Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Element - Rubiidium (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Element - Rubiidium #1 Element - Rubiidium #2 Element - Rubiidium #3 Element - Rubiidium #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-05-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 36 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor krissi444 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
11
doc

RUBIIDIUM

6-7 5. Ühendid ja saamine lk. 8 6. Kasutamine lk. 9 7. Bioloogiline toime lk. 10 8. Kasutatud allikad lk. 11 2 RUBIIDIUMI AJALUGU Rubiidiumi avastasid 1861. aastal Heidenbergis Saksamaa keemik Robert Wilhelm Bunsen ja Saksamaa füüsik Gustav Robert Kirchhoff. Avastati see mineraal lepidokrokiidist, kasutades sepktroskoopi. Nimi rubiidium tuleneb ladina keelsest sõnast ,,ruber", mis tähendab sügavpunast. Sellist nime põhjustasid rubiidiumi erepunased spktroskoopilised jooned. Robert Wilhelm Bunsen sündis 31.märtsil 1811.aastal Göttingenis, Hannoveri Kuningriigis ja suri 16.augustil 1899. aastal Heidenbergis, Saksa Keisririigis. Ta on üks spektraalanaküüsi loojaid, selle abil avastasidki nad rubiidiumi ja tseesiumi. Robert Wilhelm Bunsen leiutas ka Bunseni põleti.

Keemia
thumbnail
70
pdf

Rakenduskeemia kordamisküsimused

 Leelistega ei reageeri Raud looduses  väga oluline bioelement - vere koostises ainete transport veres, ensüümide teke jne  inimese päevane rauavajadus on ca 20mg  leidub laialt maakoores erinevate ühenditena  kosmoses levinud element (N: meteoriitides on raud ehedal kujul) RAUASULAMID Põhilised rauasulamid  Teras (süsinikusisaldus kuni 2%)  Roostevaba teras (süsinikusisaldus kuni 2% + Cr)  Malm (süsinikusisaldus 2-5%) Lisandid Terase lisandid (lisatakse proportsionaalselt otstarbele):  C: kõvaduse, tõmbetugevuse, voolavuspiiri ning väsimuspurunemise

Rakenduskeemia
thumbnail
20
doc

Anorgaaaniline keemia kokkuvõte

Vesinik –, 1s1, esimesena sai Paracelsis, uuris Cavendish ja Lavoisier, maakoores massi järgi 0,87%, leviku poolest maal 9.kohal, universumis kõige rohkem. Saamine– suurtootmises looduslikest ja tööstuslikest gaasidest sügavjahutamise või katalüütilisel töötlemisel. Om - mõõduka aktiivsusega, lihtsaim ja kergeim element (14,5Xkergem kui õhk), o-a 1, 0, -1, molekul kaheaatomiline H2 , parim gaasiline soojusjuht, keemist 20,4K sulamist 14K, difundeerud kiiresti läbi paljude materj, lah halvasti vees ja org lahustes, raskesti poleriseeritav. Kasut – keemiatööstustes, raketikütustes, tuumaenergeetikas, termotuumapommis, keevitamisel. Ühendid – 1) hüdriidid (kui H o -a on -1), 2) vesi H2O – tähtsaim ja levinuim ühend, ¾ maa pinnast on vesi, lood vesi sis alati lisandeid (mered,

Keemia
thumbnail
34
pdf

Üldkeemia

Metalle saab liigitada: Sulamistemperatuuri järgi ­ Kergsulavad (Hg -39, Sn 232, Zn 420, Al 660) ja rasksulavad (Cu 1083, Fe 1540, Cr 1890, W 3400) metallid. Tiheduse järgi ­ Kergmetallid (Li 0,53, Na 0,97, Mg 1,7, Al 2,7) ja raskmetallid (Ag 10,5, Hg 13,6, Au 19,3) 15. Raud ja rauasulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). Tihedus 7,87 g/cm3 . Sulamistemperatuur on 1535 Celsiuse kraadi. Hea korrosioonikindlus Raud on maakoores sisalduselt neljas element. Raua füüsikalised ja keemilised omadused · hõbevalge · keskmise kõvadusega metall · plastiline · hea soojus- ja elektrijuht · keskmise aktiivsusega metall · reageerib mittemetallidega (sulfiidide, fosfiidide jne. teke) · leelistega ei reageeri Fe + 2HCl = FeCl2 + H2 2Fe + 6H2SO4(konts.) = temp. Fe2(SO4)3 + 3SO2 + 6H2O Fe + H2SO4(20-30%) = FeSO4 + H2 konts. HNO3 toimel passiveerub 16

Üldkeemia
thumbnail
8
docx

Kordamisküsimused aines Rakenduskeemia

Head magnetilised omadused on raual, niklil, koobaltil ja nende sulamitel. Neid nimetatakse ferromagnetilisteks ja kasutatakse elektriaparaatide ja elektromagnetite valmistamisel. Vask ja tina ei magneetu. 9. Raud ja rauasulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). · tihedus 7,87 g/cm3 · sulamistemperatuur on 1535 Celsiuse kraadi · hea korrosioonikindlus Raud looduses · sisalduselt maakoores neljandal kohal · kosmoses levinud element Raua füüsikalised ja keemilised omadused · hõbevalge · keskmise kõvadusega metall · plastiline · hea soojus- ja elektrijuht · keskmise aktiivsusega metall · reageerib mittemetallidega (sulfiidide, fosfiidide jne. teke) · leelistega ei reageeri Rauasulamid (süsinikteras,malm, roostevabateras) Rauasulamid: teras (kuni 2% C), malm (2-5% C), roostevabateras (lisandiks Cr) Süsinik C-sisalduse suurenedes kasvab terase kõvadus, tõmbetugevus ja voolavuspiir ning vastupanu

Rakenduskeemia
thumbnail
35
doc

Üldine ja anorgaaniline keemia

~90 5 19 CO2 HCl KOH KCl Cu, Ag Ge, As, S, P, O2 K2O H2SO4 Cu(OH)2 NaHCO3 Sb CO Cu(OH)2 Al2O3 KA(SO4)2 Lihtainete arvukust tõstab allotroopia Nähtus. ALLOTROOPIA ­ on nähtus, kus üks keemiline element võib esineda mitme lihtainena (näiteks C allotroopsed teisendid on teemant, grafiit, fullereen, karbüün). 2. OKSIIDID OKSIID ­ on ühend, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik. Keemiliste omaduste poolest liigitatakse oksiide: aluselised- ehk metallilised-, happelised ehk mittemetallilised-, amfoteersed- ja inertsed oksiidid. 2.1. Aluselised ehk metalli oksiidid Nomenklatuur a) metalli o-a. püsiv

Keemia
thumbnail
15
pdf

Keskkonnakeemia

+ - - org. kui anorg. ühendeid. Mullas toimub lämmastiku nitrifitseerimine NH 4 ->NO2 ->NO3 -> see on taimedele toiduks, denitrifikatsioon- mikroorganismide toimel satub vaba lämmastik jälle atmosfääri. Väävliringe Väävel on elusates organismides üheks oluliseks elemendiks. Enamik väävlist on anorgaaniliste ühendite koostises. S on biosfääris aktiivne element. Maakoores leidub väävlit sulfaatsete või sulfiidsete mineraalide koostises. Atmosfääri satub eelkõige SO2 kujul(inimtegevus, vulkanism). Atmosfääris neeldub SO2 taimedes või 2- veekogudes, lahustub vihmatilkades, oksüdeerub ja langeb koos vihmaga maapinnale ja taimedele SO4 kujul. 2- Mulda viiakse SO4 ka väetisega, pedosvääris see adsorbeerub

Keskkonnakeemia
thumbnail
4
doc

Kokkuvõte 8 kl keemiast.

Prooton ­ tuumaosake, laeng +1, mass 1. Neutron ­ tuumaosake, laeng 0, mass 1. Elektronkate ­ koosneb elektronidest, mis on jaotunud kihtidesse. Elektron ­ laeng -1, mass ~0,0005 Massiarv A = prrotonite arv + neutronite arv = tuumaosakeste arv Aatomnumber Z =tuumalaeng = prootonite arv = elektronide arv Elektronskeemide koostamine!!! 1. kihile mahub 2é; 2. kihile 8é; 3.kihile 18é; 4. kihile 32é; väliskihile kuni 8é. Keemiline element ­ kindla tuumalaenguga aatomite liik. Isotoop ­ ühe ja- sama keemilise elemendi aatomid, mis erinevad neutronite arvu poolest tuumas. Elektronskeem ­ koosneb keemilise elemendi sümbolist, mille kärel märgitakse elemendi tuumalaeng ning elektronide arv kihtide kaupa. Periood ­ moodustavad tabelis samas reas kõrvuti asuvad elemendid. Perioodi number näitab elektronkihtide arvu aatomis. Rühm ­ moodustavad tabelis üksteise all asuvad lähedasete omadustega elemendid

Üldkeemia



Lisainfo

SISUKAS KOKKUVÕTE ELEMENDI KOHTA. Pildid, faktid...

Meedia

Kommentaarid (1)

sissi12 profiilipilt
sissi12: väga hea, sain referaadi jaoks vajalikku informatsiooni
17:57 29-05-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun