Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Elektroonika alused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Elektroonika alused #1 Elektroonika alused #2 Elektroonika alused #3 Elektroonika alused #4 Elektroonika alused #5 Elektroonika alused #6 Elektroonika alused #7 Elektroonika alused #8 Elektroonika alused #9 Elektroonika alused #10 Elektroonika alused #11 Elektroonika alused #12 Elektroonika alused #13 Elektroonika alused #14 Elektroonika alused #15 Elektroonika alused #16 Elektroonika alused #17 Elektroonika alused #18 Elektroonika alused #19 Elektroonika alused #20 Elektroonika alused #21 Elektroonika alused #22 Elektroonika alused #23 Elektroonika alused #24 Elektroonika alused #25 Elektroonika alused #26 Elektroonika alused #27 Elektroonika alused #28 Elektroonika alused #29 Elektroonika alused #30 Elektroonika alused #31 Elektroonika alused #32 Elektroonika alused #33 Elektroonika alused #34 Elektroonika alused #35 Elektroonika alused #36 Elektroonika alused #37 Elektroonika alused #38 Elektroonika alused #39 Elektroonika alused #40 Elektroonika alused #41 Elektroonika alused #42 Elektroonika alused #43 Elektroonika alused #44 Elektroonika alused #45 Elektroonika alused #46 Elektroonika alused #47 Elektroonika alused #48 Elektroonika alused #49 Elektroonika alused #50 Elektroonika alused #51 Elektroonika alused #52 Elektroonika alused #53 Elektroonika alused #54 Elektroonika alused #55 Elektroonika alused #56 Elektroonika alused #57 Elektroonika alused #58 Elektroonika alused #59 Elektroonika alused #60 Elektroonika alused #61 Elektroonika alused #62 Elektroonika alused #63 Elektroonika alused #64 Elektroonika alused #65 Elektroonika alused #66 Elektroonika alused #67 Elektroonika alused #68 Elektroonika alused #69 Elektroonika alused #70 Elektroonika alused #71 Elektroonika alused #72 Elektroonika alused #73 Elektroonika alused #74 Elektroonika alused #75 Elektroonika alused #76 Elektroonika alused #77 Elektroonika alused #78 Elektroonika alused #79 Elektroonika alused #80 Elektroonika alused #81 Elektroonika alused #82 Elektroonika alused #83 Elektroonika alused #84 Elektroonika alused #85 Elektroonika alused #86 Elektroonika alused #87 Elektroonika alused #88 Elektroonika alused #89 Elektroonika alused #90 Elektroonika alused #91 Elektroonika alused #92 Elektroonika alused #93 Elektroonika alused #94 Elektroonika alused #95 Elektroonika alused #96 Elektroonika alused #97 Elektroonika alused #98 Elektroonika alused #99 Elektroonika alused #100 Elektroonika alused #101 Elektroonika alused #102 Elektroonika alused #103 Elektroonika alused #104 Elektroonika alused #105 Elektroonika alused #106 Elektroonika alused #107 Elektroonika alused #108 Elektroonika alused #109 Elektroonika alused #110 Elektroonika alused #111 Elektroonika alused #112 Elektroonika alused #113 Elektroonika alused #114
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 114 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-12-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 143 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor karel3333 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
46
doc

Elektroonika Alused

ning ka vastuvool seetõttu nõrk. Ilmne on, et vastuvool on sõltuvuses pooljuhi temperatuuriga. Dioodi voltamperkarakteristik: Jooniselt on näha, et päripinge korral on sõltuvus lineaarne (alates lävipingest - ca 0.6 V) ning vastupinge võib minna väga suureks, ilma, et vastuvool tõuseks märgatavalt. Graafikult on välja jäänud vastupinge läbilöögi punkt, kus dioodis tekkiv vastuvool hakkab väga kiiresti kasvama. Seda tööpunkti kasutatakse mõningates elektroonika komponentides. (aga siin kontekstis pole oluline) Fotodiood on diood, mis töötab vastupingestatud reøiimis. Sellises olukorras on vooluringis kulgev vool üldjuhul väga väike. Kui aga dioodile langeb valgus, mille sagedus on sobiv, siis need footonid neelatakse siirdealas elektronide poolt ning (elektron hüppab juhtivustsooni) tekib e-a paar, mis EV tulemusena tekitab ringluses voolu. Selle voolu suurus on otseses sõltuvuses peale

Elektroonika alused
thumbnail
81
doc

Elektroonika aluste õppematerjal

ELEKTROONIKA ALUSED Elektroonikaseadmete koostaja erialale 2007 SISUKORD 1. POOLJUHTIDE OMADUSI............................................................................................................................................3 1.1.Üldist..........................................................................................................................................................................3 1.2. Elektrijuhtivus pooljuhtides......................................................................................................................................3 1.3.P-N-siire ja tema alaldav toime (The P-N Junction) .................................................................................................6 1.4. P-N siirde omaduste sõltuvus temperatuurist (Temperature Effects) ......................................................................8 1.5. P-N-siirde omaduste sõltuvus sagedusest...............................

Elektroonika alused
thumbnail
108
pdf

Elektroonika alused (õpik,konspekt)

kataloogist. Suuremagabariidilistel kondensaatoritel kantakse põhiparameetrid kondensaatorile. Näiteks 100UF/100V. Kui ühiku märk puudub, on mahtuvuse ühikuks mikrofarad ja pinge ühikuks volt. Näiteks 2,2/100=2,2uF/100V. Väikesegabariidilistel kondensaatoritel ühiku puudumine annab mahtuvuse pikofaradites. Kasutatakse ka lühendatud tähistust, näiteks u22=0,22uF või 2n2=2,2nF. ELEKTROONIKA KOMPONENDID lk. 11 Kasutatakse samuti ka kolmenumbrilist tähistust, kus kaks esimest numbrit on mahtuvus pikofaradites, kolmas number kordaja aste ja lisatav täht määrab tolerantsi allpooltoodud süsteemi kohaselt: F G J K M Q T Y S X ± ± ± ± ± +30 +50 +100 +50 +80 1,0 2,0 5 10 20 -10 -10 -10 -20 -20 Näiteks 473K=47*1000=47000 pF ±10%

Elektroonika
thumbnail
23
doc

Elektroonika alused (konspekt)

3.4 Neliklemmi mõiste Elektriahelate omaduste selgitamiseks, vaadeldakse keerukaid ahelaid väga sageli lihtsustatult. Neliklemmi all mõistetakse mingit seadet või selle osa, millel on kaks sisend ja kaks väljund klemmi. Tema sisemine täpne ehitus ei pruugi olla meil teada ja ei pruugi meid huvitadagi. Me saame otsustada tema omaduste järgi, kui on teada sisend ja väljund parameetrite omavahelised sõltuvused. Elektroonika seisukohalt on tüüpiliseks neliklemmiks võimendi, mille sisemine ehitus sõltuvalt otstarbest võib olla vägagi erinev. Tema omadusi saab, aga küllalt hästi selgitada sisend ja väljund parameetrite vaheliste seostega, mis osalised küllalt hästi füüsiliselt ette kujutatavad. Kõige lihtsamini kujutatav parameeter on sisend takistus, mis on kujuteldav sisend klemmide vahelise takistusena, mis koormab signaali allikat (Rsis=U1/I1)

Elektroonika
thumbnail
138
pdf

Elektrotehnika alused

ELEKTROTEHNIKA ALUSED Õppevahend eesti kutsekoolides mehhatroonikat õppijaile Koostanud Rain Lahtmets Tallinn 2001 Saateks Raske on välja tulla uue elektrotehnika aluste raamatuga, eriti kui see on mõeldud õppevahendiks neile, kes on kutsekoolis valinud erialaks mehhatroonika. Mehhatroonika hõlmab kõike, mis on vajalik tööstuslikuks tehnoloogiliseks protsessiks, ning haarab endasse tööpingi, jõumasinad ja juhtimisseadmed. Toote valmistamiseks kasutatakse tööpingis elektri-, pneumo- kui ka hüdroajameid, protsessi juhitakse arvuti ning elektri-, pneumo- ja/või hüdroseadmetega. Mida peab tulevane mehhatroonik teadma elektrotehnikast? Mille poolest peab tema elektrotehnika- raamat erinema neist paljudest, mis eesti keeles on XX sajandil ilmunud? On ju põhitõed ikka samad. Käesolev raamat on üks võimalikest nägemustest vastuseks eelmistele küsimustele. Selle koostamisel on lisaks paljudele e

Mehhatroonika
thumbnail
9
docx

Elektroonika vastused

PEATÜKK 5. KÜSIMUSED 5.1. Küsimused sissejuhatuse kohta 1. Kes avastas pooljuhtivuse? Jasmin 2. Millisel sajandil algas pooljuhtide uurimine? XX sajandil 3. Millal müüdi esimesed pooljuhtseadised? 1950-ndatel 4. Milliseid seadiseid nimetatakse passiivseteks? Takistus,Pool,Kondensaator 5. Millised on passiivsete seadiste karakteristikud? 6. Milliseid seadiseid nimetatakse aktiivseteks? Transistor 7. Millised on aktiivsete seadiste karakteristikud? 8. Millised seadised võivad salvestada energiat? Kondensaator 9. Nimeta seadiseid, mida võib kasutada kuumutajatena. Takistus 10. Kirjuta võimendusteguri valem. KU=Uout/Uin 11. Mis omadused eristavad voolu kui alalisvoolu ja kui vahelduvvoolu? 12. Kirjutage oomi seadus. I=U/R 13. Millega võrdub sagedus, kui periood on 10? f=1/T=1/10=0.1 14. Millega võrdub nurksagedus (ligikaudselt) kui periood on 10? 0.6 (=2f) 15. Millega võrdub tavalise toiteliini reaktants (ligikaudselt), kui mahtuvus on 0.1? 0.03 (XC= 1/(C;f=50 Hz) 16. Millega v�

Elektriahelad ja elektroonika...
thumbnail
17
docx

Elektroonika alused Konspekt

Elektrolüüt kondensaator a) Märjad ehk klassikalised elektrolüüt kondesaatorid b) Kuivad ehk tandaal elektrolüüt kondensaator 1. Kuivad elektrolüüt kondensaatorid Ta2O C=25 Induktiiv poolid Mahtuvuslik reaktiivtakistus Alalisvool ei lähe läbi. Takistus lõpmatu. Induktivsus ­ [H] Henri Pooljuht seadised (semi-conducktor) Pooljuht kui materjal, üks liik materjali millel on mingid omadused Nendest materjalist valmistatud elektroonika seadised ehk pooljuht seadised. Pooljuhtide omapära on selles, et need on poolikud juhid. Pool juhtide eritakistus jääb dielektrikute ja täisjuhtide eritakistuse vahelee. Germaanium (temperatuuri kartlik , pinge kartlik ja suht kallis) ja räni(paremate näitajatega) on pooljuhtide ,,emad". Räni ­ maakoores on 27% räni, sulamise temp. 1415kraadi. Kõik ained mille väliskihis on 4 elektroni on pooljuhid.

Elektroonika alused
thumbnail
197
pdf

Elektroonika

Elektroonika Loengute materjalid: skeemid, diagrammid, teesid. 1 Sisukord 1. Elektroonika ajaloost (arengu etapid, elektroonika osad, elektronlambid, elektronkiiretoru, elektronseadmete montaazi tüübid)............................................................................................... 3 2. Elektroonika passiivsed komponendid.......................................................................................... 14 3. Pooljuhtseadised (dioodid, bipolaartransistorid, väljatransistorid, türistorid)............................... 23 4. Optoelektroonika elemendid, infoesitusseadmed.......................................................................... 42 5. Analoogelektroonika lülitused......................

Elektroonika ja IT



Lisainfo

Õppematerjal/raamat
ELEKTROONIKA ALUSED
Elektroonikaseadmete koostaja erialale

Joonised puudulikud - legendid puudu


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun