ELEKTROLÜÜTIDE LAHUSED 1. Elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid Lahuste elektrijuhtivuse alusel võib aineid jaotada 2 liiki: 1) elektrolüüdid hapete, aluste, soolade vesilahused. Elektrolüüdid juhivad elektrivoolu vesilahuses ja sulatatud olekus (kuna sisaldavad vabu laengukandjaid ioone); 2) mitteelektrolüüdid destilleeritud vesi, suhkru, alkoholide ja paljude orgaaniliste ainete vesilahused. Mitteelektrolüüdid praktiliselt ei juhi elektrivoolu (ei ole võimelised vabu ioone moodustama). Elektrolüüdid- ained, mille vesilahused Mitteelektrrolüüdid- ained, mille sisaldavad ioone vesilahused ei sisalda ioone
Elektrolüüdid ·Elektrolüüdid ained, mille vesilahusedsisaldavad ioone Kuna ioonid on laengukandjad, siis juhivadelektrolüütide lahused elektrivoolu ·Tugevad elektrolüüdid esinevad lahuses ainultioonidena (tugevad happed, leelised ja soolad) ·Nõrgad elektrolüüdid lahuses esinevad niimolekulid kui ka ioonid (nõrgad happed ja alused) ·Ioonilise ja tugevalt polaarse kovalentse sidemegaained Mitteelektrolüüdid ·Mitteelektrolüüdid ained, millevesilahused ei sisalda ioone Ei juhi elektrivoolu ·Lahuses on ainult molekulid (paljudorgaanilised ained, lihtained, oksiidid) ·Nõrgalt polaarse ja mittepolaarse kovalentsesidemega ained Elekrolüütiline dissotsiatsioon ·Elektrolüütiline dissotsiatsioon - elektrolüütidejagunemine ioonideks nende lahustumisel vees ·Dissotsiatsiooni põhjustab hüdraatumine veemolekulide seostumine ioonidega
Elektrolüüdid – keemilised ühendid, millel on kalduvus laguneda vees/mõnes teises lahustis ioonideks. [ioonid – laenguga osakesed > katioonid +; anioonid –] Elektrolüütiline dissotsiatsioon – aine jagunemine lahusti polaarsete molekulide toimel. elektrolüütiline dissotsatsioon on lahuses seda tugevam, mida polaarsem on lahusti. Dissotsatsioon(iaste/määr) α – palju molekulidest on ära dissotseerunud. tugevad elektrolüüdid α=1; nõrgad elektrolüüdid 0<α<<1; mitteelektrolüüdid α=0. Oswaldi lahjendusseadus – lahuse lahjendamisel nõrga elektrolüüdi dissotsatsionimäär α suureneb; lõpmatul lahjendamisel saab võrdseks 1-ga. Dissotsatsioonivõrrand nõrga elektrolüüdi dissotsatsioon on pöördreaktsioon (kahtepidi nooleke) astmeline: mitmeprootonilised happed dissotseeruvad astmeliselt. I aste H2CO3 ⇋ HCO3- + H+ | I aste Ba(OH)2→BaOH+ + OH-
Elektrolüüdid – ained mille vesilahused sisaldavad ioone autoakud – väävelhape NaCl Äädikas Orgaanilised ained vesi Tugevad Nõrgad Mitte Kõik soolad Nõrgad happed Tugevad happed – Hcl, HI, Hbr, Nõrgad alused HNO3, H2SO4 Tugevad alused, leelised ja Ca'st alla poole Aine lagunemist ioonideks nimetatakse elektrolüütiliseks dissotsiatsiooniks. HCl + H20 = H3O + Cl hüdrooninumioon Hcl – H + Cl 1. Sideme lõhkumine, jahtumine 2. Hüdraatumine (tekib uus side, energia eraldub), soojenemine Kui aineid lahustada vees siis lahus soojeneb või jahtub. CuSO4 x 5H2O
Elektrolüüdid Ained, mis jagunevad ioonideks, annavad lahusesse ioone. Tugevad elektrolüüdid: soolad, tugevad happed(HCl, HNO3, H2SO4), leelised(IA rühma, IIA rühma alataes Ca metallide hüdroksiidid) Nõrgad elektrolüüdid: nõrgad happed, nõrgad alused(rasklahustuvad) Dissotseeruminei ehk ioonideks jagunemine. 1) soolad dissotseeruvad esimeses astmes ja täielikult Na2CO3 --> 2Na+ + CO2-3 2) Alused mitme OH-rühmaga dissotseeruvad astmeliselt NaOH --> Na+ + OH- Ca(OH)2 --> CaOH+ + OH- --> <-- 2OH-+ Ca2+ 3) Happed. Mitmeprootonilised happed dissotseeruvad astmeliselt. Üheprootonilised nagu soolad HNO3 --> H++NO2- H2CO3 --> H++ HCO33- --> <-- 2H++ CO32- NB! H+ + H2O --> H3O+ hüdrooniumioon Lahustes on kõige rohkem I astme osakesi!!!!! Mitteelektrolüüdid Ei esine lahustes ioonidena, vaid lahuses on molekulid või aatomid.
ioonideks. Elektrolüütides on iooniline side. 2)Elektrolüüdid on happed, alused ja soolad 3)Ioon on laenguga aatom või aatomite rühmitus. Katioon on positiivse laenguga ioon, anioon negatiivse laenguga ioon. 4) Elektrolüütiline dissotsiatsioon on lahustumisega kaasnev jagunemine ioonideks. Seda põhjustab elektrolüütide lahustumisel vees keemiliste sidemete katkemine. 5)Selle järgi, millisel määral on elektrolüüdid jagunenud ioonideks, liigitatakse neid tugevateks ja nõrkadeks. 6)Tugevad elektrolüüdid(soolad, tugevad happed, leelised) on lahuses täielikult jagunenud ioonideks. 7)Nõrgad elektrolüüdid(nõrgad happed, nõrgad alused) on lahuses ainult osaliselt jagunenud ioonideks. 8)Mitteelektrolüüdides on kovalentsed sidemed. Mitteelektrolüüdid on näiteks lihtained(hapnid,jood jne), oksiidid(CO,NO,Al2O3 jne) ning paljud orgaanilised ained(sahharoos, etanool, benseen jt.)
Elektrolüüdid ained, mis lahuses või sulatatud olekus juhivad elektrit. Mitteelektrolüüdid - ained, mis ei dissotseeru ioonideks, mistõttu ka nende vesilahustel elektrijuhtivus puudub. Mitteelektrolüütide vesilahustes esinevad ainult molekulid. Elektrolüütiline dissotsiatsioon ainete jagunemine ioonideks lahustumisel polaarses lahustis. Elektrolüütilise dissotsiatsiooni aste - ioonideks lagunenud molekulide arvu suhe lahuses olevate molekulide üldarvusse. Tugevad elektrolüüdid - on elektrolüüdid, mis vesilahuses lagunevad täielikult ioonideks. Tugevad elektrolüüdid on soolad, tugevad happed või alused Keskmise tugevusega elektrolüüdid on elektrolüüdid, mis annavad vesilahuses vaid osaliselt ioone. Nõrgad elektrolüüdid - polaarsed ained, mis vesilahuses osaliselt jagunevad ioonideks. (esineb lahuses nii molekulide kui ka ioonidena) Nõrgad elektrolüüdid on eelkõige nõrgad happed ja nõrgad alused.
ELEKTROLÜÜDID JA ELEKTROLÜÜTIDE LAHUSED 1. Elektrolüüdid · Elektrolüüdid on ained, mille lahused sisaldavad ioone. Elektrolüütide lahused juhivad elektrit. Neis on palju vabu laengukandjaid. · Mitteelektrolüüt - on molekulaarne aine, mille lahustumisel ei moodustu ioone. · Ioonilise sidemega aine lahus juhib elektrit (NaCl Na+ + Cl-). · Molekulaarsed ained (H2, suhkur, H2O). 2. Iooniliste ainete lahustumisprotsess · Ioonilise aine lahus sisaldab ioone. · Elektrolüütiline dissotsiatsioon elektrolüütide lahustumisel tekib ioone sisaldav lahus. (vt. õpikust lk. 101, joonis 4.3) · Vähelahustuvate ainete puhul laguneb aine osaliselt ioonideks (CaCO3Ca2+ + CO32-). · Tugevad elektrolüüdid lahustuvad hästi, dissotsieeruvad täielikult ioonideks (KOH, KCl, NaNO3). · Nõrgad elektrolüüdid lahustuvad halvasti, dissotsieeruvad vaid osaliselt
Kõik kommentaarid