Elu Eestis ilma põlevkivita (0)

Keskkool - Geograafia - Eesti loodus- ja majandusgeograafia

1 Hindamata

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Lõik failist

Elu Eestis ilma põlevkivita
Põlevkivi on tekkinud 400 milj. aastat tagasi taime-ja loomajäänustest,mis on settinud veekogude põhja. Kui põlevkivi enam pole , siis on Eesti kaotanud oma tähtsaima maavara , mille kütteväärtus oli 5000-20000 kJ /kg . Leidus peamiselt Kirde-Eestis ja Soome lahest Lämmijärveni. Varu 6miljr. tonni. Kukersiit on parim põlevkiviliik , sest sisaldab 35% orgaanilist ainet, millest töödeldakse õli.
Põhilise osa põlevkivitoodangust tarbivad elektrijaamad. Ilma põlevkivita jääksime elektrita . Ei töötaks tehased, lõpeks tootmine ja kodud jääksid elektrita ja kõigi elektriseadmeteta.
Samas saaks leida ka alternatiive tuuleparkide ja päikesepaneelida näol.
Põlevkivi termilisel töötlemisel saadakse põlevkiviõli , mida võib kasutada kütteks – kütteõli. Järelikult jääks need hooned kütteta, mis põhinesid põlevkiviõliküttel.
Põletatakse ka põlevgaasi. Põlevkivitööstuse tooted on põlevkivigaas ja kütteõli. Liipriimmutusõli kasutatakse raudteeliiprite immutamiseks , et

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-12-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti

4 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

ounp Õppematerjali autor

Lühiessee geograafias teemal elu Eestis põlevkivita.

põlevkivi geograafia Eesti õli põlevgaas põlevkivitööstus saastamine loodus põlevkivituhk

Sarnased õppematerjalid

113

doc

Energia ja keskkond konspekt

SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................................................5 1 ENERGIAKASUTUS JA MAAILMAS JA EESTIS........................................................................................6 1.1 ENERGIAKASUTUS MAAILMAS JA EESTIS........................................................................................................6 1.2 MAA ENERGIAVARUD....................................................................................................................................10 1.3 ENERGIASEKTORI KESKKONNAMÕJUD...................................................................

Energia ja keskkond

528

doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

 üleilmne elurikkuse hävimine  maailmamere seisundi halvenemine, veereostus  muldade viljakuse vähenemine (degradatsioon), kõrbestumine  rahvaarvu kiire kasv  suur energiatarve, fossiilkütuste arvel  happevihmad  uued tehnoloogiad GMO  elupaikade hävimine  keemiareostus  radioaktiivsed jäätmed  osooniaukude teke 6. Keskkonnakoormuse allikad  Happevihmad: Kivisöe, põlevkivi ja naftasaaduste põletamisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikühendid. Vääveldioksiid, vääveltrioksiid ja lämmastikühendid reageerivad õhus vihmaveega ning moodustavad mitmeid happeid, mis langevad sademetena maapinnale.  Maailmamerevee ja magevee reostus: reostamine olme- ja tööstusheitvetega, jäätmete paigutamine ookeanidesse, põllumajanduses kasutatavate ainete vette sattumisel

Keskkonnakaitse ja säästev areng