Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Elektroonika (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas valida n ?
  • Missugune nendest?

Lõik failist

Vasakule Paremale
Elektroonika #1 Elektroonika #2 Elektroonika #3 Elektroonika #4 Elektroonika #5 Elektroonika #6 Elektroonika #7 Elektroonika #8 Elektroonika #9 Elektroonika #10 Elektroonika #11 Elektroonika #12 Elektroonika #13 Elektroonika #14 Elektroonika #15 Elektroonika #16 Elektroonika #17 Elektroonika #18 Elektroonika #19 Elektroonika #20 Elektroonika #21 Elektroonika #22 Elektroonika #23 Elektroonika #24 Elektroonika #25 Elektroonika #26 Elektroonika #27 Elektroonika #28 Elektroonika #29 Elektroonika #30 Elektroonika #31 Elektroonika #32 Elektroonika #33 Elektroonika #34 Elektroonika #35 Elektroonika #36 Elektroonika #37 Elektroonika #38 Elektroonika #39 Elektroonika #40 Elektroonika #41 Elektroonika #42 Elektroonika #43 Elektroonika #44 Elektroonika #45 Elektroonika #46 Elektroonika #47 Elektroonika #48 Elektroonika #49 Elektroonika #50 Elektroonika #51 Elektroonika #52 Elektroonika #53 Elektroonika #54 Elektroonika #55 Elektroonika #56 Elektroonika #57 Elektroonika #58 Elektroonika #59 Elektroonika #60 Elektroonika #61 Elektroonika #62 Elektroonika #63 Elektroonika #64 Elektroonika #65 Elektroonika #66 Elektroonika #67 Elektroonika #68 Elektroonika #69 Elektroonika #70 Elektroonika #71 Elektroonika #72 Elektroonika #73 Elektroonika #74 Elektroonika #75 Elektroonika #76 Elektroonika #77 Elektroonika #78 Elektroonika #79 Elektroonika #80 Elektroonika #81 Elektroonika #82 Elektroonika #83 Elektroonika #84 Elektroonika #85 Elektroonika #86 Elektroonika #87 Elektroonika #88 Elektroonika #89 Elektroonika #90 Elektroonika #91 Elektroonika #92 Elektroonika #93 Elektroonika #94 Elektroonika #95 Elektroonika #96 Elektroonika #97 Elektroonika #98 Elektroonika #99 Elektroonika #100 Elektroonika #101 Elektroonika #102 Elektroonika #103 Elektroonika #104 Elektroonika #105 Elektroonika #106 Elektroonika #107 Elektroonika #108 Elektroonika #109 Elektroonika #110 Elektroonika #111 Elektroonika #112 Elektroonika #113 Elektroonika #114 Elektroonika #115 Elektroonika #116 Elektroonika #117 Elektroonika #118 Elektroonika #119 Elektroonika #120 Elektroonika #121 Elektroonika #122 Elektroonika #123 Elektroonika #124 Elektroonika #125 Elektroonika #126 Elektroonika #127 Elektroonika #128 Elektroonika #129 Elektroonika #130 Elektroonika #131 Elektroonika #132 Elektroonika #133 Elektroonika #134 Elektroonika #135 Elektroonika #136 Elektroonika #137 Elektroonika #138 Elektroonika #139 Elektroonika #140 Elektroonika #141 Elektroonika #142 Elektroonika #143 Elektroonika #144 Elektroonika #145 Elektroonika #146 Elektroonika #147 Elektroonika #148 Elektroonika #149 Elektroonika #150 Elektroonika #151 Elektroonika #152 Elektroonika #153 Elektroonika #154 Elektroonika #155 Elektroonika #156 Elektroonika #157 Elektroonika #158 Elektroonika #159 Elektroonika #160 Elektroonika #161 Elektroonika #162 Elektroonika #163 Elektroonika #164 Elektroonika #165 Elektroonika #166 Elektroonika #167 Elektroonika #168 Elektroonika #169 Elektroonika #170 Elektroonika #171 Elektroonika #172 Elektroonika #173 Elektroonika #174 Elektroonika #175 Elektroonika #176 Elektroonika #177 Elektroonika #178 Elektroonika #179 Elektroonika #180 Elektroonika #181 Elektroonika #182 Elektroonika #183 Elektroonika #184 Elektroonika #185 Elektroonika #186 Elektroonika #187 Elektroonika #188 Elektroonika #189 Elektroonika #190 Elektroonika #191 Elektroonika #192 Elektroonika #193 Elektroonika #194 Elektroonika #195 Elektroonika #196 Elektroonika #197
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 197 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-12-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 74 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor eivo sepp Õppematerjali autor
konspekt

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
doc

Elektroonika eksamiks

Pilet 1. Pilet 3. 1. Valgusdioodid 1. türistori volt-amper karakteristik 2. Võimendi põhiparameetid 2. mis asi on nullinihepinge OV baasil? 3. RC-generaator (Wien i sild + OV) 3. T-triger 4. TTL-Schottky loogika elemendid 4. demutlipleksor 5. RS-triger 5. inverteeriv võimendaja (skeem, 1.Valgusdiood on päripingestatud pn-siirdega pooljuhtseadis, milles siire kiirgab valgus pingevõimendustegur) laengukandjate rekombinatsiooni tõttu. Vooluläbimisel pn- siiret, osa elektrone muudavad

Elektroonika
thumbnail
32
doc

Elektroonika

Pilet 1. 1. Valgusdioodid 2. Võimendi põhiparameetid 3. RC-generaator (Wien i sild + OV) 4. TTL-Schottky loogika elemendid 5. RS-triger 1.Valgusdiood on päripingestatud pn-siirdega pooljuhtseadis, milles siire kiirgab valgus laengukandjate rekombinatsiooni tõttu. Vooluläbimisel pn- siiret, osa elektrone muudavad energiat, vahetavad orbiite, vabaneb energiat ning vabanev energia kiiratakse valgusena. n: infrapunane. Algul vaid peen valgus praegu olemas kollane, sinine, roheline. Pinge umbes 2V. valmistatakse (gallium arseeniid fosfiid). Kasutatakse optronites (valgusallik+valguse vastuvõtja). Dioodoptron kiireim 10 -8s. Inertsivaba ja saab ise valida spektri. 2. Võimendus astme põhiparameetrid: Ku=Uvalj/Usis, Ki=Ivalj/Isis, KP=Pvalj/Psis=Ku*Ki. Võimendi puhul KP alati >>1 OV: *Võimendustegur: KUD, K. Sõltub differentspinge sagedused, toiteping, temp. Antakse nullsagedusel ja nimiting-stel K=500..500k *Ühissignaali nõrgendustegur. Reegline ÜSNT=20logK/Ksf (-70..1

Elektroonika
thumbnail
32
doc

Rakenduselektroonika

Rakenduselektroonika 1. Võimendid 1.1. Võimendite liigid ja neid iseloomustavad parameetrid Võimendiks nimetatakse seadet mille abil toimub signaali amplituudi suurendamine võimalikult väikeste signaali kuju moonutustega. E ­ + Usis Võimendi Uvälj Joon.1.1 Võimendil on alati kaks sisend-, kaks väljundklemmi ja temaga peab olema ühendatud alati energiaallikaks olev alalispinge allikas (joon.1.1). Sisendklemmidega ühendatakse signaaliallikas mille signaal vajab võimendamist. Väljundklemmidega aga ühendatakse see tarbija, millele antakse võimendatud signaal, milleks võib olla kas valjuhääldi, mingi relee mähis, mingi täiturmehhanismi juhtmähis jne. Nimetatud objektid on elektriliselt vaadeldavad takistustena ja seepärast me räägime üldistatult võimendi koormustakistusest. Võim

Elektriahelad ja elektroonika alused
thumbnail
6
pdf

Shpora

1. . . ­ , ; - ; , 12. 2 p -n . -- , . . . , , . , . ., pnp npn. . , . . , 2 , pn . 7. ,

Elektroonika
thumbnail
32
docx

Elektroonika piletid

Pilet 1. 1. Valgusdioodid Valgusdiood on pn-siirdega diood, mis muudab elektrienergiat optiliseks kiirguseks tavaliselt spektri nähtavas või infrapunases osas. Teatud ainete kristallis moodustatud pn-siirde päripingestamisel (pluss p-kihil) injekteeruvad augud n-kihti ning elektronid vastassuunas. Need injekteerunud augud ja elektronid rekombineeruvad pn-siirdes ja selle läheduses vastasmärgiliste laengukandjatega ning osa vabanevast energiast eraldub kiirgusena. Kuna p-kiht on kõigest mõne mikromeetri paksune, siis väljub kiirgus kristallist. Kiirguse värvuse määrab pooljuhtmaterjali koostis. Toodetakse ka kahevärvilise kiirgusega valgusdioode. Nendel on tavaliselt kaks eri materjalist siiret ja kolm viiku. Siirdeid läbivate voolude muutmise teel saab siis valida mitmeid värvivarjundeid, näiteks punase ja rohelise korral punakaskollasest kollakasroheliseni. Valgusdioode valmistatakse peamiselt galliumarseniid-fosfiidist. Valguse lainepikkuse ala on küllaltki piiratud n

Elektroonika
thumbnail
81
doc

Elektroonika aluste õppematerjal

ELEKTROONIKA ALUSED Elektroonikaseadmete koostaja erialale 2007 SISUKORD 1. POOLJUHTIDE OMADUSI............................................................................................................................................3 1.1.Üldist..........................................................................................................................................................................3 1.2. Elektrijuhtivus pooljuhtides......................................................................................................................................3 1.3.P-N-siire ja tema alaldav toime (The P-N Junction) .................................................................................................6 1.4. P-N siirde omaduste sõltuvus temperatuurist (Temperature Effects) ......................................................................8 1.5. P-N-siirde omaduste sõltuvus sagedusest...............................

Elektroonika alused
thumbnail
59
pdf

Analoogelektroonika lülitused

5.2 Vastuside mõju võimendi parameetritele 6.5.3 Tagasisidelülituste praktilisi näiteid 6.5.4 Parasiitne tagasiside 6.6 Transistori töö lülitireziimis 6.6.1 Impulsside liigid ja parameetrid 6.6.2 Bipolaartransistori töö lülitireziimis 6.6.3 Väljatransistori töö lülitireziimis 6.7 Stabiilse voolu generaatorid 6.7.1 Bipolaartransistoridega püsivooluallikad 6.7.2 Väljatransistoridega püsivooluallikad 6.7.3 Voolupeegel Elektroonika alused. Teema 3 ­ Pooljuhtseadised 1 Märkus: bipolaartransistori kollektorit võidakse allpool tähistada nii tähega K kui tähega C. Mõlemad tähistused on võrdväärsed. 6.1 Võimendid: mõiste, liigitus ja põhiparameetrid Pikkov lk 60 Joonisel vasakult paremale: alalisvooluvõimendid, helisagedusvõimendid, kõrgsagedus-võimendid, lairibavõimendid, kitsasribavõimendid. Iga

Elektroonika alused
thumbnail
114
doc

Elektroonika alused

ELEKTROONIKA ALUSED Elektroonikaseadmete koostaja erialale 2007 SISUKORD ........................................................................................................................................... 24 I...................................................................................................................................... 25 U2.................................................................................................................................. 25 ........................................................................................................................................... 25 VD2................................................................................................................................ 25 ...............................................

Elektriahelad ja elektroonika alused




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun