TEST 9 elektromagnetkiirgus, valgus ja värvus 1. Milliste ühikutega mida mõõdetakse? a. Kiiritusdoosi ühik SI süsteemis 1 C/kg b. Mittesüsteemne kiiritusdoosi ühik röntgen c. Elusorganismis neeldunud kiirgusenergia ühik SI süsteemis (=1J/kg) siivert d. Röntgeni bioloogiline ekvivalent, mittesüsteemne rem 2. Kuidas nimetatakse erinevaid elektromagnetkiirguse spektri osasid? a. Pikemad kui 1 cm raadiolaine b. 0,01 cm 1 cm mikrolained c. 760 nm 0,01 cm infrapunane kiirgus d. 400 nm 760 nm nähtav valgus e. 10 nm 400 nm ultraviolettkiirgus f. 0,01 nm 10 nm röntgenkiirgus g. lühemad kui 0,01 nm gammakiirgus 3. Keskmine doos 10 mSv aastas põhjustab ühe vähkkasvajasse haigestumise a. 1000 b. 10 000 c. 100 000 inimese kohta. 4. Millised on aditiivsed põhivärvid? a. Sinine
Marju Peärnberg 10.1.13 Ohutegurid Füüsikalised Keemilised Bioloogilised Füsioloogilised Psühholoogilised Töö laad- öötöö, töö kuvariga üle 50% tööajast Muud samalaadsed tegurid Füüsikalised ohutegurid Müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus), elektromagnetväli Õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur, suhteline õhuniiskus, Kõrge ja madal õhurõhk Seadmete ja masinate liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht, muud samalaadsed tegurid Füüsikalised ohutegurid- õigusaktid "Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise kord" 25.jaanuar 2002 Vvm nr 54(viimane muudatus 30.04.2007) "Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna piirnormid ja müra mõõtmise kord" Vvm 12.04.2007 nr 108 Õigusaktid 2 "Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioon
temperatuur 15. Kas on õige väide “soojusmasina tööks on vajalik jahuti olemasolu, mille temperatuur on kõrgem ssoojendi temperatuurist”? väär 6. Test 1. Kuidas liigitatakse mehaanilisi laineid sageduse alusel? a. 16… 20 000 Hz heli b. väiksem kui 16 Hz infraheli c. suurem kui 20 000Hz ultraheli 2. Kuidas helisid liigitatakse? a. müra - Paljude erinevate ja muutuvate sagetuste summa b. Kõla - mitme harmoonilise laine summa c. toon - harmooniline lainetus 3. Millised lained levivad antud keskkonnas? a. Tahke keha - ristlaine ja pikilaine b. vedelikes - ainult pikilaine c. gaasis - ainult pikilaine 4. Seo vastavussse suuruse definitsioon ja nimetus a. ajavahemikus sooritatud võngete arv - Sagedus b. võnkuva keha kaugus tasakaaluasendist - hälve c. aeg, mille jooksul sooritatakse 1 täisvõnge - võnkeperiood d. täisvõngete arv 2 pi sekundi jooksul - ringisagedus 5
...13 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................................................. 14 2 SISSEJUHATUS Inimesed puutuvad üha enam kokku elektrooniliste seadmete ja paigaldiste poolt tekitatud elektromagnetväljadega, mis seavad ohtu nende tervise. Meid ümbritsevad erinevad looduslikud ja tehislikud elektromagnetilised lained ja kiirgused, mis tungivad läbi hoonete seinte ja saastavad elukeskkonda. Elektro- ja raadiotehnika kiire arengu tõttu on kogu maakera elanikkond sattunud tehislike elektromagnetiliste väljade mõju alla. Inimese keha pinnale langevatest elektromagnetlainetest peegeldub osa tagasi, osa aga neeldub organismis. Inimkeha toimib kiirgusväljas antennina. See ei ole meeltega tajutav ega kohe märgatav. Pikema aja jooksul
a. Väheneb 12. Füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi korrastamatust, on entroopia 13. Keha molekulide kineetilise ja potentsiaalse energia summa on keha siseenergia 14. Keha molekulide soojusliikumise kineetilise energiaga määratud füüsikaline suurus on temperatuur 15. Kas on õige väide "Soojusmasina tööks on vajalik jahuti olemasolu, mille temperatuur on madalam soojendi temperatuurist" a. Õige Võnkumised ja lained, heli 1. Kuidas liigitatakse mehaanilisi laineid sageduse alusel? 16...20 000 Hz heli > 20 000 Hz ultraheli < 16 HZ infraheli 2. Kuidas helisid liigitatakse? mitme harmoonilise laine summa kõla harmooniline laine toon paljude erinevate ja muutuvate sageduste summa müra 3. Millised lained levivad antud keskkondades? tahke keha ristlaine ja pikilaine Vedelik ainult pikilaine Gaas ainult pikilaine 4
kahjulikkust on uuritud ka taimede peal. Mobiiltelefonid emiteerivad raadiosageduslikke laineid, mis mõjutavad inimese keha biokeemilisi signaale, mis aja jooksul võib põhjustada mitmeid probleeme ja tõsta oluliselt vähiriski. Just sellise kiirgusega on seotud ajukasvajad (glioomid), akustilised neuroomid (ajust kõrva kulgev kasvaja), meningioomid (närvisüsteemi kasvaja), süljenäärmete kasvajad, silmavähk, munandivähk ja leukeemia (verevähk). Need lained mõjutavad ka DNA parandamise ja taastumise protsesse. Lõpptulemuseks on ikka kahjustatud ja talitlushäirega DNA. [10] Telefoni mikrolained mõjutavad aju-verebarjääri. See on barjäär, mis laseb toitained sisse, jättes mürgised ained ,,ukse" taha. Testid näitasid, et alati, kui subjekt oli saanud mikrolainete kiirgust mobiiltelefonist või teistest seadmetest, leiti tema ajust albumiini (valk, tavaline verekomponent, kuid ei läbi tavaliselt aju-vere barjääri)
Radiobioloogia ja kiirguskaitse I. Sissejuhatus Radiobioloogia mõiste Inimene on püsivalt ioniseeriva kiirguse mõjusfääris. Looduslik kiirgus, kunstlikult tekitatud kiirgus. Inimtegevuse tõttu lisandub looduslikust foonist saadud elanikkonna keskmisele aastadoosile ca 15-20%, kusjuures kiirguse meditsiiniline kasutamine annab sellest põhiosa. Radioloogiaosakonna töötajad peavad saama teadmised kiirgusfüüsikast ja – bioloogiast ning radioloogiast. Nad peavad kindlustama patsiendi efektiivse diagnostika/ravi, kuid samas saavutama seda patsiendile ohutuimal viisil. Samal ajal peab hästi töötav kiirguskaitseprogramm olema lülitatud rahvuslikku tervisekaitseprogrammi. Põhjus, miks üldes rääkida radiobioloogiast - sest ta on kiirguskaitse teoreetiline alus. Ioniseeriva kiirguse vastastoime elusorganismiga jaguneb kolmeks põhifaasiks (füüsikaline, keemiline ja bioloogiline). 1. 1. Füüsikalises faasis toimub energia neeldumine organismis. Tekib ionisatsioon ja mol
suurem on entroopia. Entroopia iseloomustab energia kvaliteeti. Kui susteemile antakse soojust juurde, on entroopia muut positiivne. Kui susteem annab soojust ara, on entroopia muut negatiivne. Termodunaamika III printsiip: entroopia kasvab suletud susteemis toimuvate soojuslike protsesside kaigus Isoleeritud susteemi iseeneslik evolutsioon viib seda susteemi alati entroopia kasvu (suurema korrastamatuse) suunas. VÕNKUMISED JA LAINED. HELI. Vonkumine on liikumine, mis kordub kindlate ajavahemike jarel. Vonkumine on perioodiline liikumine ja toimub tasakaaluasendi umber. Vonkeamplituud on suurim kaugus tasakaaluasendist ehk maksimaalne halve Vonkesagedus on ajauhikus sooritatud vongete arv Vonkeperiood on aeg, mille jooksul sooritatakse uks taisvonge. Vabavonkumiseks nimetatakse sisejoudude mojul toimuvat vonkumist. Vabavonkumise sagedust nimetatakse vonkesusteemi omavonkesageduseks
Kõik kommentaarid