Elu Marsil (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

8

doc

Marss

polaarmütsidena), mille all leidub ka vee jääd. Marss on Päikesest üle pooleteise korra kaugemal, kui Maa, keskmine kaugus on 227,9 miljonit kilomeetrit. Marsi läbimõõt ekvaatoril on 6800 km ja pooluste vahel 6750 km. Mass on 9,31 korda väiksem kui planeedil Maa. Niisiis on Marss suuruselt ja massilt üks väiksemaid planeete. Aasta on sel planeedil umbes kaks korda pikem kui Maal ­ 668,6 Marsi ööpäeva ehk tervelt 687 Maa ööpäeva. Marsil on ka aastaajad, sest ta pöörlemistelg moodustab orbiidi tasandiga 66 kraadise nurga. Marsi ööpäeva pikkus on meie koduplaneedi omast pisut erinev. Esimest korda määrati see aastal 1666, itaalia päritoluga prantsuse astronoom G. D. Cassini, kes sai selle väärtuseks 24 tundi ja 40 minutit. Tänapäeval on saadud muidugi täpsem tulemus ­ 24 tundi, 37 minutit ja 22,67 sekundit. Tekib huvitav efekt: kui me Marsi pinnal mingit detaili märkame, siis

Füüsika

6

doc

Planeet Marss

kuni poole suurem kui tavalise vastasseisu ajal ja 4,5 korda heledam. Lähima seisu korral on Marsi heledus peaaegu võrdne Veenuse omaga, kaugeima seisu puhul - Põhjanaela heledusega. Öises taevas on Marss kergesti märgatav palja silmaga. Marsi sarnasused Maaga Nii nagu Maadki, valgustab ja soojendab Päike pool aastat Marsi üht polaarala rohkem ning teist polaarala ülejäänud aasta vältel rohkem. Sarnaselt Maa valge lumikatte ärasulamisega toimub ka sarnane protsess Marsil ­ põhjapoolkera laik on suviti väiksem kui muidu. Ning nagu Maa lumikate on enamasti ebaühtlane, pole ka Marsi "polaarmütsid" korrapäraste ringjate servadega. Marss pöörlemisperiood erineb Maa omast vaid 3%, telje kalle 4%, mistõttu pöörleb Marss saranselt Maaga. Kosmoseteadlased on avastanud, et Marsi poolustel leiduv igikelts on moodustanud jääspiraale, mida küll Maal ei leidu, kuid mille kuju on Maal aset leidvate keeristormidega väga sarnane. Marss Päikese suhtes

Füüsika

2

docx

Eluotsingud Marsil

"Mariner 4" möödalennuga 1964. a. alanud uus etapp Marsi uurimisel lükkas need seni nii kindlalt püsinud argumendid ümber. Kanalid osutusid täielikuks silmapetteks, ainult mõned üksikud neist langevad juhuslikult kokku kraatrite ahelikega Marsi pinnal. Kõige olulisemateks vastuargumentideks elule osutusid aga automaatjaamade poolt tehtud rõhu ja temperatuuri ning atmosfääri koostise määrangud, mis näitasid maiste elusorganismide eksisteerimise võimatust Marsil. "Mariner 9" poolt tehtud fotod näitasid Marsi pinnal iidseid jõesänge, milles umbes miljard aastat tagasi oli voolanud vesi. See andis lootust, et võib-olla on kunagi Marsil siiski elu tekkinud ja ehk on elusorganismid järk-järgult halvenevate tingimustega kohanedes ka tänapäevani säilinud. Kõige tõenäolisemalt võiks tegu olla mikroorganismidega. Võimalike mikroorganismide avastamiseks konstrueeriti ja paigutati kahele 1976. a. suvel

Füüsika

8

doc

Marss

MARSS referaat Sisukord: 1. Üldised andmed 2. Marsi pind 3. Marsi kaaslased 4. Kas Marsil on elu? 6. "Mars Pathfinder" 7. Lühikokkuvõte 8. Kasutatud kirjandus Üldised andmed Aeg-ajalt võime taevas jälgida huvitavat taevakeha, mis eristub teistest oma punaka värvuse poolest ja ei vilgu nagu tähed. See on planeet Marss. Punakas värv on tingitud planeedil leiduvatest vettsisaldavatest rauaoksiididest. Marss on kauguselt Päikesest neljas planeet. Lähemal on vaid Merkuur, Veenus ja Maa. Nagu kõik teisedki planeedid, tiirleb ka Marss ümber Päikese mööda

Füüsika

40

docx

Marss

Pärnumaa Kutsehariduskeskus Marss Referaat Merili Mätas MT-12 Pärnu 2014 Sisukord: 1.Üldised andmed 2.Marsi pind 3.Marsi kaaslased 4.Kas Marsil on elu? 5."Mars Pathfinder" 6.Lühikokkuvõte 7.Kasutatud kirjandus Üldised andmed Aeg-ajalt võime taevas jälgida huvitavat taevakeha, mis eristub teistest oma punaka värvuse poolest ja ei vilgu nagu tähed. See on planeet Marss. Punakas värv on tingitud planeedil leiduvatest vettsisaldavatest rauaoksiididest. Marss on kauguselt Päikesest neljas planeet. Lähemal on vaid Merkuur, Veenus ja Maa. Nagu kõik teisedki planeedid, tiirleb ka Marss ümber

Füüsika loodus- ja tehiskeskkonnas

19

pdf

Elu võimalikkusest planeedil Marss

Kilingi-Nõmme Gümnaasium Kristo Karbus 11RL klass Uurimistöö ELU MARSIL Juhendaja: õpetaja Paul Zubtsenko Kilingi-Nõmme 2012 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Marss.......................................................................................................................................4 1.1. Marsi ajalugu..............................................................................................................4

Astronoomia

5

rtf

Marss

. Marssi tuntakse juba esiajaloolisest ajast peale. Ta on ikka ulmekirjanike lemmik kui Maa järel soodsaim koht Päikesesüsteemis inimese eksisteerimiseks. Aga kuulsad "kanalid", mida "nägid" Lowell ja teised, olid kahjuks lihtsalt niisama kujutletavad kui Barsoomi printsessid. Esimene kosmoselaev, mis külastas Marssi, oli Mariner 4 1965. aastal. Järgnes palju teisi, kaasa arvatud kaks Viking maandurit 1976. aastal. Pärast pikka 20 aastast vaheaega maandus 4. juulil 1997. aastal Marsil edukalt Marsi Rajaleidja (MarsPathfinder). Marsi orbiit on rõhutatult ellipsi kujuline. Üks selle tagajärgi on temperatuuri muutus umbes 30 C Päikese lähispunktis apheelioni ja periheelioni vahel. Sellel on suur mõju Marsi kliimale. Viking maandurid tegid kindlaks, et Marsi temperatuur varieerub 150 K kuni 295 K . Kuigi Marss on palju väiksem kui Maa, on tema pinna pindala umbes sama kui Maa maismaa pindala.

Geograafia

12

doc

Marss

..........................................................5 4 Marsi kaaslased.........................................................................................6 4,1 Phobos............................................................................................6 4,2 Deimos............................................................................................6 5 Näod Marsil................................................................................................6 6 Püramiidid..................................................................................................7 Lisad.............................................................................................................8 Kasutatud kirjandus....................................................................................11 2

Füüsika

Meedia

Kommentaarid (0)