Elektroonika Alused (0)

5 VÄGA HEA
 
Säutsu twitteris
1. Füüsikaliste suuruste mõisted,  definitsioonid  ja ühikud
[vaata | 
muuda]
Voolu töö ja võimsus. Joule-Lenzi seadus. Potentsiaal ja pinge. Elektriväli, suund ja tugevus. Voolu 
tugevus ja tihedus. Takistus, selle  sõltuvus juhi mõõtmetest. Eritakistus . Laeng ja  mahtuvus
Induktiivsus . Vooliuallika  elektromotoorjõud , lühisvool ja  sisetakistus .
 

Voolu töö ja võimsus.
Voolu töö on võrdeline voolutugevusega I, pingega U juhi otstel ja ajaga t. [ J ] 
Võimsus on ajaühikus tehtud töö. [ W ] 
A
p =  t
Joule-Lenzi seadus. 
Joule - Lenzi seadus : elektrivoolu toimel juhis eralduv  soojushulk Q on võrdeline 
voolutugevuse I ruuduga, juhi takistusega R ja voolu kestusega t ning kus voolu töö 
on võrdeline voolutugevusega, pingega juhi otstel ja ajaga. [ J ]
v2 * t
Q = I2 * R * t =
= P * t
R
Potentsiaal ja pinge. 
Potentsiaal näitab, kui suur on vaadeldavas punktis ühikulise positiivse laenguga 
keha potentsiaalne energia. [ J/C =V ]
A
φ =  q
Pinge e. potentsiaalide vahe on võrdeline tööga, mida elektriväli teeb ühiklaengu 
nihutamisel ühest punktist teise. [ V ]
A

12
12 = 
q
Elektriväli, suund ja tugevus

Elektriväli on mateeria  eriline vorm, mis esineb laetud kehade ümber ja mõjutab 
sinna paigutatud laenguid.
F
E =  q
Homogeenses väljas:
E =  2 - φ1
d
Voolusuund on positiivsete laengukandjate liikumise suund ( vooluringis plussilt 
miinusele ).
Tugevus näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulisele positiivse laenguga 
kehale.
Voolu tugevus ja tihedus. 
Voolutugevus  näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget. [ A ]
q
i =  t
Voolu tihedus näitab, kui suur voolutugevus läbib juhtme ristlõike pindalaühikut. 
[ A /m(2) ]
i
j =  S
Takistus, selle sõltuvus juhi mõõtmetest. 
on võrdeline pingega U ja pöördvõrdeline voolutugevusega I. [ oom ] 
v
R =  i
on võrdeline juhi pikkusega ja pöördevõrdeline ristlõikepindalaga. 
ρ * l
R =  S
Eritakistus.
Eritakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi võimet voolu läbi lasta 
ning on võrdne juhi takistusega juhul, kui juhi pikkus ja ristlõikepindala on 
ühikulised. 
Laeng ja mahtuvus. 
Laeng ?????
Mahtuvus on selline laeng, mis tõstab keha potentsiaali ühiku võrra. [ F ]
q
C =  v
Induktiivsus. 
Induktiivsus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab seost ekstravoolu 
elektromotoorjõu ja põhivoolu muutuse kiiruse vahel.[ H]
L * di
E = -
dt
Vooliuallika elektromotoorjõud, lühisvool ja sisetakistus
Elektromotoorjõud on suurus, mis on võrdne positiivse ühiklaengu kohta tuleva 
kõrvaljõudude tööga ( laengu nihutamine mööda ahelat ), arvuliselt võrdne avatud 
klemmide pingega. [ J/C ]
Lühisvool on vool, kus välisahela takistus läheneb nullile.
Vooluallika sisetakistuseks nim. takistuse dimensiooniga suurust, mis arvuliselt 
võrdub elektromotoorjõu ja lühisvoolu tugevuse suhtega.
ε
I =  R + r
2. Seos pinge ja voolu vahel lineaarses ja mittelineaarses ahelas.
[vaata | 
muuda]
Lineaarne ahel. Ohmi seadus.  Mittelineaarne  ahel. Diferentsiaalne ja integraalne takistus.
 

Lineaarne ahel. 
Lineaarne ahel on selline vooluahel, kus vool on võrdeline rakendatud pingega.
i = g * v
kus g on juhtivus . Lineaarse ahela takistus ei tohi muutuda ( R = const)
Ohmi seadus. 
Vool juhtmes on võrdeline pingega juhtme otstel. Võrdeteguriks on juhtivus:
I = g * v
Sellele järeldusele tuli saksa  füüsik  Georg Simon  Ohm ( 1787 -1854) oma katsete 
tulemusena, kui ta 1826. aastal uuris elektrijuhtivust. Seda seaduspärasust 
nimetatakse tänapäeval Ohmi (loe: oomi) seaduseks ja sõnastatakse enamasti nii:
Voolutugevus ahela osas on võrdeline sellele ahelaosale rakendatud pingega ja 
pöördvõrdeline ahelaosa takistusega.
v
I =  R
Mittelineaarne ahel.
Mittelineaarne ahel on selline vooluahel, kus juhtivus või takistus on sõltuvususes 
ahela pingest või voolust, st et R != const. Näiteks võib tuua pooljuhtdioodi 
juhtivuse, kus pinge kasvades vool hakkab eksponentsiaalselt kasvama.
Lisa:
Elektriahelat, milles on kas või üks mittelineaarne osa ( takisti , element), nimetatakse 
mittelineaarseks. Kuna mittelineaarelemendi takistus pole konstantne, siis ei saa 
niisugust elementi sisaldavat ahelat arvutada Ohmi seaduse järgi. Kui elemendi (või 
elementide) pinge-voolu tunnusjoon (ed) on teada, võib kasutada näiteks graafilist 
meetodit. 
Diferentsiaalne ja integraalne takistus.
Diferentsiaalne takistus :
Δ v
Rd =  Δ i
Integraalne takistus korral voolutugevus on võrdeline ahela osa pingega ja 
pöördvõrdeline ahela osa takistusega.
v
R =  i
3. Takistite ja kondekate järjestikku ja rööpne ühendamine.
[vaata | 
muuda]
Kogutakistuse leidmine takistite rööpsel ja järjestikku ühendamisel. Pinged ja  voolud takistitel ja ahelal 
92% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Elektroonika Alused #1 Elektroonika Alused #2 Elektroonika Alused #3 Elektroonika Alused #4 Elektroonika Alused #5 Elektroonika Alused #6 Elektroonika Alused #7 Elektroonika Alused #8 Elektroonika Alused #9 Elektroonika Alused #10 Elektroonika Alused #11 Elektroonika Alused #12 Elektroonika Alused #13 Elektroonika Alused #14 Elektroonika Alused #15 Elektroonika Alused #16 Elektroonika Alused #17 Elektroonika Alused #18 Elektroonika Alused #19 Elektroonika Alused #20 Elektroonika Alused #21 Elektroonika Alused #22 Elektroonika Alused #23 Elektroonika Alused #24 Elektroonika Alused #25 Elektroonika Alused #26 Elektroonika Alused #27 Elektroonika Alused #28 Elektroonika Alused #29 Elektroonika Alused #30 Elektroonika Alused #31 Elektroonika Alused #32 Elektroonika Alused #33 Elektroonika Alused #34 Elektroonika Alused #35 Elektroonika Alused #36 Elektroonika Alused #37 Elektroonika Alused #38 Elektroonika Alused #39 Elektroonika Alused #40 Elektroonika Alused #41 Elektroonika Alused #42 Elektroonika Alused #43 Elektroonika Alused #44 Elektroonika Alused #45 Elektroonika Alused #46
100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 46 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2010-03-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
103 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
A AA Õppematerjali autor

Lisainfo

Väga palju erinevat materjali nii elektrist üldiselt, valemeid ja definitsioone (lühidalt)
elektroonika alused , elektrotehnika , elekter , valemid , definitsioonid , vool , potensiaal , pinge , suund , tugevus , elektriväli

Mõisted

Sisukord

  • Voolu töö ja võimsus
  • Joule-Lenzi seadus
  • Potentsiaal ja pinge
  • Elektriväli, suund ja tugevus
  • Voolu tugevus ja tihedus
  • Takistus, selle sõltuvus juhi mõõtmetest
  • Eritakistus
  • Laeng ja mahtuvus
  • Induktiivsus
  • Vooliuallika elektromotoorjõud, lühisvool ja sisetakistus
  • Lineaarne ahel
  • Ohmi seadus
  • Mittelineaarne ahel
  • Diferentsiaalne ja integraalne takistus
  • Ülekandetegur
  • Kirchhoffi esimene seadus
  • Kirchhoffi teine seadus
  • Siinussignaali hetkväärtuse sõltuvus amplituudist, sagedusest
  • Ringsagedus
  • Amplituudspekter
  • Kondeka
  • Pooli
  • Mahtuvusliku takistuse kompleksavaldis
  • Induktiivse takistuse kompleksavaldis
  • Vabade elektronide ja aukude tege puhtas (legeerimata) pooljuhis
  • Elektron-aukpaaride kontsentratsiooni sõltuvus temperatuurist
  • Voolu tiheduse seos laengute kontsentratsiooni ja liikuvusega
  • DA Lisandid
  • Enamus/vähemus langukandajad
  • Elektriline neutraalsus
  • Vastupinge ja vastuvool
  • Fotodiood
  • Valgusdiood
  • Optron
  • Bipolaarne
  • Väljatransistor
  • MOSFET
  • Vaesustusreøiim
  • Rikastusreøiim
  • Ideaalse OV parameetrid
  • Kahendarvu teisendused teistesse koodidesse
  • Binaarkood
  • H Binaarkood
  • Kümnendkood, kui
  • Arvude
  • Heksakood
  • Gray kood
  • Tabel 4.5.1: Kümnend-, heksa-, binaar- ja BCD-kood
  • NRZ-kood
  • C-kood
  • Manchesteri kood
  • CD ehitus
  • Kaalumismuundur
  • Rööpmuundur
  • Sigma-deltamuundur
  • Kahekordse integreerimisega AD-muundur

Teemad

  • Füüsikaliste suuruste mõisted, definitsioonid ja ühikud
  • Seos pinge ja voolu vahel lineaarses ja mittelineaarses ahelas
  • Takistite ja kondekate järjestikku ja rööpne ühendamine
  • Kahest takistist koosnev pingejagaja
  • Kirchoffi seadused
  • Harmoonilise signaali parameetrid ja spekter
  • ajast ja algfaasist
  • RCL ahelate kirjeldamine
  • Mahtuvusliku takistuse kompleksavaldis
  • Induktiivse takistuse kompleksavaldis
  • Filtrid
  • Resonantsahelad
  • Laengukandjad pooljuhis
  • pn-siirde ehitus ja vool
  • n-pooljuhi
  • auguks
  • p-pooljuht
  • difusiooni
  • vastupidiselt
  • pärivool
  • EV-d
  • liituvad
  • Vastuvool
  • oodi voltamperkarakteristik
  • rekombineeruvad
  • Bipolaarse transi ehitus ja tööpõhimõte
  • Ühise emitteriga võimendusastme parameetrid ja alalisrezhiimi
  • seadmine
  • pn-siirdega tüüritav väljatrans (JFET)
  • Drain
  • paisuks
  • Väljatranss (MOSFET, MOP-trans)
  • Opvõimu ehitus ja tööpõhimõte
  • Ideaalse OV parameetrid
  • Tagasisidega OV, inverteeriv võimendi
  • Summeeriv OV
  • Integraator
  • Mõõtevõimendi
  • A-, B- ja C-klass võimendusastmed
  • Kahendarvude ja signaalide koodid
  • binaararv on
  • otsekoodis täiendkoodis
  • Tabel 4.4.1
  • esitamine
  • protsessoris
  • NRZI-kood
  • Loogikalülitused ja nende kasutamine
  • Trigerid
  • Pooljuhtmälud
  • Mälud magnetkandjatel
  • Optilised mälud
  • Analoogsignaali diskreetimine
  • Analoogsignaali kvantimine
  • Hoidelülitused
  • AD muundurid
  • Digitaalsignaali muundamine analoogsignaaliks
  • AD muundurite variatsioonid
  • DA muundurite sisendid ja väljundid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

114
doc
138
pdf
197
pdf
81
doc
108
pdf
32
docx
3
doc
23
doc





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto