Elektroonika alused kordamisküsimused (3)

Kutsekool - Elektroonika - Elektroonika

2 HALB

Esitatud küsimused

Mis on võimendusastme sisend ja väljundtakistus?
Kuidas lülitada mõõduriistu võimendi omaduste mõõtmiseks?
Kuidas saaks transistorastme tööpunkti fikseerida?
Mis on lõikenurk ja võimenduse klassid ?
Milliseid võimenduse klasse on?
Kuidas arvutatakse sobitustrafo ülekandetegurit?
Mis on positiivne ja mis on negatiivne tagasiside?
Mis põhimõttel saaks 1- 3 V pinget stabiliseerida?
Kuidas seda dioodi nimetatakse?

Lõik failist

Elektroonika alused kordamisküsimused #1

Elektroonika alused kordamisküsimused #2

Elektroonika alused kordamisküsimused #3

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-08-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti

136 laadimist Kokku alla laetud

3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

noskill Õppematerjali autor

mõned kordamisküsimused koos vastustega:

25. Transistori töötamise põhimõte ja liigid. Selgitav joonis. Skeemitähised
26. Väljatransistori töötamise põhimõte ja liigid.SAMA TEEMA^^^.
27. Eri liiki võimendusastmete skeeme.
28. ühise baasiga võimendusastme skeem, töötamise põhimõte ja omadused. Mis on alfa?
29.Ühise emitteriga võimendusastme skeem, töötamise põhimõte ja omadused. Mis on Beeta?
30. Emitterjärgija skeem, töötamise põhimõte ja omadused.
31. Vaakumdioodi töötamise põhimõte ja tingmärk. Võrdlemine pooljuhtdioodiga
32. Vaakum-fotoelement. Ehitus ja tööpõhimõte
33.Elektronkordisti ja fotoleketronide kordisti ehitus ja töötamise põhimõte.
34. Thevenini teoreem. Sõnastus ja seletus.
35.Mis on võimendusastme sisend ja väljundtakistus? Seletus thevenini teoreemi abil.
36.Kuidas lülitada mõõduriistu võimendi omaduste mõõtmiseks? Joonestage skeemid.
37.Arvutada pingejaguri sisend ja väljundtakistus.
38.Arvutada Zener-dioodiga pingestabilisaator.
39.Ühise emitteriga pingevõimenduastme lihtsustatud arvutus.
40. Kuidas saaks transistorastme tööpunkti fikseerida? Kaks skeemi, nende omadused.
41. A-klassi võimsusvõimendusastme skeem ja omadused.
42. B-klassi SAMA TEEMA.^^^
43.Mis on lõikenurk ja võimenduse klassid ? Milliseid võimenduse klasse on?
44. Sobitustrafo ja selle ülesanne . Kuidas arvutatakse sobitustrafo ülekandetegurit?
45. Mis on positiivne ja mis on negatiivne tagasiside? Nende omadused. Tagasisidetegur ja tagasiside sügavus. Tagasisidestatud võimendi võimendusteguri valem.

elektroonika alused kordamisküsimused eksam kordamine

Sarnased õppematerjalid

doc

Elektroonika alused (konspekt)

3.4 Neliklemmi mõiste Elektriahelate omaduste selgitamiseks, vaadeldakse keerukaid ahelaid väga sageli lihtsustatult. Neliklemmi all mõistetakse mingit seadet või selle osa, millel on kaks sisend ja kaks väljund klemmi. Tema sisemine täpne ehitus ei pruugi olla meil teada ja ei pruugi meid huvitadagi. Me saame otsustada tema omaduste järgi, kui on teada sisend ja väljund parameetrite omavahelised sõltuvused. Elektroonika seisukohalt on tüüpiliseks neliklemmiks võimendi, mille sisemine ehitus sõltuvalt otstarbest võib olla vägagi erinev. Tema omadusi saab, aga küllalt hästi selgitada sisend ja väljund parameetrite vaheliste seostega, mis osalised küllalt hästi füüsiliselt ette kujutatavad. Kõige lihtsamini kujutatav parameeter on sisend takistus, mis on kujuteldav sisend klemmide vahelise takistusena, mis koormab signaali allikat (Rsis=U1/I1)

Elektroonika

pdf

Analoogelektroonika lülitused

5.2 Vastuside mõju võimendi parameetritele 6.5.3 Tagasisidelülituste praktilisi näiteid 6.5.4 Parasiitne tagasiside 6.6 Transistori töö lülitireziimis 6.6.1 Impulsside liigid ja parameetrid 6.6.2 Bipolaartransistori töö lülitireziimis 6.6.3 Väljatransistori töö lülitireziimis 6.7 Stabiilse voolu generaatorid 6.7.1 Bipolaartransistoridega püsivooluallikad 6.7.2 Väljatransistoridega püsivooluallikad 6.7.3 Voolupeegel Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 1 Märkus: bipolaartransistori kollektorit võidakse allpool tähistada nii tähega K kui tähega C. Mõlemad tähistused on võrdväärsed. 6.1 Võimendid: mõiste, liigitus ja põhiparameetrid Pikkov lk 60 Joonisel vasakult paremale: alalisvooluvõimendid, helisagedusvõimendid, kõrgsagedus-võimendid, lairibavõimendid, kitsasribavõimendid. Iga

Elektroonika alused

doc

Elektroonika aluste õppematerjal

......................................................................................................................................................67 7.5. Tagasiside võimendites...........................................................................................................................................71 8. VEDELKRISTALLINDIKAATORID.......................................................................................................................... 77 9.MIKROELEKTROONIKA ALUSED............................................................................................................................79 9.1. Üldist mikroelektroonikast......................................................................................................................................79 9.2.Ehitus, kasutuse eripära ja liigid ..............................................................................................................................79 9.3. Operatsioonvõimendid

Elektroonika alused

114

doc

Elektroonika alused

ELEKTROONIKA ALUSED Elektroonikaseadmete koostaja erialale 2007 SISUKORD ........................................................................................................................................... 24 I...................................................................................................................................... 25 U2.................................................................................................................................. 25 ........................................................................................................................................... 25 VD2................................................................................................................................ 25 ...............................................

Elektriahelad ja elektroonika alused

docx

Elektroonika alused Konspekt

Elektrolüüt kondensaator a) Märjad ehk klassikalised elektrolüüt kondesaatorid b) Kuivad ehk tandaal elektrolüüt kondensaator 1. Kuivad elektrolüüt kondensaatorid Ta2O C=25 Induktiiv poolid Mahtuvuslik reaktiivtakistus Alalisvool ei lähe läbi. Takistus lõpmatu. Induktivsus [H] Henri Pooljuht seadised (semi-conducktor) Pooljuht kui materjal, üks liik materjali millel on mingid omadused Nendest materjalist valmistatud elektroonika seadised ehk pooljuht seadised. Pooljuhtide omapära on selles, et need on poolikud juhid. Pool juhtide eritakistus jääb dielektrikute ja täisjuhtide eritakistuse vahelee. Germaanium (temperatuuri kartlik , pinge kartlik ja suht kallis) ja räni(paremate näitajatega) on pooljuhtide ,,emad". Räni maakoores on 27% räni, sulamise temp. 1415kraadi. Kõik ained mille väliskihis on 4 elektroni on pooljuhid.

Elektroonika alused

108

pdf

Elektroonika alused (õpik,konspekt)

Uudo Usai ELEKTROONIKA KOMPONENDID Elektroonika alused TPT 1998 ELEKTROONIKAKOMPONEND1D lk.1 SISSEJUHATUS Kaasaegsed elektroonikaseadmed koosnevad väga suurest hulgast elementidest, millest on koostatud vajaliku toimega lülitused. Otstarbe tähtsuselt jagatakse neid elemente põhi-ja abielementideks. Põhielementideks on need, milleta pole lülituste töö võimalik

Elektroonika

pdf

Teema 3, Pooljuhtseadmed

3.4.5 Liittransistor 3.5 Väljatransistorid e. unipolaartransistorid 3.5.1 pn-väljatransistor 3.5.2 MOP-transistorid 3.5.3 Väljatransistoriga võimendusastmed 3.6 Türistorid 3.6.1 Lihttüristor (üheoperatsiooniline türistor) 3.6.2 Dioodtüristor 3.6.3 Sümistor e. sümmeetriline türistor 3.6.4 Suletav türistor 3.6.5 Türistoride kasutamine jõuelektroonikas Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 1 3.1. Pooljuhtmaterjalid Pooljuhtseadised on elektroonikas kasutatavad seadised, mille töö põhineb pooljuhtide omaduste ärakasutamisel. Pooljuhtseadiste hulka kuuluvad näiteks pooljuhtdioodid, türistorid, transistorid, integraalskeemid jm elektroonikakomponendid. Pooljuhid on ained, mille erijuhtivus on väiksem kui elektrijuhtidel (metallidel) ja suurem kui dielektrikutel. Joonis 3.1

Elektroonika alused

doc

Rakenduselektroonika

Rakenduselektroonika 1. Võimendid 1.1. Võimendite liigid ja neid iseloomustavad parameetrid Võimendiks nimetatakse seadet mille abil toimub signaali amplituudi suurendamine võimalikult väikeste signaali kuju moonutustega. E + Usis Võimendi Uvälj Joon.1.1 Võimendil on alati kaks sisend-, kaks väljundklemmi ja temaga peab olema ühendatud alati energiaallikaks olev alalispinge allikas (joon.1.1). Sisendklemmidega ühendatakse signaaliallikas mille signaal vajab võimendamist. Väljundklemmidega aga ühendatakse see tarbija, millele antakse võimendatud signaal, milleks võib olla kas valjuhääldi, mingi relee mähis, mingi täiturmehhanismi juhtmähis jne. Nimetatud objektid on elektriliselt vaadeldavad takistustena ja seepärast me räägime üldistatult võimendi koormustakistusest. Võim

Elektriahelad ja elektroonika alused

Rohkem sarnaseid