Kasutatakse helitaustana. Ta ühendab endas jazz’i, klassikalise, elektroonilise muusika, rahvaste muusika. Elektrooniline voolav ja hõljuv kõlapilt, millesse on põimitud loodushelid Trance Trance on elektrooniline tantsumuusika., mis kujunes välja 90.a-l tehno’st. Ühised joonei leiab nii ambient’i kui ka acid house’ga. Kõrvadele pehmem ja rahulikuma tempo ja rütmiga kui acid house. Breakbeat Breakbeat on samuti elektrooniline tantsumuusika, mis on saanud mõjutusi reggae stiilist. Energiline, rõõmsameelne ja vähem hüpnootiline. Triphop Triphop sai alguse ühekskümnendate alguse Inglismaal, põhiliseks keskuseks kujunes Bristol. Põhineb aeglastel hiphop rütmidel ja tumedatel v. vanu filme meenutavatel meloodiatel. Rütmid on “rasvased” ja sügavad. Dub Dub sai alguse juba kuuekümnendatel Jamaikal, kui sinna jõudsid esimesed lintmagnetofonid. Dub meenutab pisut reggaet, teda iseloomustavad eriti sügavad ja hüpnotiseerivad bassid ja
Tallinna Pedagoogiline Seminar ELEKTROONILINE MUUSIKA Noorte- ja rahvamuusika referaat TALLINN 2011 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Käesolev referaat annab ülevaate elektroonilise muusika ajaloost üldiselt. Materjalina on kasutatud internetist saadaval olevat vikipeedia tekste ning intervjuusid muusikaga tegelevate inimestega. Materjalile lähenetakse seletava nurga alt. See ei ole arutlev referaat, pigem informatiivne. Selline teema on autoril valitud seepärast, et teada saada elektroonilise muusika eellugu, kuna tänaseks päevaks on see väga levinud muusika. Tihti räägitakse, et tuleb esinema kuulus elektroonika muusika suuresitaja, kuid siis on küsimuseks jäänud, et kus see muusika üldse tuleb ja mida taotleb. Referaati on alustatud e
Rock vs elektrooniline muusika Minu referaadi eesmärgiks on anda ülevaade rockist ja elektroonilisest muusikast, neid võrrelda, ning avaldada ka enda arvamus. Kindlasti on rock ja elektrooniline muusika väga erinevad! Elektroonilises muusikas ei ole laulja esiplaanil ning sõnade tähtsus pole kuigi suur. Laulu sõnum on ülimalt lihtne ja sõnu on suhteliselt vähe, näiteks terve laulu peale on ainult üks lause, mida korrutatakse mitu korda. Muusikat tehakse arvuti ja süntesaatoritega. Rock-muusikas omab tähtsust bänd, kus oleks laulja, kitarristid, trummarid jms. Muusikat teevad inimesed enda pillidega, mitte arvutiga. Muusikal on tugev back beat. Kindlasti on rock-lauludel oma kindel sõnum, millest ei pruugi tihtipeale aru saada. Sarnasusi leida on ülimalt raske. Sarnaseks jooneks võib pidada muusika mitmekesisust: laulud võivad olla nii kurva kui ka lõbusa meeleoluga. Mõlema stiili puhul saab ka laule teha ilma sõnadeta nii, et need
Hiphop ja elektrooniline popmuusika Pille Ülem 8.klass Muhu põhikool Hiphop 1970. aastatel New Yorgist alguse saanud ja üle maailma levinud muusika- ja elustiil Sinna kuuluvad erinevad etnilise kuuluvuse, tehnoloogia, linnakultuuri ja poliitika elemendid. Selle juured ulatuvad rhytm and blues`i, tuntavad ka Jamaica reggae ning disko ja funk Taust Taust võib tulla heliplaadilt või plaati keerutades Tänapäeval kasutatakse ka rütmimasinat, sämplerit, süntesaatorit harvem ka naturaalpille Tehakse ka beatbox`i Räpp Tekstid räägivad linnaelust, suhetest, karjäärist, perekonnast, sõbratest ja armastusest Tekstide ülesehitusel on oluline teksti algriimil ja riimil Kriminaalset kontingenti ja selle tegemisi fetiseerivalt kirjeldav räpp on gängstaräpp
Elektromuusika Elektrooniline muusika, ka elektronmuusika, on muusika, mille loomiseks või interpreteerimiseks on vajalikud elektroonilised muusikainstrumendid või laiemalt elektrooniline muusikatehnoloogia ja mille esitamiseks on vajalik helivõimendus. Küsimused; 1)Mis kuulub elektronmuusika alla? elektroonilise muusika mõiste alla mahub muusika, mille puhul heli tekkimiseks on vältimatult vajalik elektri olemasolu. 2)Millised on akustilise ja millised elektroonilise instrumendi omadused? Akustilise muusikainstrumentide puhul tekib heli keelt või membraani võnkuma pannes, kõlakorpuse vastu lüües ja läbi huuliku pillitorusse puhudes. 3)kirjelda lühidalt süntesaatorit , digitaalklaverit ja rütmimasinat. Süntesaator; „On muusikas muusikainstrument, mille abil on võimalik luua elektroonilisest signaalist looduses eksisteeriva akustilise heli (muusikalise heli, müra või konkreetse loodus- või inimkeskkonna heli) Süntesaatori töö põhineb heli
Elektrooniline popmuusika Kerttu Puusepp Tallinn kristiine gümnaasium 8b 2015 Üldiseloomustus Rütmimasinad, süntesaatorid, sämplerid, arvutid Vokaal muundatud Rütmikas Töödeldakse muusikapalu DJ-d House, Drum’n’bass, Techno, Trance, Jungle, Breakbeat, Ambient Techno 1980a. Detroitis Tempokas Ilma vokaalideta Electropop, soul „tehnoloogia“ House 1980a. Chicagos Warehouse’i klubi Bass ja bassitrumm David Guetta, Calvin Harris, Daft Punk jt. Drum’n’bass 1990a. Londonis Arenes Jungle’i muusikast Ühesugune trummi- ja bassipartii Mõjutanud kultuuri Trance 1990a. Saksamaal Emotsionaalsed tunded Arenes Techno muusikast Armin Van Buuren, Tiësto jt.
Muusikaajalugu Eelajalooline muusika Makrotatos löökpill, sarnane trummile ja tamuburiinile. Keskaeg. Carmina Burana(joogilaul, veinijumala pidustustel) Kyrie eleison laul ilma saateta Saltarello G. Machaut ,,Igaüks, kes soovib armurohti" J. Bologna ,,Särav täht" C. Monteverdi ,,Armastan sind, mu elu" Popmuusika Popmuusika on ärilisel eesmärgil salvestatud muusika, mis on sageli suunatud noortele. Tavaliselt koosneb see suhteliselt lühikestest ja lihtsatest lauludest, mis kasutavad tehnilisi uuendusi, et luua uusi variatsioone varasematel teemadel. Popmuusika on võtmed vastu mõjutusi enamikult levimuusika stiilidelt, kuid stiilina seostatakse seda tavaliselt rocknroll ja sellele järgnevad rokistiilidega. Teema pärineb 1950. Aastate keskpaiga Suurbritanniast, kus sellega kirjeldati rocknrolli ja sellest mõjutatud uusi noortemuusikastiile. Umbkaudu 1967 aastast hakati popmuusikat siiski rokkmuusikale vastandama, pidades seda roki peh
Eesti muusika Aleksander Thomson (1845-1917).......................................................................................... 3 Mart Saar (1882-1963)............................................................................................................ 4 Cyrillus Kreek (1889-1962)...................................................................................................... 4 Heino Eller (1887-1970).......................................................................................................... 5 Eduard Tubin (1905-1982)...................................................................................................... 5 Eino Tamberg (sünd. 1930)..................................................................................................... 5 Veljo Tormis (sünd. 1930)....................................................................................................... 6 Lepo Sumera (195
Kõik kommentaarid