Elektrotehnika eksamiküsimused (1)

5 VÄGA HEA
 
Säutsu twitteris
1. Alalisvooluringide omadused.- Vooluring koosneb 3: toiteallikas, tarbija e koormus ja ühendusjuhtmed.
Vooluringi graafilist kujutist nim skeemiks. Vooluringi osa, kus vool on ühe ja sama väärtusega nim haruks
(3 või enam haru). Kalbaanilist ühenduskohta nim sõlmeks. Kui vooluringis oleva elemendi pinge ja
vooluline sõltuvus on lineaarne, siis nim selliseid elemente sisaldavaid vooluringe lin vooluringideks. Kui
sõltuvus ei ole lineaarne, siis on tegemist mittelin vooluringiga. Kui vooluringivool ei muutu aja jooksul
suuruselt ega suunalt nim seda vooluringi alalisvooluringiks. Suletud vooluringis eks vool, kui eks
potensiaalide vahe ehk pingeallika klemm. Vool kulgeb vooluringis kõrgemalt madalamale potensiaalile
2. Alalisvooluringide arvutamine Ohmi ja Kirchhoffi seaduste alusel. OHMi seadus: I = U/R (vool juhtmes
võrdeline pingega tema otstel ja pöördvõrdeline juhtme takistusega). Kirchhoffi I seadus: Hargnemispunkti
suunduvate voolude summa on võrdne sealt väljuvate voolude summaga ­ I1+I2 = I3+I4+I5. Kirchhoffi II
seadus: Igas kinnises vooluringis on elektromotoorjõudude algeline summa (Ek) võrdne kõikidel takistitel
tekkivate pingelaengutega algebralise summaga (Ik*Rk)- Ek = Ik*Rk
3. Vahelduvvoolu väärtused.
Muutuva suuruse väärtus mingil hetkel nimetatakse hetkväärtuseks.
Keskväärtus-määratakse poolperjoodi kohta, kuna terves perjoodis võrdub nulliga, vahelduvvoolu keskväärtus
on võrdne siinuskõvera poolperjoodi ja aja telje vahele jääva pinnaga. Efektiivväärtus on võrdne sellise
alalisvoolu tugevusega, mis läbides sama takistust mis vahelduvvoolgi, eraldab selles perioodi kestel sama
soojushulga.
4. Aktiiv-, induktiiv- ja mahtuvustakistuse jadalülitus. Pingeresonants. Olukorda, mil vooluring sisaldab
küll reaktiivtakistusi, kuid vool on faasis rakendatud pingega
nimetatakse resonantsiks. Resonantsi iseloomustatakse sagedustunnusjoontega (e. -karakteristikutega).
Kui vooluringi reaktiivtakistuste xL = xC suurused resonantsis ületavad takistuse r suuruse, siis pinged UL ja
UC, mis on võrdsed ja vastassuunalised, võivad olla tunduvalt suuremad pingest U, s.o. klemmipingest. Seetõttu
nimetataksegi resonantsi jadaühenduse puhul pingeresonantsiks.
5. Aktiiv-, induktiiv- ja mahtuvustakistuse rööplülitus. Vooluresonants.
Kuna vooluringi hargnemata osa voolI on kolme voolu geomeetriline summa, millest kaks IL ja IC on resonantsi
puhul võrdsed ja vastassuunalised, siis võivad resonantsi korral olla, voolud induktiivsusel ja mahtuvusel
märgatavalt suuremad vooluringi summaarsest voolust I. Seetõttu nimetataksegi resonantsi rööpühenduse puhul
vooluresonantsiks.
96% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Elektrotehnika eksamiküsimused #1 Elektrotehnika eksamiküsimused #2 Elektrotehnika eksamiküsimused #3 Elektrotehnika eksamiküsimused #4 Elektrotehnika eksamiküsimused #5 Elektrotehnika eksamiküsimused #6 Elektrotehnika eksamiküsimused #7 Elektrotehnika eksamiküsimused #8 Elektrotehnika eksamiküsimused #9 Elektrotehnika eksamiküsimused #10 Elektrotehnika eksamiküsimused #11 Elektrotehnika eksamiküsimused #12 Elektrotehnika eksamiküsimused #13
10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2012-05-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
376 laadimist Kokku alla laetud
1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Sannu91 Õppematerjali autor

Lisainfo

Elektrotehnika eksamiks valmistumise kordamisküsimused koos põhjalike vastustega.

Mõisted

Sisukord

  • Alalisvooluringide omadused
  • Alalisvooluringide arvutamine Ohmi ja Kirchhoffi seaduste alusel
  • Vahelduvvoolu väärtused
  • Keskväärtus
  • Aktiiv-, induktiiv- ja mahtuvustakistuse jadalülitus. Pingeresonants
  • Aktiiv-, induktiiv- ja mahtuvustakistuse rööplülitus. Vooluresonants
  • Võimsused vahelduvvooluringis
  • Kolmefaasiliste vooluringide tähtühendus
  • Kolmefaasiliste vooluringide kolmnurkühendus
  • Pinge, voolu, võimsuse ja energia mõõtmine alalis- ja vahelduvvooluringis
  • Elektrimasina mõiste, teetähiseid ajaloost, areng
  • Elektrimasinate osatähtsus, liigitus
  • Eriindividuaalajam
  • Mitmemootoriline lihtajam
  • Mitmemootoriline individuaalajam
  • Mitmemootoriline agregaatajam
  • Trafo tühijooks, emj., ülekandetegur
  • Trafo koormusolukord, pinge- ja vooluvõrrandid (voolude tasakaal)
  • Trafo pingemuutus, välistunnusjoon
  • *cosϕ
  • U
  • *sinϕ
  • =f(β,cosϕ
  • Trafo energeetiline diagramm, kasutegur
  • Autotrafod, voolude võrrand, ülekandetegur
  • Keevitustrafod, välistunnusjoon
  • Asünkroonmootorid, liigitus, ehitus
  • Asünkroonmootori tööpõhimõte, libistus, pöörlemissagedus
  • Libistus
  • Pöörlemissagedus
  • Asünkroonmasina pöördemoment, mehaaniline tunnusjoon
  • Asünkroonmootorite käivitamine
  • Reaktorkäivitusel
  • Reostaatkäivitust
  • Ebasümmeetrilist reostaatkäivitust
  • Autotrafokäivitusel
  • Täht-kolmnurkkäivitusel
  • Sujuvkäiviteid
  • Faasasünkroonmootoreid
  • Asünkroonmootori energeetiline diagramm, kasutegur
  • Töömasinate mehaanilised tunnusjooned
  • pöörlemissagedusest). Mt = f(ω), Mt = f(n)
  • Alalisvoolu rööpergutusmootori mehaanilised tunnusjooned
  • Rööpergutusmootori pidurdus
  • Asünkroonmootori tehistunnusjooned
  • Asünkroonmootori pidurdus
  • Rööpergutusmootori nurkkiiruse reguleerimine
  • Nurkkiiruse reguleerimine
  • Reguleerimist ankrupinge
  • Jadaergutusmootori nurkkiiruse reguleerimine
  • Asünkroonmootori nurkkiiruse reguleerimine
  • Asünkroonmootori nurkkiiruse reguleerimine sagedusmuunduriga
  • Kiiruse reguleerimine võrgupinge sageduse muutmisega
  • Pöörlevate masinatega
  • Alalisvoolulüliga sagedusmuundur
  • Elektriajami dünaamika põhivõrrandid
  • Elektrimootori soojenemine ja jahtumine
  • Elektriajami talitluste liigitus
  • Kestevtalitlus
  • Lühiajalisel talitlusel
  • Vaheajalisel talitlusel
  • Koormusmuutlikul talitlusel
  • Mootori võimsuse valimine muutlikuks kestevtalitluseks
  • Mootori võimsuse valimine lühiajaliseks talitluseks
  • Elektriajamite juhtimine ja juhtimisskeemide liigid
  • Elektriajamite automaatjuhtimine
  • Põhimõtteskeem
  • Valgustustehnilised mõõtühikud
  • Valgustuse arvutuse meetodid
  • Ω = ∆Φ I, (7)
  • Valguse olemus, spekter, kiirgus ja nähtavus
  • Valgusallikad ja nende olemus
  • Kunstlikud valgusallikad
  • Hõõglamp
  • Päevavalguslambid (luminofoorlambid)
  • Metallhalogeniidlamp
  • Kõrgrõhunaatriumlambis
  • Elektrienergia kvaliteet
  • Väljavõte eletriohutusseadusest
  • Juhtmete ristlõike arvutamine
  • Ülevaade elektriohutusest, normatiivne baas
  • Käiduohutus
  • Personal
  • Töökorraldus
  • Märkus 2
  • Märkus 3
  • Elektrivoolu toime elusolendeisse
  • Inimese kaitseks
  • Puute- ja sammupinge
  • Sammupinge
  • Puutepinge
  • Nõuded elektriseadmeid teenindavale personalile, elektritööd
  • Elektrijuhtmestiku süsteemid, elektriseadmete ühendamine jaotuskilbiga
  • Potentsiaaliühtlustus
  • Rikkevoolukaitse

Teemad

  • hetkväärtuseks
  • Keskväärtus
  • Efektiivväärtus
  • Uf-ga
  • ja L3
  • Transmissioonajamis
  • Ühistransmissioonajam
  • Rühmaajam
  • Üksikajamiks
  • Individuaalajamis
  • Lihtindividuaalajam
  • Mitmemootoriliseks
  • Trafo elektromotoorjõud
  • ülekandeteguriks
  • U=β(∆U
  • % = P
  • Libistus
  • Pöörlemissagedus
  • Töömasina mehaaniliseks tunnusjooneks nimetatakse tema takistusmomendi sõltuvust ajamivõlli nurkkiirusest
  • pöörlemissagedusest). Mt = f(ω), Mt = f(n)
  • rekuperatiivpidurdus
  • vastulülituspidurdus
  • dünaamilisel pidurdusel
  • Rekuperatiivpidurdusel
  • Vastulülituspidurdus
  • vastulülituspidurdus
  • Võõrergutusega dünaamilise pidurduse
  • Endaergutusega dünaamilise pidurduse
  • šuntimisega
  • Ergutusmähise šuntimisel
  • Rootori takistuse muutmine
  • rootoriahela takistuse muutmisega
  • Kiiruse reguleerimine toitepinge muutmisega
  • Kiiruse reguleerimine asünkroonlibistussiduriga
  • Kiiruse reguleerimine pooluspaaride arvu muutmisega
  • jahtumisvõrrand
  • sagedaste käivitustega
  • ning elektriliste pidurdustega talitlus
  • koormus- ning kiirusmuutlik talitlus
  • Keskmiste kadude meetod
  • Ekvivalentse voolu meetod
  • Ekvivalentse momendi meetod
  • Ekvivalentse võimsuse meetod
  • töötamine ja seisak
  • Klassikalisi juhtimismeetodeid
  • feedback
  • error driven control
  • state
  • state variables
  • Intellektuaalsed juhtimismeetodid
  • IF-THEN
  • Käsitsijuhtimist
  • Struktuuriskeem
  • Talitlusskeemil
  • Põhimõtteskeem
  • Ühendusskeem
  • Välisühenduste
  • Kõrge intensiivsusega gaasilahenduslambid
  • Kõrgrõhu elavhõbedalambis
  • kombineeritud elavhõbe-volfram lambid
  • madalrõhunaatriumlampe
  • Väljavõte eletriohutusseadusest
  • Side
  • vasakust käest läbi keha paremasse jalga
  • takistus
  • pingel
  • Miks?

Kommentaarid (1)


airwolf: Päris asjalik oli
11:57 30-05-2012


Sarnased materjalid

3
pdf
138
pdf
42
docx
34
doc
8
docx
12
pdf
10
doc
18
doc





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto