2CO+O2=2CO2 2) Lagunemisreaktsioon: moodustub ühe aine lagunemisel ja tekib 2 või enam uut ainet - 2H2O2=2H2O+O2 3)Asendusreaktsioon: asendavad lihtaine aatomid ühendi koostises oleva elemendi aatomeid - Zn+CuSO4=Cu+ZnSO4 4)Vahetusreaktsioon: moodustub kahest liitainest koostisosade vahetamise tulemusena, tekib 2 uut lihtainet - CaCl2+K2SO4=CaSO4+2KCl 5) Redoksreaktsioonid: 2Fe+3Cl2=2FeCl3 on väga levinud: käärimine, mädanemine, põlemisreaktsiooni, metallide tootmine, korrosioon jne. Klassifitseerimine käib mitmete tunnuste järgi, kuid olulisem on oksüdatsiooniastme järgi: a) Kui reaktsiooni käigus muutub vähemalt ühe elemendi aatomite oksüdatsiooniaste, nim reaktsiooni redoksreaktsiooniks; b) Kui elemengi o-a ei muutu, nim seda liitumis-, asendus- vm reaktsiooniks. Keemilise reaktsiooni üleskirjutis sisaldab reageerivate ainete ja reaktsioonisaaduste keemilisi valemeid ning näitab reaktsioonis osalevate ainete moolide arvu. Nt 2H 2 + O2 = 2H2O.
eksitavad või valed tulemused, mis võivad viia väga tõsiste tagajärgedeni. Rajatiste ja ehitiste projektid on vastava reaalse süsteemi mudelid. Kui projektis jäetakse mõni süsteemi kuuluv nähtus kas üldse käsitlemata või käsitletakse ebapiisaval tasemel, võivad tagajärgedeks olla avariid, õnnetused, konstruktsioonmaterjalide hävimised jm. Näide: Kahes Tallinna suurelamus valmistati kuuma vee süsteem tsingitud terastorudest. Tingituna ebaõigest kasutusreziimist tekkisid korrosiooni tulemusena ühes majas torudesse esimesed augud 1,5 aasta, teises 5 aasta pärast. Roostevaba terasest kuumaveekatel. Arvestamata jäeti roostevaba terase korrosiooni spetsiifika ning suitsugaasi torudesse tekkisid korrosioonist põhjustatud augud paari aasta jooksul. Süsteemne materjalide korrosioonitõrje: põhineb sellel, et teostatakse põhjalikud uuringud materjalide ja nende omaduste kohta ning uuritakse, kuidas mõjutavad materjalid teineteist korrosiooni seisukohalt
käsitlemata või käsitletakse ebapiisaval tasemel, võivad tagajärgedeks olla avariid, õnnetused, konstruktsioonmaterjalide hävimised jm. Näide: · Kahes Tallinna suurelamus valmistati kuuma vee süsteem tsingitud terastorudest. Tingituna ebaõigest kasutusreziimist tekkisid korrosiooni tulemusena ühes majas torudesse esimesed augud 1,5 aasta, teises 5 aasta pärast. · Roostevaba terasest kuuma vee katel. Arvestamata jäeti roostevaba terase korrosiooni spetsiifika ning suitsugaasi torudesse tekkisid korrosioonist põhjustatud augud paari aasta jooksul. Süsteemne materjalide korrosioonitõrje: põhineb sellel, et teostatakse põhjalikud uuringud materjalide ja nende omaduste kohta ning uuritakse, kuidas mõjutavad materjalid teineteist korrosiooni seisukohalt. Püütakse leida parim variant, et korrosiooni oht oleks minimaalne. 2
EINEKS (European Inventon of Existing Commercial Chemical Substances) on kemikaali (aine) reg. nr. Euroopa kaubanduslike ainete loetelus. CAS reg. nr. omistatakse ainele kui see lisatakse andmebaasi, igale CAS nr. vastab üks ja ainult üks aine. CAS nr. järgi saab Interneti kaudu kätte ka selle kemikaali ohutuskaardi. 3. Liht- ja liitaine, puhta aine, materjali, homogeense ja heterogeense segu mõisted. Vastavad näited. Reaktsiooni kiiruse mõiste, mõõtmine. Millised tegurid ja kuidas mõjutavad reaktsiooni kiirust homogeenses, millised heterogeenses süsteemis? a. Lihtaineks nim. ainet, mis koosneb vaid ühe elemendi aatomitest, keemilises reaktsioonis ei saa seda lõhkuda lihtsamateks aineteks. Lihtaine valemina kasutatakse vastavate elementide sümboleid (üheaatomilised:Fe, Au, Ag, C, S; kaheaatomilised: H 2, O2, F2, C12, Br2).
1. Põhjavee sahtkaevud ja mineraalvee allikad, sest bakterid toodavad 2. Kanalisatsioonikaevud ja trassid avatud keskkonnas ning hoonete ja rajatiste all 3. Kommunikatsioonikanalid ja kaevud avatud keskkonnas ning hoonete ja rajatiste all 4. Nafta ja naftasaaduste mahutid 5. Heitvee mahutid 6. Täitepinnased NB! On bakterid, mis toodavad H2S-st väävelhapet. Seetõttu võib H2S olemasolu süsteemis kiirendada kõikide konstruktsioonimaterjalide korrosiooni, millised ei ole vastupidavad H2SO4 toimele. Veeaur õhus 1. Absoluutne õhuniiskus g/H2O*m-3 2. Suhteline niiskus % a. Tegelik veeauru rõhk temp t1/küllastunud veeauru rõhk temp t1*100=% b. Veeauru tegelik sisaldus temp t2,g*m-3/maksimaalne veeauru sisaldus temp t2, g*m-3*100=% Küllastatud veeauru rõhk sõltub ainult temperatuurist Kastepunktid Temperatuuri, mille juures õhus olev veeaur kondenseerub, nimetatakse kastepunktideks.
1. Põhjavee sahtkaevud ja mineraalvee allikad, sest bakterid toodavad 2. Kanalisatsioonikaevud ja trassid avatud keskkonnas ning hoonete ja rajatiste all 3. Kommunikatsioonikanalid ja kaevud avatud keskkonnas ning hoonete ja rajatiste all 4. Nafta ja naftasaaduste mahutid 5. Heitvee mahutid 6. Täitepinnased NB! On bakterid, mis toodavad H2S-st väävelhapet. Seetõttu võib H2S olemasolu süsteemis kiirendada kõikide konstruktsioonimaterjalide korrosiooni, millised ei ole vastupidavad H2SO4 toimele. Veeaur õhus 1. Absoluutne õhuniiskus g/H2O*m-3 2. Suhteline niiskus % a. Tegelik veeauru rõhk temp t1/küllastunud veeauru rõhk temp t1*100=% b. Veeauru tegelik sisaldus temp t2,g*m-3/maksimaalne veeauru sisaldus temp t2, g*m-3*100=% Küllastatud veeauru rõhk sõltub ainult temperatuurist Kastepunktid Temperatuuri, mille juures õhus olev veeaur kondenseerub, nimetatakse kastepunktideks.
hävimised jm. KONKREETSEID NÄITEID Ühes puidukuivatis oli valitud konkreetsesse süsteemi mittesobivad konstruktsioonmaterjalid: alumiiniumisulam ja roostevaba teras AISI 304. Mõlemad korrodeerusid üsna kiiresti sedavõrd palju, et vastavad konstruktsioonid tuli välja vahetada. Kahes Tallinna suurelamus valmistati kuuma vee süsteem tsingitud terastorudest. Tingituna ebaõigest kasutusreziimist tekkisid korrosiooni tulemusena ühes majas torudesse esimesed augud 1,5 aasta, teises 5 aasta pärast. Mõlemal juhul tuleb kas torustik välja vahetada või ehitada teise põhimõttega kuuma vee süsteem. Roostevaba terasest kuuma vee katel. Arvestamata jäeti roostevaba terase korrosiooni spetsiifika ning suitsugaasi torudesse tekkisid korrosioonist põhjustatud augud paari aasta jooksul.Kõigi nende näidete juures võib algpõhjuseks lugeda ebakvaliteetset projekti: nimelt
aatommasside summana. Kuna elektroni mass on molekuli massidega võrreldes väga väike, loetakse iooni mass enamasti võrdseks vastava molekuli massiga. Kui aine ei koosne molekulidest vaid näiteks ioonidest, kasutatakse molekulmassina enamasti aine valemi lihtsaimale kirjapildile vastava kujuteldava molekuli massi. Näiteks keedusool (NaCl) koosneb Na+ ioonidest ja Cl- ioonidest, molekulmass arvutatakse valemi NaCl põhjal 2. Mooli mõiste ja arvutamine tahkele , vedelale ja gaasilisele ainele. Mool on selline ainehulk, milles sisaldub sama palju osakesi (aatomeid, molekule) kui kaheteistkümnes grammis süsinik-12s. 23 NA: Avogadro arv, osakeste arv ühes moolis aines 6,022*10 . NA on valitud selliselt, et ühe mooli
Kõik kommentaarid