Facebook Like
Hotjar Feedback

Elektrotehnika laboritööd (6)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milliseid mõõtmisi kuidas teostada ja milliseid arvutusi teha ?
  • Milleks muundub elektrienergia elektritarvitites ?
  • Millest oleneb elektrijuhtmete takistus ?
  • Mis on takistus ja mis on takisti ?
  • Millal on juhtme takistus 1 oom ?
  • Mida nimetatakse aine eritakistuseks ?
  • Kuidas muutub juhtme takistus temperatuuri muutudes ?
  • Millest oleneb elektriahelas voolu suurus ?
  • Mis otstarbeks kasutatakse mehhatroonikaseadmetes elektivoolu ?
  • Millisteks energia liikideks muudetakse mehhatroonikaseadmetes elektrivoolu ?
  • Kuidas tekib elektriahelas vool ?
  • Kuidas klemmipinget ?
  • Mida nimetatakse elektromotoorjõuks (allikapingeks) ?
  • Mida nimetatakse potentsiaaliks ?
  • Millal on pinge 1 volt ?
  • Kuidas ja millega mõõdetakse elektripinget elektriahelas ?
  • Mis muutub elektriahelas kui üks lamp välja lülitada antud ahela korral ?
  • Mis muutub elektriahelas kui üks lamp juurde lülitada antud ahela korral ?
  • Mida nimetatakse elektrivooluks ?
  • Millega mõõdetakse elektrivoolu ?
  • Miks osa aineid juhivad elektrivoolu ja teised juhivad halvasti ?
  • Millest koosneb elektriseadme lihtsaim vooluring ?
  • Kuidas muutub antud elektriahelas koguvool I, kui üks lamp välja lülitada ?
  • Kuidas muutub antud elektriahelas koguvool I, kui üks lamp juurde lülitada ?
  • Millest sõltub elektriahelas voolutugevus I ?
  • Millal ühendatakse tarbijad jadamisi ?
  • Millal ühendatakse tarbijad rööbiti ?
  • Millest sõltub võimsus ?
  • Mis muutub jadaühenduse korral antud elektriahelas kui üks lamp põleb läbi ?
  • Milline on ahelas voltmeetri näit ?
  • Milline on ahelas ampermeetri näit ?
  • Milline on elektriahela võimsus ?
  • Mis muutub jadaühenduse korral antud elektriahelas kui üks lamp lühistada ?
  • Mis muutub rööpühenduse korral antud elektriahelas kui üks lamp põleb läbi ?
  • Milline on ahelas voltmeetri näit (suureneb, väheneb või jääb samaks) ?
  • Milline on ahelas ampermeetri näit (suureneb, väheneb või jääb samaks) ?
  • Milline on elektriahela võimsus ?
  • Kuidas leitakse ahela kogutakistus ?
  • Kuidas leida mehhatroonikaseadme kogutakistust ?
  • Kuidas leitakse antud elekrtiahela koguvõimsus ?
  • Mis juhtub antud ahelas kui lambid kordamööda välja keerata ?
  • Millega võrdub allikapinge (emj) ?
  • Millega ja kuidas mõõta elektriseadme klemmidelt emj. ?
  • Mis juhtub ahelas kui lambid kordamööda välja keerata ?
  • Mis on vajalik elektrivoolu tekkimiseks vooluahelas ?
  • Millal tekib elektriahelas elektrivool ?
  • Kuidas kontrollitakse dioodide korrasolekut ?
  • Mida nimetatakse pooljuhtdioodiks ?
  • Mis otstarbeks pooljuhtdioode kasutatakse ?
  • Kus kasutatakse pooljuhtdioodide omadusi elektriseadmetes ?
  • Kuidas mõõdetakse emj. ja kuidas pinget toiteallika klemmidelt ?
  • Milline peab olema dioodi pärivool ?
  • Milline võib olla dioodi vastupinge ?
  • Kus kasutatakse pooljuhtdioode elektriseadmetes ?
  • Mida nimetatakse pooljuhtdioodiks ?
  • Kus kasutatakse alaldit elektriseadmetes ?
  • Kuidas mõõdetakse emj. ja kuidas pinget toiteallika klemmidelt ?
  • Mida nimetatakse pooljuhtdioodiks ?
  • Kus kasutatakse pooljuhtdioodide omadusi ?
  • Mida nimetatakse pooljuhtdioodiks ?
  • Kus kasutatakse pooljuhtdioodide omadusi ?
  • Mida tähendavad ülalloetletud tähed ?
  • Mida tähendavad ülalloetletud tähed ?
  • Mida mõista pingeresonantsi all ?
  • Millistel tingimustel ja millises vooluahelas tekib pingeresonants ?
  • Kus pingeresonantsi nähet kasutatakse ?
  • Mida tähendavad alljärgnevad tähed ja mis ühikutes mõõdetakse ?
  • Millist võimsust mõõdetakse antud töös vattmeetriga ?
  • Millises vooluringis ja millistel millistel tingimustel tekib vooluresonants ?
  • Millest on tunda, et vooluring töötab vooluresonantsi olukorras ?
  • Mida tähendab cos ?
  • Kus vooluresonantsi nähet kasutatakse ?
  • Milleks on vaja elektrisüsteemide võimsustegurit parandada ?
  • Milliste mõõteriistade näitude järgi võib hinnata võimsusteguri väärtust ?
  • Kuidas on veel võimalik süsteemide võimsustegurit parandada ?
  • Millal on ahelas vool suurem ?
  • Mida näitab cos ?
  • Millest sõltub induktsiooni emj ?
  • Millest sõltub induktsioonvoolu suund ?
  • Kus kasutatakse induktsiooni nähet elektriseadmetes ?
  • Millega seletada voolu olemasolu poolis L1 ( L2) ?
  • Kui skeemi toita alalisvooluga ?
  • Kus kasutatakse vastastikuse induktsiooni nähet (trafo tööpõhimõte) elektriseadmetes ?
  • Milline lampidest süttib sisselülitamisel kiiremini ?
  • Kuidas kustuvad lambid voolu väljalülitamisel ?
  • Mida näitab voltmeeter voolu sisse- ja väljalülitamisel ?
  • Mida nimetatakse elektromagnetiliseks induktsiooniks ?
  • Kus leiab kasutamist induktsioonvool ?
  • Mida nimetatakse endainduktsiooniks ?
  • Millega võrdub koguvõimsus P ?
  • Millele tuleb elektrimõõteriistade kasutamisel erilist tähelepanu pöörata ?
  • Kuidas tuleb koostada elektriskeem ?
  • Kuidas tuleb teha juhtmete ühendused ja kuhu neid ühendada ?
  • Millises järjekorras tuleb koostada elektriskeem ?
  • Mida tuleb tingimata kontrollida enne elektriskeemi sisselülitamist ?
  • Kuidas lülitada õieti mitme mõõtepiirkonnaga elektrimõõteriistu ja reostaate ?
  • Mida on keelatud teha kui elektriskeem on pingestatud ?
  • Kuidas toimub elektriskeemi esmakordne pingestamine ?
  • Mida tuleb teha elektriseadmete, riistade ja juhtmete vigastuse avastamisel ?
  • Mida teha avariiolukorras ?
  • Milleni viib viivitamine ?
  • Mida ei tohi unustada ?
  • Kui kaua tohib hoida skeemi pingestatud ?
  • Millal tohib ühendada skeemi lahti ?
 
Säutsu twitteris

SISUKORD


1. Laboritööde tegemise kord ja ohutustehnika …………………………………………5
2. Laboritöö nr. 1………………………………………………………………………..6
Elektritakistuse mõõtmine............................................................................................6
3. Laboritöö nr. 2……………………………………………………………………... 7
Ohmi seaduse katseline kontrollimine (ahela osa kohta...............................................7
3. Laboritöö nr. 3………………………………………………………………………..8
Vooluallika emj. ( allikapinge ) ja sisetakistuse määramine..........................................8
5. Laboritöö nr. 4………………………………………………………………………..9
Kirchoffi II seaduse katseline kontrollimine................................................................9
6. Laboritöö nr. 5……………………………………………………………………….10

Kirchoffi I seaduse katseline kontrollimine.................................................................10

7. Laboritöö nr. 6……………………………………………………………………….11
Alalisvoolu voolutugevuse ja pinge mõõtmine ning võimsuse ja takistuse................11
arvutamine………………………………………………………………………...…11
8. Laboritöö nr. 7……………………………………………………………………….13

Tarbijate segaühendus (1. töö).....................................................................................13

9. Laboritöö nr. 8……………………………………………………………………….14

Tarbijate segaühendus (2. töö).....................................................................................14

10. Laboritöö nr. 9……………………………………………………………………….15

Ühefaasiline poolperioodalaldi ....................................................................................15

11. Laboritöö nr.10……………………………………………………………………....16

Ühefaasiline sildalaldi .......................................................................…………...........16

12. Laboritöö nr.11……………………………………………………………………....17

Kolmefaasiline keskväljavõttega alaldi........................................................................17

13. Laboritöö nr.12………………………………………………………………………18

Kolmefaasiline sildalaldi.............................................…………................................18

14. Laboritöö nr.13………………………………………………………………………19

Germaaniumdioodi tunnusjoonte ülesvõtmine.......................….................................19

15. Laboritöö nr.14………………………………………………………………………22

Ränidioodi tunnusjoonte ülesvõtmine.....................................………….....................22

16. Laboritöö nr.15………………………………………………………………………24
Vahelduvvooluahela uurimine (ahel induktiiv - ja aktiivtakistusega)..........................24
17. Laboritöö nr.16………………………………………………………………………26
Vahelduvvooluahela uurimine (ahel mahtuvus- ja aktiivtakistusega).........................26
18. Laboritöö nr.17………………………………………………………………………28
Ohmi seaduse kontrollimine vahelduvvooluahelas. Pingeresonantsi uurimine..........28
19. Laboritöö nr.18*……………………………………………………………………..30
Ahela töörežiimi uurimine vooluresonantsi korral..........……………………............30
20. Laboritöö nr.19………………………………………………………………………31

Töö ja võimsuse mõõtmine ühefaasilises vahelduvvooluahelas.................................31

21. Laboritöö nr.20*…………………………………………………………………..…32
Kolmefaasilise elektriahela uurimine. Tähtühendus...................................................32
22. Laboritöö nr.21*…………………………………………………………………..…33
Kolmefaasilise elektriahela uurimine. Kolmnurkühendus...........................................33
23. Laboritöö nr.22………………………………………………………………………34
Elektromagnetilise induktsiooni uurimine...................................................................34
24. Laboritöö nr.23………………………………………………………………………35
Elektromagnetilise induktsiooni ja endainduktsiooni uurimine..................................35
25. Laboritöö nr.24………………………………………………………………………36
3. faasilise asünkroonmootori mähiste õigete alguste ja lõppude leidmine.................36
26. Laboritöö nr.25*…………………………………………………………………..…38
Kirchoffi I seaduse katseline kontrollimine. Ühefaasilise elektriarvestiga………….38
mõõtmine.............…………………………………………………………………....38
27. Laboritöö nr.26*…………………………………………………………………......39
Kolmefaasilise elektriarvestiga mõõtmine...................................................................39
28. Laboritöö aruanne....................................................................................................... 40
29. Laboratoorsete tööde tegemise korra ja ohutustehnika kontrollküsimused………….41
30. Kasutatud kirjandus……………………………………………………………….…42


















LABORATOORSETE TÖÖDE TEGEMISE KORD

JA OHUTUSTEHNIKA


Iga õpilane valmistab töö ette , s.t. tutvub töö juhendiga ja elektrilise skeemiga . Töö on ette valmistatud siis, kui õpilane teab, milliseid vahendeid kuidas ning milleks kasutada; milliseid mõõtmisi kuidas teostada ja milliseid arvutusi teha? Oskab õigeid järeldusi tööst teha.
  • Erilist tähelepanu tuleb pöörata kasutatavatele mõõduriistadele, nende mõõtepiirkondade vastavusele mõõdetavatele suurustele, voolu liigile, alalisvoolu korral mõõteriista polaarsusele. Tähtsamad andmed märkida protokolli.
  • Skeem koostada nii, et oleks mugav jälgida mõõteriistade skaalasid. Ühendused teha nii, et oleks võimalikult vähe juhtmete ristumisi ja rippumisi, ühendada ainult pistikute abil.
  • Skeemi koostamisel ühendada algul kõik vooluringi järjestikused (jadas) osad ja seejärel paralleelsed (rööpsed) osad.
  • Enne sisselülitamist tuleb skeemi õigsust hoolikalt kontrollida. Erilist tähelepanu tuleb pöörata nende riistade ühendustele, milledele on märgitud polaarsus . Mitme mõõtepiirkonnaga riistad lülitada suurimale tööpiirkonnale. Reostaadid maksimaalsele takistusele.
  • On keelatud:
    • pinge all oleva skeemi paljaste voolujuhtivate osade puudutamine;
    • pinge all olevas skeemis teha ükskõik milliseid ühendusi;
    • skeemi esmakordne pingestamine ilma õpetaja loata ja kontrollita .

  • Elektriseadmete, riistade ja juhtmete vigastuste avastamisel tuleb kiiresti vool välja lülitada. Teatada sellest viivitamatult õpetajale.
  • Avariiolukorras, spetsiifiline lõhn, suits, seadmete ülekuumenemine jne. või inimese voolu alla jäämisel tuleb pinge kiiresti välja lülitada. Viivitamine võib viia ohtlikele tagajärgedele.
  • Töö käigus fikseerida mõõduriistade näidud võimalikult täpselt ning tulemused kanda vastavasse tabelisse. Ärge unustage, et mõõtmised skaala alguses osadel mõõteriistadel on ebatäpsed.
    10.Skeem hoida pinge all ainult vastavate mõõtmiste ajal.
    Nende lõppedes vool viivitamatult välja lülitada.
    11.Skeem ühendada lahti ainult õpetaja loal.
    12.Pärast mõõtmist teha vastavad arvutused.
    13.Töö kohta vormista protokoll , milles näita:
    • töö number; töö eesmärk;
    • kasutatud vahendid koos andmetega nende kohta;
    • töö lühike kirjeldus;
    • mõõtmis- ja arvutustulemused vastavas tabelis; järeldused.
    14.Töö loetakse sooritatuks kui on tehtud kõik mõõtmised ja arvutused ning
    vormistatud täielikult protokoll.
    15. Elektrotehnika praktikum loetakse sooritatuks kui on tehtud kõik
    tööd vähemalt hindele rahuldav.

    LABORATOORNE TÖÖ NR. 1

    Eesmärk: elektritakistuse mõõtmine.


    1. Kasutatavad mõõteriistad ja tööks vajalikud vahendid.
    Jrk.
    Nimetused
    Tüüp
    Vahejaotus
    Süsteem Mõõtepiirkond
    1.
    Voltmeeter

    ~ 0 – 60 V
    2.
    Ampermeeter

    ~ 0 – 5 A
    3.
    Lambid 12 V 25 W (või 40 W) 3 tk. (L1, L2, L3).
    4.
    Juhtmed 7 tk. (1.5 mm2).
    NB! Pinge ei tohi ületada lampidele lubatud väärtust.

    2. Vooluringi skeem. ~ 0-5 L1
    L2 L3
    A
    ~ 0-60
    V
    L N
    ~ U=30 V
    3. Töökäik
    Vahetult mõõdetakse elektritakistust oommeetriga. Elektritakistust saab leida ka amper - ja voltmeetri näitude järgi. Takistuse mõõtmise teoreetiliseks aluseks on Ohmi seadus vooluringi osa kohta:
    millest .
    Koostada vooluring joonisel antud skeemi järgi.
    Mõõtmiste ja arvutuste tulemused kanda tabelisse. Teha järeldus kogutakistuse ja ühe lambi takistuse leidmise kohta.
    4. Tabel.

    Mõõtmistulemused

    Arvutustulemused
    U (V)
    I (A)
    R ()
    R1 ()
    30


    Järeldus (näidisena): teame, et jadaühendusel R = R1 + R2 + R3 ...+ Rn.
    Kuna lambid on võrdse võimsusega, siis R1 = R2 = R3 …= Rn ja R1 =
    (ühe lambi takistus oomides).

  • Milleks muundub elektrienergia elektritarvitites? Tuua näiteid.
  • Kas elektrijuhtmed avaldavad elektrivoolule takistust?
  • Selgitada, millest oleneb elektrijuhtmete takistus? Tuua näiteid.
  • Selgitada, mis on takistus ja mis on takisti ?
  • Millal on juhtme takistus 1 oom?
  • Mida nimetatakse aine eritakistuseks?
  • Kuidas muutub juhtme takistus temperatuuri muutudes?

    LABORATOORNE TÖÖ NR. 2

    Eesmärk: Ohmi seaduse katseline kontrollimine (ahela osa kohta).


    1.Kasutatavad mõõteriistad ja tööks vajalikud vahendid.
    Jrk.
    Nimetused
    Tüüp
    Vahejaotus
    Süsteem
    Mõõtepiirkond
    1.
    Voltmeeter

    ~ 0 – 60 V
    2.
    Ampermeeter

    ~ 0 – 5 A
    3.
    Lambid 12 V 25 W (või 40 W) 3 tk. (L1, L2, L3).
    4.
    Juhtmed 7 tk. (1.5 mm2). Toiteallika klemmid L ja N emj. mõõtmiseks
    NB! Pinge ei tohi ületada lampidele lubatud väärtust.
    2. Vooluringi skeem. ~ 0-5 L1 L2 L3
    A
    ~ 0-60
    V
    L ~ U=30 V N 3. Töökäik
    Ohmi seaduse valem (ahela osa kohta) on: .
    Vool on võrdeline pingega ja pöördvõrdeline takistusega. Koostada vooluring joonisel antud skeemi järgi, tulemused kanda tabelisse a ja b. Teha järeldus: kuidas sõltub vool pingest ja kuidas sõltub vool takistusest.
    Töö teostamine toimub kahes järgus: tabelid a ja b
    a) Voolu sõltuvus pingest.
    Jrk. nr.
    U (V)
    I (A)
    R ()
    1.
    10 V
    3 lampi
    2.
    20 V
    3 lampi
    3.
    30 V
    3 lampi
    Järeldus:
    b) Voolu sõltuvus takistusest.
    Jrk. nr.
    U (V)
    I (A)
    R ()
    1.
    10 V
    3 lampi
    2.
    10 V
    2 lampi
    3.
    10 V
    1 lamp
    Järeldus:
  • Selgitada, kas ohmi seadus (ahela kohta) on õige?
  • Selgitada, millest oleneb elektriahelas voolu suurus? Tuua näiteid.
  • Nimetada põhilised mehhatroonikaseadmete vooluallikad?
  • Nimetada, mis otstarbeks kasutatakse mehhatroonikaseadmetes elektivoolu?
  • Millisteks energia liikideks muudetakse mehhatroonikaseadmetes elektrivoolu?

    LABORATOORNE TÖÖ NR. 3

    Eesmärk: vooluallika emj. ja sisetakistuse määramine.


    1.Kasutatavad mõõteriistad ja tööks vajalikud vahendid.
    Jrk.
    Nimetused
    Tüüp
    Vahejaotus
    Süsteem
    Mõõtepiirkond
    1.
    Voltmeeter

    ~ 0 – 60 V
    2.
    Ampermeeter

    ~ 0 – 5 A
    3.
    Lambid 12 V 25W (või 40 W) 3 tk. (L1, L2, L3).
    4.
    Juhtmed 7 tk. (1.5 mm2).
    NB! Pinge ei tohi ületada lampidele lubatud väärtust.
    2. Vooluringi skeem. ~ 0-5 L1 L2 L3
    A
    ~ 0-60
    V
    L ~ U=30V N
    3. Töökäik
    Koostada vooluring joonisel antud skeemi järgi. Mõõta emj. toiteallika klemmidel (selleks lülitada üks lamp välja) ja pinge ning vool suletud vooluahela korral Mõõta erinevate toiteallikate sisetakistus , emj. ja vool suletud vooluahela korral.
    Tulemused kanda tabelisse. Arvutada kogutakistus R ja vooluallika sisetakistus Rsise. Kontrollida kas Ohmi seadus kogu vooluringile on õige ja teha sellest
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Elektrotehnika laboritööd #1 Elektrotehnika laboritööd #2 Elektrotehnika laboritööd #3 Elektrotehnika laboritööd #4 Elektrotehnika laboritööd #5 Elektrotehnika laboritööd #6 Elektrotehnika laboritööd #7 Elektrotehnika laboritööd #8 Elektrotehnika laboritööd #9 Elektrotehnika laboritööd #10 Elektrotehnika laboritööd #11 Elektrotehnika laboritööd #12 Elektrotehnika laboritööd #13 Elektrotehnika laboritööd #14 Elektrotehnika laboritööd #15 Elektrotehnika laboritööd #16 Elektrotehnika laboritööd #17 Elektrotehnika laboritööd #18 Elektrotehnika laboritööd #19 Elektrotehnika laboritööd #20 Elektrotehnika laboritööd #21 Elektrotehnika laboritööd #22 Elektrotehnika laboritööd #23 Elektrotehnika laboritööd #24 Elektrotehnika laboritööd #25 Elektrotehnika laboritööd #26 Elektrotehnika laboritööd #27 Elektrotehnika laboritööd #28 Elektrotehnika laboritööd #29 Elektrotehnika laboritööd #30 Elektrotehnika laboritööd #31 Elektrotehnika laboritööd #32 Elektrotehnika laboritööd #33 Elektrotehnika laboritööd #34 Elektrotehnika laboritööd #35 Elektrotehnika laboritööd #36 Elektrotehnika laboritööd #37 Elektrotehnika laboritööd #38 Elektrotehnika laboritööd #39 Elektrotehnika laboritööd #40
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 40 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-05-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 540 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 6 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Reimers Õppematerjali autor

    Lisainfo

    30 erinevat laboritööd
    elektrotehnika , laboritööd

    Mõisted


    Kommentaarid (6)

    markko555 profiilipilt
    markko555: normaalne



    14:23 04-06-2009
    kolm10nd profiilipilt
    kolm10nd: On täica söödav
    12:34 30-11-2009
    superman00991 profiilipilt
    superman00991: kärab küll
    18:53 24-06-2009


    Sarnased materjalid

    138
    pdf
    Elektrotehnika alused
    34
    doc
    Elektrotehnika vastused
    13
    pdf
    Elektrotehnika eksamiküsimused
    6
    docx
    Elektrotehnika labor 4
    3
    pdf
    Elektrotehnika
    10
    doc
    Elektrotehnika põhipunktid
    6
    doc
    Elektrotehnika
    8
    docx
    Elektrotehnika



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun