid lihaveiste tõu pullidega. Siin püüan välja tuua tähtsamad tänapäeva Eestis ja maailmas kasvatatavad lihaveise tõud. Tõukirjeldused toon välja aga mõned eksootilisemad 3 veised, ning püüan tuua välja nende plussid ja miinused. Veel lisaks analüüsin uurimust mis on tehtud mahe veiste ja tavaliste veiste kasvatamisel Eestis. Lihaveised Eestis Lihaveiste kasvatus on Eestis suhteliselt uus valdkond, võrrelduna piimaveiste kasvatusega. Tegemist on kiirelt areneva ja perspektiivika loomakasvatusvaldkonnaga. Kui 2003
soodustada kõrbestumist. ( Enno Tammer. 2005. 59 lk.) Kõige tuntum on kõrbestumise probleem Põhja-Aafrikas, kus Sahara kõrbe pindala laieneb pidevalt; kõrbepiir nihkub keskmiselt mitu kilomeetrit aastas. Samamoodi on kõrbestumine tohutuks probleemiks Kesk-Aasias, aga näiteks ka mitmetes USA lääneosariikides. Samas pole tegemist sugugi vaid kohaliku või regionaalse probleemiga: kõrbelistelt aladelt pärit tugevad tolmutormid võivad kahjustada inimeste tervist kõikjal maailmas. Viimase 50 aastaga on maailmas kõrbestunud kokku hinnanguliselt Brasiilia-suurune ala. Kõrbestumine ohustav otseselt üle 250 miljonit inimest ning umbes miljard inimest kokku sajakonnas riigis on potentsiaalses ohus. Et enamasti on tegemist vaeste riikidega, ei suudeta kõrbestumisest tingitud probleemidega silmitsi seisvaid inimesi eriti aidata. Viljaka ala vähenemine ning küttepuude raskem kättesaadavus suurendavad suremust nälga ja haigustesse
Planktoni viis sellele vastu võidelda, on vajuda sügavamale vette, kuid see vähendab valguse hulka, mida nad vajavad, et fotosünteesida ja seega vähendab ka planktoni arvu meres. Samuti on ultraviolettkiired tuhat korda tugevamad just ekvatoriaalsetel aladel, kus asuvad vihmametsad ning sealsed mereelukad kõrgema kiirgusega paremini kohanenud kui loomad, kes elavad polaaraladel. [9] Infrapunane kiirgus Kasvuhooneefekt ehk globaalne soojenemine on viimastel aastatel maailmas väga laialdast kajastust saanud. Kasvuhoonegaasid nagu süsihappegaas, metaan, lämmastikoksiidid, freoonid jt. lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva infrapunakiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Kahjuks on viimastel aastatel aga kasvuhoonegaaside hulk kõvasti kasvanud. Kõik elusolendid ei suuda sellega kohaneda. Näiteks pikema aja jooksul levivaid liike (puud) võib ohustada väljasuremine. Loomade erilised kohastumised tulemaks
vulkaanilist tegevust ja ka kõrgemaid mägesid katavad igijää ja lumi. [2] 7.2 Majanduslikud eeldused Uus-Meremaa majanduse aluseks ongi peamiselt tulus põllumajanduse eksport. Umbes 10% kogu rahavastikust tegelevad põllumajandusega, enamik neist tegelevad looma kasvatusega. [7] 7.3 Põllumajanduse üldiseloomustus ja eksport Loodusolud on eriti soodsad loomakasvatuseks. Karjamaid on 14 mln ha(52% territooriumist, 2003).[1] Uus-Meremaa on kaheksandal kohal maailmas piimatoomises, umbes 2,2% maailma kogutoodangust. Traditsoonilised piimatoodangu alad Wetteri piirkonnas: Waikato, Taranaki, Horowhenua, Manawatu ja Westland. Suurimad piimatootjad on Fonterra, Tatua ja Synlaid. Peetakse veiseid ja lambaid, 2007 aastal oli 38,5 miljonit lammast ja 4.39 million veist Uus-Meremaal. 2006 aasta juunis toodeti 573 tonni lambaliha ja 164 tuhat tonni puhast 10 villa
keskmine sademete hulk aastas on seal vahemikus 8001500 mm. Tugevate tuulte ja rohkete sademete hulgaga taifuune ja torme esineb saartel septembrist detsembrini. LOODUSVARAD Maavarade hulka kuuluvad tina, nafta, maagaas, nikkel, boksiit, vask, kivisüsi, hõbe ja kuld. Kaevandamise tööstusharu moodustab riigi SPK-st 12%. Kõige olulisem tööstusharu. TAIMESTIK Tänu Indoneesia suurusele, mitmekesisele saarestikule ja ekvatoriaalsele kliimale on sealne looduslik mitmekesisus maailmas teisel kohal Brasiilia järel. Indoneesias on väga palju erinevaid taimkatte vorme: troopilised vihmametsad, põhja ja lõuna madalikud, mägise piirkonna taimestik ja põõsa alad, sood ja rannikud. Seal on umbes 28000 liiki õistaimed Indoneesias, mis koosneb 2500 erinevad orhideed, 6000 traditsioonilisi ravimtaimi kasutatakse Jamu. 122 liigi bambusest, üle 350 liigi rotangist ja 400 liiki Dipterocarpus, Sealhulgas eebenipuu, sandlipuu ja tiikpuu. Indoneesia on
Geotermaalenergia peamine probleem on see, et tema kasutamine on suhteliselt kallis. Tihtipeale ei saa energia kaevanduskohti väga tarbimispiirkondade lähedale rajada, nii et transport läheb jooksvalt palju raha maksma ning on vaevaline. Kuna Eesti on suht vaene riik selliste kulukate projektdie jaoks siis Eestisse pole mõtet seda teha, sest odavam tuleks teisi alternatiiv energiaid kasutades. Mida on probleemide lahendamiseks tehtud? Geotermilist energiat ei kasutata maailmas palju. Üldiselt üritatakse teda asendada teiste energiaallikatega ning kasutatakse ainult juhul, kui energia tootmiskohad on tõesti väga soodsad. Mida tuleks teha? Parim variant ongi probleemide ilmnemisel üldse mitte geotermaalenergiat kasutada. Kuigi ta on väga keskkonnasõbralik, saab teda hõlpsasti ka muude energia vormidega tulusalt asendada. Bioenergia Bioenergia on energia, mis tekib orgaaniliste ainete (puit, põllumajandusjäägid) põlemisel
Rahvaarv (mln in): 386 Rahvastiku tihedus (in/km2): 21 Maailmajagu: Aafrika Pindala (mln km2): 30 Rahvaarv (mln in): 1000 Rahvastiku tihedus (in/km2): 30 Maailmajagu: Austraalia ja Okeaania Pindala (mln km2): 9 Rahvaarv (mln in): 38 Rahvastiku tihedus (in/km2): 4 Maailmajagu: Aasia Pindala (mln km2): 44 Rahvaarv (mln in): 4140 Rahvastiku tihedus (in/km2): 95 --- 10 ((Kaart: Euroopa ajavööndite piirid ühtivad enamasti riigipiiridega. UTC (Universal Time Coordinated) või GMT jaotus kehtib maailmas alates 1972. aastast. Eesti aeg on Lääne- Euroopa ajast 2 tundi ees. Meie asume UTC +2 vööndis.)) Euroopa rannajoon on pikk: saari arvestamata umbes 38 000 km, mitmekesine ja hästi liigestatud. Kahe maailmajao - Euroopa ja Aasia - erinev ajaloolis-kultuuriline areng õigustab nende käsitlemist eraldi. Euroopa ja Aasia tinglik kokkuleppeline maismaapiir kulgeb põhjast piki Uurali mäestikku ja Uurali jõge kuni Kaspia mereni, edasi Kaukasuse mäestikust põhja poolt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid