Elektrotehnika Labor 3A: Kolmefaasilised ahelad: Tarviti tähtlülitus (1)

Sarnased õppematerjalid

12

docx

KOLMEFAASILISED AHELAD Variant A. TARVITI TÄHTLÜLITUS

Üliõpilased: KAKB-61 Töö Tehtud Matrikli nr 3.töörüh Aruanne on Juhendaja Viktor Bolgov m Esitatud 19.05.2015 Elektrotehnika KOLMEFAASILISED AHELAD Töö nr. 3 Variant A. TARVITI TÄHTLÜLITUS Tabel 1 Katseandmed UAB [V] UBC [V] UCA [V] Lülitus α C αC α C αC α C αC Natura 11 al- 117 300/150 234 115 300/150 230 300/150 236

Elektrotehnika ja elektroonika

4

xls

EEA labor 3

UAB Lülitus UBC [V] UCA [V] UA [V] UB [V] [V] C C C C C C C C C C Nga 97 4 388 99 4 396 97 4 388 109 2 218 115 2 230 Nta 97 4 388 98 4 392 97 4 388 100 2 200 123 2 246 IN PA UNn [V] IA [A] IB [A] IC [A] [A] [W] C C C C C C C C C C 0 4 0 94 0,005

Elektriahelad ja elektroonika alused

4

pdf

Ühefaasilised vahelduvooluahelad: Võimsusteguri parendamine, voolu resonants

50 0,5 110 300/150 220 105 60/150 42 101 300/150 202 69 1/100 0,69 41 0,5/5*2,5/100 0,1 79 1/100 0,79 24 300*1/150 48 50 0 110 300/150 220 100 60/150 40 101 300/150 202 78 1/100 0,78 0 0,5/5*2,5/100 0 79 1/100 0,79 24 300*1/150 48 Võimsuskadu Tarbitav Ülekande Tarviti (W) võimsus kasutegur Kogu süsteemi võimsustegur ΔP=ΔU*I₁ (W) η=P₂/P₁ S₁=U₁*I₁ võimsustegur cosφ₂=P₂/S₂ Z₂=U₂/I₂ R₂=Z₂*cosφ₂ X₂=(Z₂2-R₂2)0,5 L₂=X₂/2πf Carv=I₁/2πfXc

Elektotehnika 1

1

doc

EEA labor3A tabel

Katseandmed UAB [V] UBC [V] UCA [V] UA [V] UB [V] UC [V] Lülitus C C C C C C C C C C C C Neutraaal- 600 38 600 600 300 300 300 97 99 396 97 388 109 218 115 230 114 228 Juhiga 150 8 150 150 150 150 150 Neutraal- 600 38 600 600 300 300 300

Elektriahelad ja elektroonika alused

62

pdf

Lihtajamid

4. AJAMITE JÕUAHELATE LÜLITUSED Kuidas ühendatakse elektrimootori mähised toiteallikaga? Lülitid, releed ja kontaktorid, programmeeritavad kontrollerid Kuidas toimub mootorite kiiruse reguleerimine? Impulss- või takistusreguleerimine? Pooljuhtmuundurite skeemid 4.1. Mootorite lihtsad käivitus- ja kaitseahelad Asünkroonmootori otselülitus toitevõrku. Suurt osa asünkroonmootoritest lülitatakse otse toitevõrku. Lülitusseadmeks võivad olla kas koormus või kaitselülitid. Sagedaste lülituste korral on lülitusseadmeks tavaliselt surunupplülititega juhitav kontaktor. Sõltuvalt vajadusest võib mootor pöörelda kas ühes suunas, või tuleb selle pöörlemissuunda muuta. Ühesuunalise pöörlemisega mootori otselülitus toitevõrku on näidatud joonisel 4.1. Mootori ja juhtnuppude toiteahelad pingestatakse lülitiga Q, milleks tavaliselt on kaitselüliti. Mootori käivitamine toimub vajutamisega surunupplülitile SK, mis sulgeb kontaktori lülitusmagneti mähise K voolua

Automaatika

212

pdf

Puitkonstruktsioonide materjal 2010

PUITKONSTRUKTSIOONIDE ABIMATERJAL EVS-EN 1995-1-1:2005 EUROKOODEKS 5 Puitkonstruktsioonide projekteerimine Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks Koostas: Georg Kodi PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 1/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut SISUKORD 1. PUIDU TUGEVUSKLASSID..................................................................................................................... 4 2. MATERJALI VARUTEGURID ................................................................................................................ 10 2.1 Kandepiirseisund ............................................................................................................................. 10 2.2 Kasutuspiirseisund........................................................................................................................... 14 2.3 Elam

Ehitus

30

pdf

Rakendusstatistika kodutöö

Korrastatud variatsioonirida: 1; 6; 7; 8; 9; 12; 13; 18; 19; 23; 24; 26; 26; 33; 34; 35; 35; 38; 39; 39; 41; 44; 44; 45; 45; 45; 46; 47; 48; 48; 48; 54; 56; 58; 58; 58; 59; 60; 61; 62; 66; 68; 68; 69; 71; 71; 74; 75; 76; 77; 80; 86; 88; 89; 89; 90; 94; 94; 97; 99. Eksete hindamine 𝑥3 −𝑥1 Min 𝑅𝑙𝑜𝑤 = 𝑥 = 0.06452 < 0.265 𝑛−2 −𝑥1 𝑥𝑛 −𝑥𝑛−2 Max 𝑅ℎ𝑖𝑔ℎ = 𝑥𝑛 −𝑥3 = 0.05435 < 0.265 DCRIT(0.05; 60)= 0.265 Järeldus: Eksed puuduvad, sest nii Rlow kui ka Rhigh on väiksemad kui DCRIT. Tõenäosus, et partiis n=60 esineb vähemalt 2 erinevat väärtust 𝑣äℎ𝑒𝑚𝑎𝑙𝑡 2 𝑒𝑟𝑖𝑛𝑒𝑣𝑎 𝑎𝑟𝑣𝑢 𝑒𝑠𝑖𝑛𝑒𝑚𝑖𝑠𝑒 ℎ𝑢𝑙𝑘 46 𝑃(𝑣äℎ𝑒𝑚𝑎𝑙𝑡 2 𝑒𝑟𝑖𝑛𝑒𝑣𝑎𝑡 𝑎𝑟�

Rakendusmatemaatika

56

docx

Lopueksami kordamiskusimsed Navigatsioon

1Maakera mõõtmed ja kuju, põhipunktid,-jooned, ringid, tasandid Maa kujutab pooluste suunas veidi lapikut kera ja kannab nime geoid. Sfäärilistest vormidest vastab geoidile kõige rohkem pöördellipsoid, millel on kaks telge suur mida tähistatakse tähega a ja väike, mida tähistatakse tähega b. Püstjoone lõikepunkte Maa pinnaga nimetatakse poolusteks. Suurringi, mis jaotab Maa kaheks poolkeraks nimetatakse ekvaatoriks. Pooluseid ühendavaid suurringe nimetatakse meridiaanideks ja ekvaatoriga paralleelseid väikeringe paralleelideks Paralleelid ja meridiaanid moodustavad geograafilise võrgu Põhjapool . usu Vaatlejameridi Paralleel aanpoolus Ekvaator Lõunapool Maakera us põhijooned poolus ja tasandid Maa igas punktis võib määrata rippuva raskusega suuna, mida nimetakse loodjooneks. Pikendades loodjoont ülespoole saame vaatleja lagipunkti (seniidi). Jätkates loodjoont allapoole saame punkti nimega

Navigatsioon

Kommentaarid (1)