Elektromagnetism (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milline jôud on nende laengude vahel ?
  • Milline on elektrivälja tugevus, laengust 4 nC 3 cm kaugusel vaakumis ?
  • Millised on voltmeeter (id) ?
  • Milline on selle lülituse kogutakistus ?
  • Milline on kogutakistus ?
  • Milline on voolutugevus juhtmes ?
  • Miks ultralühilained levivad otsenähtavuse piires ?
  • Milline oli Newton arusaamine valgusest ?
  • Milline oli Huygensi arusaamine valgusest ?
  • Kuidas käitub valgus kiirgamisel ja neeldumisel ?
  • Kuidas käitub valgus levimisel ?
  • Millise teooriaga saab seletada valguse kiirgumist ja neeldumist ?
  • Mille poolest footon erineb aineosakestest ?
 
Säutsu twitteris
6

3. Elektromagnetism
3.1. Elektriline vastastikmõju
3.1.1. Elektrilaeng . Elektrilaengu jäävus seadus.

Iga keemilise aine aatom koosneb klassikalise -
teooria kohaselt positiivselt laetud tuumast ja selle ümber
tiirlevatest negatiivse laenguga elektronidest. Mitmesuguste
ainete aatomite koosseisu kuuluvad elektronid on ühesugused, +
kuid nende arv ja asend aatomis on erinevad. Mistahes
keemilise elemendi aatom tervikuna on normaalolekus
elektriliselt neutraalne . Sellest järeldub, et aatomituuma
positiivne laeng on võrdne elektronide negatiivsete laengute summaga .
Välismõjude toimel võivad aatomid kaotada osa elektronidest. Sel juhul osutuvad aatomid positiivselt laetuks ja neid nimetatakse positiivseteks ioonideks.
On võimalik, et aatomitega ühineb täiendavalt elektrone. Sellisel juhul osutuvad aatomid negatiivselt laetuks ja neid nimetatakse negatiivseteks ioonideks.
Juhul, kui välismõju toimel kaob tasakaal tuuma positiivsete ja elektronide negatiivsete laengute vahel omandab keha elektrilaengu. Niisugust keha nimetatakse elektriliselt laetud kehaks ja laengute andmist kehale elektriseerimiseks.
Elektriseerimine on kehale elektrilaengu andmine hõõrumise, elektrostaatilise induktsiooni või laetud kehaga puudutamise teel. Elektriseeritud keha võib pikemaks ajaks säilitada oma laengu olenevalt keha mõõtmetest ja ümbritsevast keskkonnast.
Elektrilaengute jäävuse seadus on füüsika seadus, mille kohaselt
iga elektriliselt isoleeritud süsteemi elektrilaengute algebraline summa on jääv. Niisuguses süsteemis võivad tekkida uued laetud osakesed, kuid kõigi uute osakeste summarne elektrilaeng on alati 0.
Elektiseerimine pole laengute tekitamine, vaid erinimeliste laengute teineteisest eraldamine.
+ + - - + -
Katsed näitavad, et elektriseeritud kehad kas tõmbavad teineteise poole või tõukuvad teineteisest eemale. Nende katsete alusel tuldi järeldusele, et on olemas kaht liiki elektrilaenguid. Samanimelised laengud tõukuvad ja erinimelised tõmbuvad.

3.1.2. Coulomb `i seadus.
Katseliselt on kindlaks tehtud, et
kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute suurusega ja pöördvõrdeline laengute vahelise kauguse ruuduga ning sõltub keskkonnast, milles asetsevad laengud.
Punktlaeng on tinglik mõiste. Punktlaengu korral võetakse arvesse ainult laengu suurus, jättes arvestamata keha mõõtmed ja massi, mis kannab laengut.
Elementaarlaengul on positiivne või negatiivne elektrilaeng, 1,6021 x10-19 C. Mistahes elektrilaeng on elementaarlaengu täisarvkordne. Elektron omab negatiivse elementaarlaengu.
Matemaatiliselt võib eelpool toodud Coulombi (kuloo) seadust väljendada järgmiselt:
F = k q 1q2 / r2
F ( N ) - laengute vahel mõjuv jõud ; q1 ja q2 ( C ) - laengute suurused
r ( m ) - laengute vaheline kaugus,
1 kulon (C) on laeng, mis läbib ühes sekundis juhi ristlõiget, kui voolutugevus juhis on 1 A ( amper ).
 - suhteline (seepärast mõõtühik puudub) dielektriline läbitavus (konstant), mis näitab mitu korda väheneb antud keskonnas kahe laengu vahel mõjuv jõud võrreldes vaakumiga. Antakse dielektrikute tabelis teadmeteostes (ülesannete kogudes).
Mõnede ainete dielektrilised läbitavused
eboniit 3
paber 2
vilgukivi 6
klaas 7
parafiin 2,1
õli 2,5
puhas vesi 81
vaakum 1
ligikaudu õhus 1
Koefitsenti ,, k’’ nimetatakse võrdeteguriks ja antud suurus on SI - süsteemi jaoks k = 9 x 109 ( Nm2/C2 )
Näidisülesanded
1. Kaks punktlaengut 2mC ja 4 μC asetsevad teineteisest vaakumis 3 cm kaugusel. Milline jôud on nende laengude vahel ?
Andmed Lahendus
q1 = 2 μC = 2 x 10-6 C F = ( kq1q2 )/ r2
q2 = 4 nC = 4 x 10-9 C F = (9 x 10 9x 2 x 10-6x 4 x 10-9)/ (3 x 10-2)2=
r = 3 cm = 3 x 10-2 m = 72 x 10-6/ 9 x 10-4= 8 x 10-2 = 0,08 N
 = 1
k = 9 x 10 9 Nm2/C2
F = ?
2. Kahe punktlaengu, millest ühe väärtus on 5pC, vahele on paigutatud klaas. Laengute vahekaugus 6 mm ja nendevaheline jôud on 7,14 x 10- 4 N. Milline on teise laengu suurus?
Andmed Lahendus
q1 = 5 pC = 5 x 10 –12 C F = ( kq1q2 )/ r2
 = 7 q2 = ( Fr2)/ kq1
r = 6 mm = 6 x 10 –3 m q2 = 7,14 x 10 –4x 7 x (6 x 10 –3)2/
F = 7,14 x 10-4 N. /9 x 10 9x5 x 10 –12 =
k = 9 x 10 9 Nm2/C2 q2 = 49,98 x10 – 4 x 36 x 10 –6 /
q2 = ? / 45 x 10 –3 =
= 1799,28 x10 –10/ 45 x 10 –3 = =39,984 x 10 -7 40 x10 -7 = 4 x 10 –6 C
3. Kaks ühesugust punktlaengut, 2 x 10 –8 C , asetsevad mingis dielektrikus. Laengutevaheline jõud on 9 cN ja nendevaheline kaugus 4 mm. Millises dieektrikus laengud asuvad?
Andmed Lahendus
q1 = q2 = 2 x 10 –8 C F = ( kq1q2 )/ r2
F = 9 cN = 9 x 10 –2 N  = ( kq1q2 )/ F r2
r = 4 mm = 4 x 10 –3 m  = (9 x 10 9x 2 x 10 –8 x 2 x 10 –8 )/
k = 9 x 10 9 Nm2/C2 / (9 x 10 –2 x (4 x 10 –3 )2=
 =? = 36 x 10 –7 / 144 x 10 –8 =
= 0,25 x10 1= 2,5 s.o. õli
4. Kaks punktlaengut asetsevad vaakumis. Ûhe laengu suurus on 10 –8 C ja teine on temast kolm korda suurem. Jõud laengute vahel on 3 x 10 –3 N. Milline on laengute vahekaugus?
Andmed Lahendus
q1 = 10 –8 C F = ( kq1q2 )/ r2
q2 = 3q1 = 3 x 10 –8 C r = √ (kq1q2 )/ F
F = 3 x 10 –3 N r = √(9 x 10 9 x 10 –8 x 3 x 10 –8 )/ 3 x 10–3=
 = 1 = √ 27 x 10 –7 / 3 x 10 –3 =
k = 9 x 10 9 Nm2/C2 = √ 9 x 10 –4 = 3 x10 –2 m
r =?




3.1.3. Elektriväli.
Elektriväli on elektrilaengute mõjul tekkiv ja neid mõjutav väli, osa elektromagnetväljast. Liikumatude laengute elektrivälja nimetatakse elektrostaatiliseks väljaks.
Elektrivälja iseloomustavad järgmised omadused:
1. ta on pidev ja katkematu ,
  • 2. ta on lõpmatu,
  • 3. ta levib ühtlase kiirusega 300 000 km/s (valguse kiirus),
  • 4. ta vahendab laengute vastastikmõju.
    + + + +
    + -
    - - - -
    Elektrivälja kujutatakse graafiliselt jõujoontega, millistel on kindel suund.
    Need algavad positiivseilt laenguilt ja lõpevad negatiivseil või suunduvad lõpmatusesse. Jõujoone puutuja näitab joone igas punktis elektrivälja tugevuse suunda. Jõujoonte tihedus on suurem seal, kus elektrivälja tugevus on suurem.
    Juhul kui on tegemist kahe isenimeliselt laetud paralleelselt asetatud plaadiga, siis nende plaatide vahel olevad jõujooned moodustavad mõlema plaadi vahel ühtlase ehk homogeense välja.
    Kui paigutada välja ühte ja samasse punkti üksteise järele erineva suurusega proovilaenguid, kusjuures järgmine on eelmisest 2, 3, 4, ....jne. korda suurem, siis ka proovilaengule mõjuv jõud on 2, 3, 4, … korda suurem. Seega jõud on võrdeline proovilaengu suurusega. See järeldub ka Coulumb`i seadusest.
    Kuidas me ka ei muudaks proovilaengu suurust jääb talle mõjuva jõu ja laengu suuruste suhe antud välja punkti jaoks muutumatuks.
    F / q = 2F / 2q = 3F /3q = ............ = const .
    Seega jõudsime järeldusele, et elektrivälja igas punktis on proovilaengule mõjuva jõu ja tema laengu suuruse suhe muutumatu, ega sõltu laengu suurusest .
    Seda muutumatu suurust võib kasutada elektrivälja iseloomustamiseks.
    Elektrivälja tugevuseks nimetatakse elektriväljas positiivsele üksiklaengule mõjuva jõu ja laengu suuruse suhet, mis arvuliselt võrdub jõuga, millega väli mõjutab laengut

    E = F / q

    kus: E ( N / C ka V / m ) - elektrivälja tugevus antud punktis,
    F ( N ) - laengule mõjuv jõud antud punktis,
    q ( C ) - laengu suurus.
    Väljatugevus on vektoriaalne suurus.
    Väljatugevuse suund välja igas punktis ühtib sellesse punkti paigutatud positiivsele proovilaengule mõjuva jõu suunaga.

    Oletame, positiivne proovilaeng q asub laengust Q kaugusel r ja meil on vaja teada selle laengu Q poolt tekitatud elektrivälja tugevust punktis, kus paikneb proovilaeng q. Leiame proovilaengule mõjuva jõu Coulombi seaduse järgi.

    F = k Q q / r . Kuna E = F / q , siis E = k Q q / r q Pärast q - de taandamist


    E = k Q / r2
    Kui viia lõpmatusest (lõpmatuses puudub elektriväli) positiivne proovilaeng q elektrivälja punkti a , siis tehakse tööd.

    a b

    Q q



    d2 Δd
    d1

    Potentsiaali ja pinge mõõtühik on 1 volt (V). Kahe punkti potentsiaalide vahe on 1V, kui 1C suuruse laengu ümberpaigutamisel ühest punktist teise teeb elektriväli tööd 1J: 1 V = 1J / 1 C.
    Näidisülesanded:

    1. Milline on elektrivälja tugevus punktis, kus asub proovilaeng, mille suurus on 2 nanokulonit ja temale mõjub jõud 8 x 10 –7 N ?

    Andmed Lahendus

    q = 2 nC = 2 x 10 –9 C

    F = 8 x 10 –7 N E = F / q
    E = ? E = 8 x 10 –7 /2 x 10 –9= 4 x 10 2 N/C
    2. Milline on elektrivälja tugevus, laengust 4 nC 3 cm kaugusel vaakumis ? Andmed Lahendus
    Q = 4 nC = 4x10-9 C E = kQ/r2
    r = 3 cm = 3x10-2 m E = (9 x 109x 4x10-9 ) / (3x10-2 )2
    k = 9 x 10 9 Nm2 / C2 = 36 / ( 9 x 10-4 ) = 4 x 104 N/C
    E = ?
    3. Milline on laengu suurus, kui proovilaengule 4 x 10-7 C mõjub jõud 8x10 –2 N ning laengu ja proovilaengu vahekaugus on 3 x 10 –1 m ja nad asetsevad õlis ?
    Andmed Lahendus
    q = 4 x 10-7 C E = F/q ; E = kQ/r2
    F = 8 x10 –2 N Q = Er2/k
    r = 3 x 10 –1 m E = 8 x10 –2 /4 x 10-7 = 2 x 10 5 N/C
     = 2,5 Q = 2 x 10 5 x 2,5 x (3 x 10 –1)2/9 x 10 9 =
    k = 9 x 10 9 Nm2 / C2 = 5 x 10 –6 C
    Q = ?

    3.1.4. Kondensaator .
    Kehade omadust koguda elektrilaenguid, nimetatakse elektrimahtuvuseks.
    Tekitame metallplaatidel, millised on eraltatud üksteisest dielektrikuga potensiaalide vahe. Plaatide vahel tekib elektriväli, mille tulemusena dielektrik polariseerub s.t. saab elektrilaengu.
    Laengu suuruse ja plaatide vahelise pinge suhe antud konstruktsiooni juures on muutumatu suuurus ning iseloomustab seadme mahtuvust.
    C = q / U kus: q ( C ) -leengu suurus plaatidel
    U ( V ) - plaatide vaheline pinge
    C ( 1C/ 1V = 1 F ( farad )) -elektrimahtuvus.
    Kaks teineteisest ioleeritud ja teineteise lähedalasetatud juhti moodustavad kondensaatori. Kondensaatori ülesandeks on koguda laenguid. Lihtsamaks kondensaatoriks on plaatkondensaator, mis

    koosneb kahest plaadist ja nende vahel olevast
    S dielektrikust. Plaatideks on harilikult metalllehed ja
    dielektrikuks võib olla tahkis , vedelik kui ka gaas , näiteks õhk. Plaatkondensaatori mahtuvus sõltub:
    d 1) plaatide ( elektroodide ) pindalast S ( m )
    mida suurem on pindala, seda suurem on mahtuvus,
    2) plaatide vahelisest kaugusest - d ( m ) - mida väiksem on kaugus, seda suurem on mahtuvus ja vastupidi.
    3) plaatide vahelisest dielektriku materjalist - mida suurem on dielektriline läbitavus, seda suurem on mahtuvus.


    alalise mahtuvusega muutuva mahtuvusega elektrolüütkondensaator
    kondensaator ( pöörd ) kondensaator

    Paljudel juhtudel tuleb vajaliku mahtuvuse saavutamiseks ûhendada kondensaatorid rühmadeks,nn.patareiks.
    C1 C2
    + - + - 1/C = 1/C1 + 1/C2 C = C1 +C2 + +
    C1 C2

    Jadaühenduseks nimetatakse sellist ühendust, kus ühe kondensaatori ( C1) negatiivne elektrood on ühendatud järgmise kondensaatori ( C 2 ) positiivse elektroodiga.
    Jadaühenduse korra kondensaatori patarei mahtuvuse pöörtväärtus võrdub ükikute kondensaatorite pöörtväärtuste summaga.
    Rööpühenduseks nimetatakse sellist ühendust, kus kondensaatorite kõik positiivse laenguga elektroodid ühendatakse omavahel ja negatiivse laenguga elektroodid omavahel.
    Patarei mahtuvuse koguväärtus vôrdub üksikute kondensaatorite mahtuvuste summaga.

    3.2. Elektrivool .
    3.2.1. Voolutugevus. Vooluring .
    Analoogselt vee - või õhuvooluga nimetatakse elektrivooluks kõige üldisemas mõttes elektrilaengute liikumist. Harilikult mõeldakse elektrivoolu all pidevat elektrilaengute liikumist juhtmes pinge mõjul.

    A + q  B


    Kui laeng q liigub juhtmes aja t jooksul jooksul punktist A punkti B, siis nimetatakse seda elektrivooluks. Elektrivooluks nimetatakse laetud osakeste korrapärast (suunatud) liikumist . Voolu suunaks loetakse positiivselt laetud osakeste liikumise suunda . Rõhuv enamus elektrivoolu kandjateks on aga negatiivse laenguga elektroonid.
    Elektrivooluga kaasneb :
    1. vooluga juhtme kuumenemine (lihtsuse mõttes mõiste elektrivoolu asemel kasutatakse sõna vool.)
    2. vooluga kaasneb alati magnetväli.
    3. vool võib mõnigatel juhtudel muuta juhi keemilist koostist ( elektrolüüsil ).
    Elektrivoolu iseloomustab voolutugevus . Nagu veevoolu hinnatakse jõe ristlõikes ühes sekundis läbivoolava vee hulgaga , nii mõõdetakse ka elektrivoolu hulka voolutugevust . Elektrivoolu tugevuseks ( tähis I ) nimetatakse juhtme ristlõikest ühes sekundis läbinud elektrilaegute hulka . I = q / t .
    Voolutugevuse mõõtühikuks 1 A ( amper ) 1 A = 1C / 1 s. q ( C ) - laengu suurus, t ( s ) - aeg.
    Vooluring (elektriahel, vooluahel ) koosneb juhtmete kaudu omavahel ühendatud vooluallikast (elektrivoolu generaator , akupatarei) ja tarvitist ( elektrilampidest, -mootoritest ) ja lülitist .

    A1 A2
    V1 V2

    V


    A - ampermeeter V voltmeeter
    elektitarviti (mõõtmed 10 x 3)
    Joonisel on antud vooluringi hargnemata osa. Seda nimetatakse järjestikku lülituseks ehk jadalülituseks. Kuna vooluahel ei hargne , siis voolutugevus kogu ahelas on ühesugune. (ampermeetrite näidud on ühesugused I1 = I2
    Jadalülituse puhul pingelangus on ahela kõikides osades erinev. Kogu ahela voolupinge (lühiduse mõttes nimetatakse voolupinget pingeks) võrdub üksikute osade pingete summaga. U = U1 + U2
    A1

    A V2

    A2

    V2

    V


    Joonisel on kaks elektritarvitit ühendatud rööpselt ehk paralleelselt. Vooluahela hargnemata osasse on lülitatud ampermeeter A, Ampermeeter lülitatakse vooluahelasse alati järjestikku tarvitiga. Seepärast ampermeetri elektriline takistus on suhteliselt väike. Voolutugevus (vooluhulk) jaotub mõlemasse harusse . Seepärast hargnenud harude voolutugevuste summa on võrdne hargnemata osa voolutugevusega. I = I1 + I2
    Pinge hargnemata osas kui ka hargnenud osades on ühesugune. U = U1 = U2
    Voltmeeter lülitatakse alati tarvitiga paralleelselt. Voltmeetri enda elektriline takistus on suur, et temast läbiks võimalikult vähe elektrivoolu.

    3.2.2. Ohmi seadus vooluringi osa kohta. Elektritakistus .
    R


    V A


    Joonisel on kujutatud takisti R, milleks võib olla mingi elektritarviti . Elektriskeemis (joonisel) , kui ei ole vaja näidata mingi seadme enda tingtähist, võib selle asemel näidata takisti tingtähis, milleks on külgedega 3 x 10 ristkülik.
    Vooluringi on takistiga jadamisi lülitatud vooluallikas , mis koosneb antud skemil kolmest elemendist. Elektriskeemis on veel jadamisi lülitatud ampermeeter A, mis mõõdab voolutugevust ahelas ja takistiga rööbiti voltmeeter V, mis mõõdab pinget (õigemini pingelangust ) takistis.
    Kui teostada mõõtmisi, siis olenemata, milline on vooluallika klemmipinge on voltmeetri ja ampermeetri näitude suhe (voltmeetri näit jagada ampermeetri näiduga) ühe takisti jaoks on alati üks ja seesama ehk jääv suurus. U/I = const. Seda jäävat suurust tähistatakse R- ga ja nimetatakse elektritakistuseks ehk lihtsalt takistuseks. Siit tulenedes R = U/I. Harilikult antakse see seos järgmisel kujul :
    I = U / R , kus
    I ( A ) - voolutugevus vooluahelas ,
    U ( V ) pinge ( ka pingelangus ) ahelas,
    R ( ) takisti suurus.
    1 ( oom ) = 1V / 1A. Oomi tähiseks on kreeka keelne täht oomega.
    Vooluringi osa voolutugevus on võrdeline pingega selle otstel ja pöördvõrdeline antud osa takistusega.

    Seda nimetatakse Ohmi seaduseks vooluringi osa kohta.
    Vabade elektronide liikumisel elektrijuhis ( edaspidi lihtsalt juhis ) nad põrkuvad kokku aine ioonidega. Kokkupõrgete tulemusena juht soojeneb, sest vabad elektronid annavad ära osa oma kineetilisest (liikumise) energiast. Elektronide ja ioonide omavahelise mõjumise tulemusena tekivad elektronidele mitmesugustes suundades mõjuvad jõud. Järelikult takistab juht elektronide läbiminekut temast s.t. tal on elektritakistus.
    Juhi elektriline takistus sõltub märgatavalt juhi materjalist ja mõõtmetest (ristlõike pindala ja pikkus ) ning vähesemal määral temperatuurist.
    Erinevatel ainetel on elektritakistus erinev. Seda iseloomustab füüsikaline suurus, mida nimetatakse eritakistuseks.
    Aine eritakistuseks nimetatakse sellest ainest 1 m pikkuse ja 1 m2 ristlõike pindalaga juhi takistust. Täpsemaks formuleeringuks lisataks veel, et see toimub 20 C juures, mida nimetatakse toatemperatuuriks. Eritakistust tähistatakse kreeka keelse tähega  ( roo ) ja teadmetabelites antakse ristlõike pindala mõnikord mitte ruutmeetrites ( m2 ), vaid ruutmillimeetrites ( mm2 ), mis on SI süsteemi süsteemiväline mõõteühik Seega eritakistus  mõõtühikuks on 1  mm 2/ m .
    Mida pikem on juhe, seda suurem on takistus. Seega juhtme takistus sõltub juhtme pikkusest. Mida suurema ristlõike pinnaga on juhe , seda hõlpsam on elektronil
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Elektromagnetism #1 Elektromagnetism #2 Elektromagnetism #3 Elektromagnetism #4 Elektromagnetism #5 Elektromagnetism #6 Elektromagnetism #7 Elektromagnetism #8 Elektromagnetism #9 Elektromagnetism #10 Elektromagnetism #11 Elektromagnetism #12 Elektromagnetism #13 Elektromagnetism #14 Elektromagnetism #15 Elektromagnetism #16 Elektromagnetism #17 Elektromagnetism #18 Elektromagnetism #19 Elektromagnetism #20 Elektromagnetism #21 Elektromagnetism #22 Elektromagnetism #23 Elektromagnetism #24 Elektromagnetism #25 Elektromagnetism #26 Elektromagnetism #27 Elektromagnetism #28 Elektromagnetism #29 Elektromagnetism #30 Elektromagnetism #31 Elektromagnetism #32 Elektromagnetism #33 Elektromagnetism #34 Elektromagnetism #35 Elektromagnetism #36
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 36 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-05-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 138 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Andra34 Õppematerjali autor

    Meedia

    Lisainfo

    Elektrilaeng. Elektrilaengu jäävus seadus.
    elektrilaeng , elektriväli , kondensaator , elektrivool , magnetväli , elektromagnetlained

    Mõisted

    Sisukord

    • Elektromagnetism
    • 12
    • 10

    Teemad

    • Elektriline vastastikmõju
    • F / q = 2F / 2q = 3F /3q = ............ = const
    • E = F / q
    • E ( N / C ka V / m )
    • F ( N )
    • q ( C )
    • F = k Q q /
    • E = k Q q /
    • r q
    • a
    • elektrimahtuvuseks
    • Tekitame metallplaatidel, millised on eraltatud üksteisest dielektrikuga
    • potensiaalide vahe. Plaatide vahel tekib elektriväli, mille tulemusena dielektrik
    • polariseerub s.t. saab elektrilaengu
    • Laengu suuruse ja plaatide vahelise pinge suhe antud konstruktsiooni juures
    • on muutumatu suuurus ning iseloomustab seadme mahtuvust
    • C = q / U
    • leengu suurus plaatidel
    • plaatide vaheline pinge
    • elektrimahtuvus
    • Kaks teineteisest ioleeritud ja teineteise lähedalasetatud juhti
    • Kondensaatori ülesandeks on koguda
    • laenguid. Lihtsamaks kondensaatoriks on plaatkondensaator, mis
    • koosneb kahest plaadist ja nende vahel olevast
    • dielektrikust. Plaatideks on harilikult metalllehed ja
    • dielektrikuks võib olla tahkis, vedelik kui ka gaas
    • näiteks õhk.Plaatkondensaatori mahtuvus
    • sõltub
    • plaatide ( elektroodide ) pindalast
    • S ( m )
    • mida suurem on pindala, seda suurem on mahtuvus
    • plaatide vahelisest kaugusest
    • d ( m )
    • mida väiksem on kaugus, seda
    • suurem on mahtuvus ja vastupidi
    • plaatide vahelisest dielektriku materjalist - mida suurem on dielektriline
    • läbitavus, seda suurem on mahtuvus
    • alalise mahtuvusega muutuva mahtuvusega elektrolüütkondensaator
    • kondensaator
    • pöörd ) kondensaator
    • Paljudel juhtudel tuleb vajaliku mahtuvuse saavutamiseks ûhendada
    • kondensaatorid rühmadeks,nn.patareiks
    • Jadaühenduseks nimetatakse sellist ühendust, kus ühe kondensaatori ( C
    • negatiivne elektrood on ühendatud järgmise kondensaatori ( C
    • positiivse elektroodiga
    • Jadaühenduse korra kondensaatori patarei mahtuvuse pöörtväärtus võrdub
    • ükikute kondensaatorite pöörtväärtuste summaga
    • Rööpühenduseks nimetatakse sellist ühendust, kus kondensaatorite kõik positiivse
    • laenguga elektroodid ühendatakse omavahel ja negatiivse laenguga elektroodid
    • omavahel
    • Patarei mahtuvuse koguväärtus vôrdub üksikute kondensaatorite mahtuvuste
    • summaga
    • Elektrivool
    • I
    • I = q / t
    • U = U
    • U
    • ampermeetri elektriline takistus on suhteliselt väike
    • vooluhulk)
    • I = I
    • R
    • U/I = const
    • R = U/I
    • I = U / R
    • I ( A )
    • U ( V )
    • oomega
    • elektritakistus
    • l /S
    • Praktikas kasutatakse põhiliselt vaskjuhtmeid. Alumiiniumjuhtmete puuduseks on vähese
    • töökindlusega kontakt vaskklemmi ja juhtme vahel halb painduvus ning vananemine
    • a) järjestikku ehk jadamisi , b) rööbiti ehk paralleelselt
    • Jadamisi lülituse
    • R
    • R = R
    • R
    • ........ + R
    • = …… I
    • U = U
    • +U
    • Rööpühenduse
    • I = I
    • I
    • +I
    • = ….. U
    • / R = 1 / R
    • 1 / R
    • .......... + 1 / R
    • ja R
    • / R
    • = 1 / R
    • ja R
    • Mõningad lahendusjuhised
    • = R
    • ja R
    • = R
    • / R = 1 / R
    • 1 /R
    • R
    • ja R
    • ning R
    • ja R
    • / R
    • = 1/ R
    • 1/ R
    • ja
    • / R
    • = 1/ R
    • 1/ R
    • R
    • R
    • R = R
    • ja R
    • R
    • R
    • / R = 1/ R
    • allikapinget ehk
    • elektromotoorjõudu
    • V )
    • I ( A )
    • r (
    • U
    • = U
    • R + r
    • I (A)
    • V )
    • / ( R + r )
    • q
    • A = q (
    • q = I t
    • A = I U t
    • A ( J )
    • I ( A )
    • t ( s )
    • J = 1A 1V 1s = 1 Ws
    • Wh = 3600 Ws = 3600 J
    • kWh = 1000 Wh = 1000 x 3600 Ws = 3600 x 1000 J = 3,6 x 10
    • P = A/t
    • vatt ( W ). 1 W = 1 J / 1 s
    • = 1000 000 W
    • P = IUt /t = IU P = IU ( W )
    • P = U
    • /R P = I
    • Emil Lenz (lents) ( 24. II 1804 ..... 10. II 1865 )
    • baltisaksa päritoluga vene füüsik. Ta sündis Tartus. Katkestanud õpingud kodulinna
    • ülikoolis, võttis ta 1823 .. 26 osa ülemaailmareisist. Ta avastas elektrivoolu soojusliku
    • toime
    • I (A )
    • ruudu
    • Δ t ( s )
    • Magnetväli
    • north - inglise keeles ; Norden - saksa keeles)
    • south - inglise keeles)
    • Maa magnetvälja põhiosa tekib täielikult Maa sisemuses, tema vedelas tuumas
    • arvatavasti elektrivoolude mõjul. Need kujunevad seoses tuuma aine liikumisega ning
    • tekitavad Maa magnetvälja
    • Maa magnetvälja poolused ei ühti Maa geograafilist poolustega ja nad nihkuvad
    • väga aeglaselt. Maa magnetvälja suuna igas maakera punktis määravad deklinatsioon
    • ladina keelest - kõrvalekalle - nurk geograafilise meridiaani ja magnetilise põhja
    • deklinatsioon 5 - 10
    • see suureneb läänest itta ja kasvab
    • umbes 8´ (kraadiminut) aastas. 1984. a. asus Maa magnetpõhjapoolus põhjalaiusel 77
    • ja läänepikkusel 102,3
    • Kanada Arktika saarestikus. Eelnenud 25 aasta jooksul on
    • põhjalaius muutunud +0,5
    • võrra ja läänepikkus + 1,3
    • võrra
    • Seega magnetkompass näitab magnetpooluste suunda, mitte aga geograafiliste
    • poolust ( ,, nabade”) suunda. Topograafilisel kaartidel antakse deklinatsiooninurk
    • tekstina ja graafiliselt ning aastaarv, kuna on nurga mõõtmine tehtud
    • F/ I l = const
    • F = I B l sin
    • peopesa N - pooluse poole)
    • v ( m/s )
    • siinuse
    • = B v l sin
    • =B v l
    • = -L
    • V )
    • L (H)
    • I (A )
    • t (s)
    • (A)
    • volt ( V )
    • π f L
    • = 1/ 2πfC
    • Staatori teraskeha on õhukestest (0,5 mm) üksteisest elektriliselt isoleeritud
    • terasest plekk rõngastest koostatud õõnessilinder. Selle silindri sisepinnal (avas) on
    • uurded (pesad). Viimastesse paigutatakse tavaliselt kolme faasilise staatori mähis. Mähis
    • koosneb uuretesse paigutatud ja omavahel väljastpoolt ühendatud juhtmetest
    • Roototi teraskeha koosneb samuti õhukestest, üksteisest isoleeritud terasest
    • ketastest, mis kinnitatakse rootori terasvõllile. Rootori silindrilisel välispinnal on samuti
    • uurded, kus asub lühis või kolmefaasiline rootori mähis. Enamasti kasutatakse
    • lühismähist. Lühismähis valmistatakse kas uuretesse paigutatud vaskvarrastest, mis on
    • omavahel rootori mõlema otspinna kohal lühisrõngaste abil lühistatud või valatakse
    • rootori uuretesse alumiiniumit
    • Asünkroonmootor töötab nn. pöörleva magnetvälja toimel, mida tekitab staatori
    • mähist läbiv kolmefaasiline vool ,kuna faaside vahe on 120
    • Pöörlev staatori
    • magnetväli läbib ka rootori, indutseerides viimases elektromotoorjõude. Lühistatud
    • rootori mähises tekkiva voolu ja pöörleva magnetvälja vastastikusel toimel hakkab
    • rootor pidevalt pöörlema. Rootor pöörleb mõnevõrra aeglasemalt kui pöörlev väli
    • asünkroonselt)
    • c = 300 000 km/ s
    • vaakumis
    • f (Hz)
    • c =
    • Katseliselt tõestas J. Maxwelli võrrandiga 1873 ennustatud elektromagnetlainete
    • olemasolu 1888. H. Hertz. 1.VI 1894 demonstreeris inglise füüsik O. Lodge
    • elektromagnet-lainete vastuvõttu 40 jardi (36,6 m) kaugusel lainete allikast - Hertzi
    • vibraatorist. 1895 kordas A. Popov O. Lodge´i katseid ja tegi parandusi katseseadmes
    • mais demonstreeris A. Popov elektrivõnkumiste avastamise aparaati, mis reageeris
    • võnkumiste allikast 30 sülla ( 64 m ) kaugusel. 1895 kevadel alustas katsetamist G
    • Marconi ja saavutas aasta lõpuks tegevuskauguse umbes 3400 m. 1896 esitas Marconi
    • patendiavalduse. 1901 õnnestus tal luua side üle Atlandi ookeani (3600 km )
    • Madalsageduslained
    • Võnkesagedusega kuni 10
    • lainepikkusega üle 3,5
    • umbes 10
    • kuni 10
    • m ja sagedusega umbes 10
    • kuni
    • Ionosfäär on planeedi atmosfäär plasmaolekus väliskiht, mida iseloomustavad
    • elektronide ja ioonide suur kontsentratsioon, hea elektrijuhtivus, raadiolainete
    • peegeldamise, murdumise ja neeldumise võime. Ionosfäär muutub korrapäraselt
    • olenevalt geograafilisest laiusest, päeva - ja aastaajast ning sõltub tugevasti Päikese
    • aktiivsusest
    • 10 km
    • 650
    • sagedusega
    • 250m
    • Lühilained
    • sagedus
    • 10 m
    • Ultralühilaine
    • mm kuni 10 m sagedus
    • GHz kuni 30 MHz
    • Rahvusvaheline lennukatastroofide hädakanal töötab sagedusel 121,5 MHz, uuemate laevade
    • avariipoid töötavad sagedusel 406 MHz, militaarpääste sagedus on 243 MHz
    • Infravalgus
    • Infrapunane kiirgus
    • Lainepikkusega
    • kuni 7,8
    • m. Sagedus
    • kuni 3,8
    • umbes 50 %
    • kogu kiirgusest)
    • Lainepikkus 380 kuni 760 nm (nanomeetrit) ,sagedus 3,8
    • kuni
    • Ultravalgus
    • Ultraviolettkiirgus
    • lainepikkuse vahemikus
    • lainepikkusel üle 235 nm)
    • ultraviolettlamp)
    • Röntgenikiirgus
    • mille lainepikkus on umbes 8
    • Gammakiirgus (
    • kiirgus)
    • lainepikkusega alla 10
    • 10
    • Katteala
    • Valgus
    • Katsed näitavad, et ühesugused, kuid erinevate lainepikkustega kiirgusvood
    • valgus) ärritavad nägemisnärvi erinevalt ning inimene tajub neid kiirgusi nii erinevates
    • värvustes kui ka erineva intensiivsusega. Meie silm on kõige tundlikum 555 nm
    • lainepikkusega kiirguse suhtes (roheline valgus). Ühesugused kiirgusvood, mille laine
    • pikkused on 555 nm suuremad või väiksemad, tekitavad nõrgema valgusaistingu
    • Võtame ühesuguse võimsusega ( näiteks 1 W ) erineva värvusega kiirgusallikad
    • ja hakkame neid samades tingimusets võrdlema 555 nm lainepikkusega valgust kiirgava
    • allikaga, mille võimsust saab muuta. Sel juhul saame iga valgusallika puhul valida selle
    • etaloallika võimsuse, et nende allikate poolt tekitatud aistingud oleksid ühesugused
    • nm lainepikkusega etalonallika ja temaga võrreldava valgusallika võimsuse suhet
    • nimetatakse suhtelise nähtavuse ehk efektiivsuse koefitsiendiks. Osutub, et oranzi värvi
    • valgus (
    • = 610 nm) võmsusega 1W tekitab niisama tugeva valgusaistingu nagu 0,5 W
    • võimsusega roheline valgus. See tähendab, et lainepikkusega
    • =610 nm kiirguse
    • suhtelise nähtavuse koefitsient V
    • = 0,5
    • PP
    • n
    • = sin
    • / sin
    • õhul n
    • =1,0002918)
    • nimetatakse nähtust, mille korral valguskiir suurte
    • langemisnurkade korral peegeldub kahe keskonna lahutuspiirilt tagasi esimesse
    • keskonda. Nähtus esineb ainult siis, kui valgus läheb tihedamast keskkonnast
    • hõredamasse. Langemisnurka
    • mis vastab murdumisnurgale 90
    • nimetatakse
    • täieliku sisepeegelduse piirdenurgaks
    • n= sin
    • ladina keelest, inter-vastastikku, omavahel, + ferire -lööma
    • tabama.)
    • *
    • S
    • T
    • A
    • C
    • C
    • C
    • S X
    • 1
    • A *E B
    • = k
    • k + 1)/
    • = ( 2k + 1)
    • b c
    • b c
    • Valguse dispersiooniga seletub vikerkaare tekkimine. Vikerkaare kõrgus oleneb
    • Päikese kõrgusest. Mida madalam on Päike, seda kôrgem on vikerkaar ja vastupidi
    • Monokromaatse kiirguse värvust nimetatakse mõnikord spektrivärvuseks. Kahe
    • monokromaatse valguse segunemine annab tavaliselt värvilise valguse. Näiteks tekib
    • punase ja rohelise valguse segunemisel kollane ( kollane asub spektris punase ja rohelise
    • vahel ); rohelise ja violetse segunemisel aga sinine valgus. ( Sinine asub spektris rohelise
    • ja violetse vahel.) Katsed näitavad, et kolme põhivärvi valguse (punane, roheline ja
    • sinine ) erinevates proportsioonides segamisel võib saada mistahes värvusega valgust
    • Neid värvusi nimetatakse seellepärast põhivärvusteks
    • Igal kehal on oma neeldunisspekter. Kui keha igasuguse värvusega valgusi
    • peegeldab ühtemoodi, siis on keha valge.Kui keha neelab väga tugevasti kõiki
    • spektrivärvusi, siis paistab ta meile mustana. Kui keha neelab valgust valikuliselt, siis
    • keha valgustamisel kiirtega, mida ta ei neela,värvub keha nende värvi
    • Kolme värvi ( kollase, sinise ja purpurse - lillaka varjundiga punane )
    • segamisega saab värvida pinna mistahes värvi. (Mitte samastada värviliste valguskiirte
    • segunemisega.) Seepärast kasutatakse värvitrükis põhivärvidena kollast, sinist ja
    • purpurset
    • = hf
    • SI
    • kreeka keelest foto
    • algtähenduses – valgus)
    • A ( J )
    • A

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    39
    docx
    Elekter ja magnetism
    18
    doc
    Elektromagnetism
    22
    docx
    Elektromagnetism
    8
    doc
    Elektromagnetism ja optika
    4
    txt
    Elektromagnetism
    2
    doc
    Elektromagnetism
    3
    doc
    Elektromagnetism ja optika
    4
    docx
    Elektromagnetism





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !