millega vähenesid väävliheitmed ligi kolm korda. Lisaks paigaldatakse plokkidele ka seadmed lämmastikuheitmete vähendamiseks. 4 Katel Enne katlasse panemist jahvatatakse põlevkivi veskites tolmuks. Põlevkivitolm puhutakse katla põletitesse, tekkinud kuumus toodab aurukatlas veeauru. Turbiin Aur suunatakse auruturbiini, kus auru kineetiline energia paneb pöörlema turbogeneraatori, mis toodab elektrienergiat. Võrk Toodetud elektrienergia pinge on 15,75 kV. Enne elektrivõrku andmist tõstetakse pinge transformaatorites kuni 330–360 kV, et vähendada elektrikadusid. Mida kõrgem on pinge, seda väiksem on kadu. 5 ELEKTRIENERGIA JAOTUSVÕRK Elektrienergiat toodetakse, edastatakse ja tarbitakse tänapäeval suurtes ühtse tervikuna toimivates ühendelektrisüsteemides. Süsteemi osade ja elementide vahel on tihe side.
TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets 3. TOITEALLIKAD 3.1 Klassifikatsioon ja põhinõuded Toiteallikad on ette nähtud tööstuslike elektriliste koormuste katmiseks. Kaasaegsete ratsionaalsete elektrivarustussüsteemide loomisel esitatakse toiteallikatele kindlad tehnilis- majanduskilud nõuded: · piisav võimsus ja töökindlus, · väljastatava elektrienergia nõutav kvaliteet (sageduse ja pinge stabiilsus, pinge siinuselisus, 3-faasilise süsteemi sümmeetria jne). · kõrge kasutegur ning madal elektrienergia maksumus. Tähtsateks nõueteks võivad osutuda veel nende kiire sisselülitamine, automatiseerituse aste, vähesed kulutused hooldusele ning keskkonnasõbralikkus. Olenevalt konkreetsetest asjaoludest võib toiteallikaks olla: 1) energiasüsteem, 2) tarbija oma elektrijaam, mis ttöötab paralleelselt ühtse võrkguga,
Katla erikulu arvutatakse : Q on katla soojuskoormus. Katla marginaalkulu karakteristik on katla kulukarakteristiku tuletis katla soojuskoormuse järgi. Katla elektrilise omatarbe karakteristikud on tavaliselt astmed, mis on tingitud omatarbeseadmete talitluse muutustest. Kõik katla karakteristikud võivad olla esitatud ka bruto või netokarakteristikuna. 3.Auruturbiinide tüübid ja nende kasutusalad - Kondensatsioonturbiin (tüüp K) -Ühe või kahe termofikatsioon vaheltvõtuga turbiin (tüübid T1 ja T2) -Ühe tööstusliku vaheltvõtuga ja ühe või kahe termofikatsioonvaheltvõtuga turbiin (tüüp TVT1 ja TVT2) -Vasturõhuga turbiin (tüüp V) -Tööstusliku vaheltvõtuga ja vasturõhuga turbiin (tüüp TVV). Termofikatsioonturbiinid võivad töötada elektrilise ja soojusliku koormusgraafiku alusel. Talitlust elektrilise graafiku järgi iseloomustab elektrienergia ja soojuse sõltumatu tootmine ja
..................................57 5.2.7 Auruturbiinid..................................................................................................................................58 5.2.8 Gaasiturbiinid.................................................................................................................................59 6 SOOJUSE JA ELEKTRI KOOSTOOTMINE................................................................................................61 6.1 ELEKTRIENERGIA TOOTMISE JA SOOJUSE VAJADUSE SUHE...........................................................................61 6.2 VASTURÕHUTURBIINIGA AURUJÕUSEADE.....................................................................................................62 6.3 REGULEERITAVATE VAHELTVÕTTUDEGA AURUJÕUSEADE...........................................................................62 3(113)
Euroopa on tuuleenergia alal maailmas juhtpositsioonil. Meil on rohkem tuuleturbiine kui kusagil mujal maailmas. 1999 aasta lõpuks oli paigaldatud piisavalt turbiine, et toota üle 8500MW elektri, s.o üle poole rohkem kui 1996 aastal. Tuuleelektrijaamadega seotud tehnilised probleemid Autonoomsed ja võrku ühendatud tuuleelektrijaamad. Tuuleagregaadid võivad olla kas autonoomsed või ühendatud elektrivõrku. Autonoomsete agregaatide korral on probleemiks stabiilse sageduse ja pingega elektrienergia tootmine, sest viimased sõltuvad generaatori pöörlemissagedusest. Järelikult on vaja tiiviku pöörlemissagedust juhtida või kasutada keerukaid alalisvoolu vahelüliga sagedusmuundureid. Lisaks tuleb autonoomsete agregaatide korral lahendada energia salvestamise probleemid. Suhteliselt väikeste võimsuste korral saab elektrienergiat salvestada nt. elektrokeemilistes akumulaatorites. Autonoomsed tuuleagregaadid sobivad aga hästi soojusenergia
Seega − kuigi kõrgepingeliinide edastusvõime on tunduvalt kõrgem, on nende mak- sumus samuti palju suurem madalama pingega liinide omast. Seetõttu on kõrgem pinge õigustatud ainult siis, kui tõesti on vaja edastada suu- ri energiakoguseid. 3. Madalpinge 240/400 V (USA-s 120/240 V), mis on enamasti lõpptar- bimise pingeks − ei sobi suurte energiakoguste edastamiseks kauge maa taha. Majanduslikult sobib selline pinge ainult elektrienergia ko- halikuks jaotamiseks mitte kaugemale, kui kuni 0,5 km. Suuremate kauguste korral energiakaod, pingekaod ja seadmete maksumus luba- matult suured. 4. Pinge muutmine on kulukas, moodustades olulise osa kogu elektri edastuse tsüklis. Seega tuleks kasutada võimalikult vähe erinevaid ni- mipingeid. 5. Majanduslikult on elektrienergiat ökonoomsem toota väga suurtes ko- gustes. Vaatamata hajutatud tootmise propageerijate väidetele annab
MWh moodustas 28,6% elektrijaamade kogutoodangust. Enamik veejõuseadmeid purustati sõja ajal. Pärast sõda, aastail 19451950, paljud neist taastati, käiku lasti ka uusi veejõujaamu. 1949.a. oli hüdrojaamade koguvõimsus 1140 kW. 1955 a. valmis Narva HEJ võimsusega 125 MW. Praegu on see jaam Venemaa halduses. Põlevkivil baseeruva suurenergeetika arenguga tunnistati hüdrojaamad ebaperspektiivseiks. Üldiselt Hüdroelektrijaama tööst Hüdroelektrijaam (HEJ) on elektrijaam, mille energiaallikaks on liikuv vesi. Reeglina ehitatakse hüdroelektrijaamad suurtele jõgedele, kus tammiga ülespaisutatud vesi paneb 3 langedes pöörlema hüdroturbiinid koos elektrigeneraatoritega. Nende ehitamine on aeganõudev ja kulukas, kuid energia omahind on suhteliselt madal, sest ekspluatatsioonikulud on väikesed.
Energeetika 1) Ava- ja allmaakaveandamine Maavara - maapõues leiduv kivim, mineraal, vedelik, gaas või orgaaniline aine, mille kaevandamine on majanduslikult kasulik ja mis on seetõttu ressursina arvel. Kaevandamisviis - kaevandamistehnoloogiate kogum, mis hõlmab endas ka kaeveõõnte ja puistangute kujundamise infot Need jagatakse tulemuse põhjal nelja klassi: põlevad maavarad, looduslikud ehitusmaterjalid, maagid, keemiline toore ja muud. Ja kaevandamise järgi kolme: pealmaa- ehk avakaevandamine, allmaakaevandamine ja veealune ehk allveekaevandamine KAEVANDAMISPROTSESSSS 1
4. Sisseviigu kaitselüliti; K3 temperatuuri parandustegur (vaata tabelist nr.6); 5. Toiteliini (radiaalliini) kaitselülitid. K4 vooluahelate arvu ja nende vahelist kaugust arvestav parandustegur (vaata tabelist nr.9). Radiaalliin on liin, millel ei ole haruühendusi liini ulatuses. Kõik tarbijad paiknevad liini lõpus. Radiaalliinideks sobivad igasuguse egitusega liinid (kaabel ja juhtmeliinid, lattliinid); 5. Vooluahela koormatud juhtide arv: 6. Juhtide ristlõige: 6
.................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. SOOJUSENERGIA EHK PÕLEVKIVIST SAADUD ENERGIA........................................4 2. TUUMAENERGIA.................................................................................................................5 3. ALTERNATIIVENERGIA EHK TAASTUV ENERGIA.......................................................6 3.1. Elektrienergia tootmine vee abil ehk hüdroenergia....................................................6 3.2. Elektrienergia tootmine tuule abil ehk tuulenergia....................................................7 3.3. Päikeseenergia............................................................................................................8 .................................................................................................................................................8
TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets 5.2 Keskpingevõrkude ehitus Elektrivõrk koosneb põhiliselt liinidest ja alajaamadest. Elektriliinide kaudu toimub elektrienergia ülekanne alajaamade vahel. Alajaamades transformeeritakse elekter vajalikule pingeastmele ning jaotatakse teatud piirkonnas. Toitealajaamad on enamasti välisjaotlatega, kuigi linnades kasutatakse ka kinniseid jaotlaid. Jaotusalajaamad võivad olla mitmesuguse ehitusega (sise-, kiosk-, mastalajaamad). 5.2.1 Õhuliinid Elektrienergiat kantakse üle õhuliinidega, õhukaabelliinidega või maakaabelliinidega. Õhuliini juhtmed paiknevad õhus ning on riputatud isolaatorite abil mastidele
............................................lk.5 1.3.1.PÄIKESEPANEELID EESTIS....................................................lk.5 ELEKTRIENERGIA TARBIMINE.........................................................lk.6 KILINGI-NÕMME JA RIIA ÕHULIIN..................................................lk.7 SISSEJUHATUS Elektrienergiat toodetakse elektrijaamades, selleks muudetakse mingit teist liiki energia elektienergiaks. Elektrijaamad on ühendatud energiasüsteemideks, mis tagavad meile elektrienergia ka mõndade süsteemi osade rikete korral. Elektrienergia tarbijateni toimetamiseks on kasutusel kõrgepinge liinid (kuni 330 kilovolti) ja madalpinge liinid (kuni 400 volti). Pinge muutmiseks kasutatakse transformaatoreid. Transformaator koosneb kinnisest rauasüdamikust, millele on paigutatud kaks traatmähisega pooli. Transformaatori töö põhineb elektromagnetilise induktsiooni nähtusel. Pinget tõstetakse elektrijaama juures olevate transformaatoritega
pöörlevale alusele. Viimasel ajal on paljud firmad ja eraisikud hakanud uusi disaine katsetama. Üks Itaalia firma valmistab praegu maailma esimest vertikaalset tuuleturbiini. Esimene mudel on mõeldud katsetamiseks aga projekt on nii lubav, et Itaalia valitsus on seda juba 15 miljoni euroga finantseerinud. Projekti nimi on KiteGen. Üheks huvitavaks projektiks on ka brittide Quietrevolution, mille uudne turbiin püüab tuule kinni igast suunast ning sobib väga hästi linnadesse majade vahele ning katustele. Nad ei tekita ka müra ega vibratsiooni. Maismaal asuvaid tuuleturbiine saab mitmetesse kohtadesse püsti panna. Head kohad selle jaoks on kõiksugu kõrgendikud. Kui tuul liigub kõrgendiku poole, siis ta surutakse üle takistuse samal ajal tuule kiirust suurendades Sellisesse kohta paigutatud tuuleturbiin toodab
C=Cm+Cp=cm*Q+Cp Edastuskulude üldine liigitus on järgnev: Eripüsivkulu c_p toodangu suurenedes väheneb: · Elektri ostukulud (kui ka müüakse elektrit) · Minevikukulud, soetuskulud - seotud ostuhinnaga, transpordiga, · Elektrienergia kadude kulud paigaldamisega. Neid võidakse kohe täielikult kuludesse kanda või võetakse sellisena · Käidu- ja hooldekulud arvele raamatupidamises uute varadena. Neid kulusid ei saa enam muuta ja seetõttu · Kapitalikulud nimetatakse neid ka pöördumatuteks (sunk cost) kuludeks. Elektrivõrgu edastuskulusid saab jaotada ka teisiti:
SISSEJUHATUS Teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb elektrienergia tootmise, muundamise, jaotamise ja tarbimise küsimustega, nimetatakse elektro- tehnikaks. Elektrotehnika on teadus elektriliste nähtuste tehnilisest rakenda- misest. Tänapäeval ei ole ühtki eluala, milline ei ole seotud ühe noorima teaduse ja tehnika ala elektrotehnikaga. Elektrotehnika areng algas üle saja aasta tagasi esimesest traat telegrafist ja esimestest algelistest elektrimasinatest, kuigi üksikuid elektrilisi nähtusi tunti juba Vanas - Kreekas
rahuldada suurenevaid vajadusi valgustuse järele tööstusrevolutsiooni ajal. Toodeti ka kütteõli, määrdeõli ja määrdeid. Pärast Teist maailmasõda loobus enamik riike põlevkivi tootmisest, sest see oli naftaga võrreldes kallim. Tootmine jätkus peamiselt Eestis ning Hiinas (Maomingi ja Fushuni leiukoht). 80% kogu maailmas kasutatavast põlevkivist on kaevandatud Eestis. Põlevkivist elektrienergia tootmise plussid: Riigi energeetilise varustuskindluse tagamine; vähene hinnasõltuvus maailmaturust. Põlevkivist elektrienergia tootmise miinused: Suured keskkonnamõjud nii kaevandamisel kui kasutamisel; madal kasutegur. Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütusena ja keemiatööstuse toorainena, põlevaine utmisel on võimalik saada rohkesti õli ning põlevkivist saab toota maagaasi, mõningaid väävliühendeid ja teekattebituumenit.
................................... 18 KASUTATUD ALLIKAD.............................................................................................................. 19 SISSEJUHATUS Antud referaat on pühendatud Tuuleenergiale üldiselt ja ka selle kasutusele Eestis. Teema valik tulenes sellest, et hetkel on suureks probleemiks globaalne soojenemine, milles süüdistatakse enamasti CO2 taseme tõusu. Energiamaastikul kasutatakse erinevaid elektrijaamu, mille kõrvaliseksprotsessiks on CO2 gaas. Maailm, kui ühiskond, on saanud aru, et tuleb vähendada meie CO2 “sõrmejälge” ja sellest tulenevalt oleme hakanud otsima lahendusi, kus energiatootmisel ei eraldu kõrvalisi, mittevajalikke aineid. Tuuleenergia on üks neist energiatootmise viisidest, kus ei eraldu CO2 gaasi ega ka muid aineid. Tööks on kasutatud mitmeid erinevaid allikaid, mis on võetud kõik internetist. Töö lugeja peaks saama aru millisel
eksportijatena maailmaturule tulnud näiteks Norra, Island ja mitmed arengumaad. Kõige rohkem hüdroenergiat toodetakse USA-s ja Kanadas. Kokku annavad need kaks riiki ligi neljandiku maailma veejõujaamade elektritoodangust. Maailma võimsaim hüdroelektrijaam asub Lõuna-Ameerikas, Paraná jõel Brasiilia ja Paraguay piiril. Kiiresti on vee-energia kasutus kasvanud Hiinas. Praegu ehitatakse seal Kolme Kuru hüdroelektrijaama, millest saab valmimise järel maailma võimsaim elektrijaam. Euroopas toodetakse suurem osa vee-energiast Skandinaaviamaades (Norra, Rootsi), Islandil, Alpi riikides (Prantsusmaa, Itaalia, Sveits, Austria) ja Venemaal. Siberi vee- energia võimsusest on valdav osa veel kasutamata. Elektrienergiat ekspordivad, sedagi kaudselt, Norra ja Island. Ka Siberist veetakse elekter välja kaudselt tööstustoodetena, peamiselt Venemaa teistesse piirkondadesse. Probleemid
1. TAASTUV ENERGIARESSURSS Alternatiivenergia on keskkonnasõbralikum ja toetab globaalset jätkusuutlikku arengut. Valitsustevahelise Kliimamuutuse Nõukogu (IPCC) andmeil aitab alternatiivse energia kasutamine aeglustada globaalset soojenemist. (Vikipeedia A 22.03.2013) Elektrituruseadus sätestab § 57 taastuvad energiaallikad. Seaduse mõistes on taastuvad energiaallikad vesi, tuul, päike, laine, tõus-mõõn, maasoojus, prügigaas, heitvee puhastamisel eralduv gaas, biogaas ja biomass. (Energiaturuseadus § 57) Taastuv energiaressurss ehk taastuv energiaallikas on energiaressurss, mida saab kasutada lakkamatult, näiteks loodete energia, laineteenergia, päikeseenergia, tuuleenergia, geotermaalenergia, või mis taastub ökosüsteemi aineringete käigus, nagu biomassienergia ja biokütus – puit, pilliroog, energiavõsa, suhkruroog, ilma et nende kogus inimkultuuri eksisteerimise ajamastaapi silmas pidades oluliselt kahaneks.
millele me saame elektrit akkab otsa saama ning nüüd tuleb leida mingid muud võimalused. Seega tuleb hakata uurima millised taastuvad energiallikad on kõige sobilikumad Eestile ja mis omakorda kahjustaks kõige vähem meie keskonda. Tuuleenergia Tuule jõudu kasutati juba ammustel aegadel. 1970. aastate naftakriisi ajal hakati Euroopas ja USA-s taas tuuleenergiat elektriks muutma. Nüüdseks on tuulikute tehnoloogia jõudsasti arenenud ja tuulikutega toodetud elektrienergia hulk suurenenud. Kõige rohkem tuulikuid on Saksamaal, USA's, Taanis, Hispaanias ja Indias. Maailma suurim tuulikupank asub Californias, kus töötab ligi 14 000 tuulikut. Eestis on aasta keskmine tuulekiirus 4...5 m/sek, valdavalt puhuvad lääne- ja kagutuuled ning kõige tuulisem kuu on detsember, kui saartel on tuule keskmine kiirus üle 7 m/sek. Eriti perspektiivseid paiku tuuleenergia tootmiseks, kus aasta keskmine tuulekiirus on 5...6 m/sek, on Eestis palju. Probleemid
Elektrivarustus Elektrivõrgu põhimõisted Põhimõisted Olulisemad põhimõisted on fikseeritud: · Standardites · Muudes normdokumentides (elektriohutus seadus, määrused, juhendid, ettekirjutised) Mõisteid ja nõuded tuleb järgida ja täita! Elektriseadmed-on ette nähtud elektrienergia tootmiseks, muundamiseks, edastamiseks, jaotamiseks või kasutamiseks. Seadmete hulka kuuluvad-ka juhid ja juhistiksüsteemid ehk juhistikud, mille aa mõeldakse ühe vüi mitme kaabli, juhtme, lattliini ning nende juurde kuuluvate kinnitus- ja kaitseodade kogumit. Elektrivõrgu oluline osa-Moodustavad liinid, mis on üht või mitut vooluahelat sisaldavad terviklikud elektriedastuspaigaldised. Liini põhielemendid-on juhid, mis on ette nähtud elektrivoolu juhtimiseks Elektrijuhid:
6. Kuidas tähistatakse voolu suunda elektrijuhtmes? 7. Millest me järeldame, et vooluga juhtme ümber on magnetväli? 8. Kas sirgjuhe tõmbab enda külge ferromagnetilisi kehi? Põhjenda. 9. Mis määrab el. vooluga juhtmele mõjuva jõu? Kirjutada valem. Mida tähendavad valemis olevad tähed? 10.Kuidas määratakse magnetväljas juhtme liikumise suund? 11.Millal indutseeritakse muutuvas kontuuris emj. 1 volt? 12.Mida nimetatakse elektrimasinaks? 13.Milleks muundub elektrienergia elektrimootoris? 14.Elektrimootori ehitus ja tööpõhimõte. 15.Kuidas saab muuta elektrimasina ankru pöörlemise suunda? 16.Kus võib kasutada pöörleva ankru mehaanilist jõudu? 22.Koguvoolu seadus. 1. Mis määrab juhtme (te) ümber tekkiva magnetvälja tugevuse H? 2. Mida nimetatakse koguvooluks? 3. Kirjutada matemaatilise summa märk ja nimetus. 4. Mida ütleb koguvoolu seadus? 23.Sirgjuhtme ja pooli magnetväli. 1. Kuidas muutub elektrivoolust põhjustatud magnetväli kui voolu
Rein Oidram _____________________________________________________________________ 5. Alajaama elektriskeemid 5.1. Jaotlate elektriskeemi koostamise üldpõhimõtted 5.1.1. Üldist Elektrijaamade ja alajaamade primaar- e jõuahelate kommutatsiooniaparaadid, mõõtetrafod, liigpingete piiramisseadmed, kõrgsagedusside vahendid ja kogumislatid koondatakse kompaktsetesse tervikutesse jaotusseadmetesse e jaotlatesse. Jaotlas võetakse elektrienergia vastu toitefiidri(te)lt, milleks võivad olla õhu- ja kaabelliinide ning jõutrafode kesk- ja alampingemähiste ühendused, ning suunatakse edasi väljuvatesse liinidesse. Jaotlad koos alajaama põhiseadmetega (trafod, reaktorid jms) moodustavad nn primaarkommutatsiooniskeemi. Kõige levinumat tüüpi alajaamas on kaks jaotlat (kõrge- ja keskpingele, või siis kesk- ja madalpingele), kuid elektrivõrgu sõlmedes ja suuremate tarbimispiirkondade toitmiseks
Ühest suhteliselt väikesest prügimäest piisab, et kütta 1000 individuaalelamut. Biogaasi saab ka reoveepuhastussetete , läga, olmejäätmete või muude rohkesti orgaanilist ainet sisaldavate ainete kääritamisel kinnises anumas, mida nimetatakse biogaasigeneraatoriks ja kindlal temperatuuril (30-60°C). Käärimine kestab nädalast kuni ühe kuuni. Mida kõrgem on temperatuur, seda kiirem on käärimisprotsess. Suur osa biogaasist kulub generaatori enda kütteks. Saadud gaas on siiski kôrge kütteväärtusega ja seetõttu sobiv kasutamiseks kütteks, mootorikütuseks ja valgustuseks. Käärimisprotsessist järele jäänud jääki saab kasutada väetisena. Reaalne oleks kasutada antud generaatorit reoveepuhastusjaama enda energiavajaduse rahuldamiseks. On olemas ka ühe pere energiavajadusi rahuldavaid mini-biogaasigeneraatoreid. See on täiesti mõeldav energialahendus väiketalule, kus ei tohiks puudust olla materjalist, mida äraviskamise
Kirjeldan teadlaste loodud uusi tootmis tehnoloogiaid päikesepaneelide paremaks muutmisel ja nende mõjust ümbritsevale keskkonnale. Lisatud on ka pilte erinevatest päikesepaneelidest. 3 1.PÄIKESEPANEELIDE TÖÖPÕHIMÕTE Päikeseenergiat on õigete vahenditega võimalik muundada elektri- või soojusenergiaks. Levinuim variant päikeseenergia kasutamisel on siiamaani olnud elektrienergia tootmine. Elektrit tootvate päikesepaneelide (pilt 1) tööpõhimõte seisneb peamiselt pooljuhtide fotoelektrilisi omadusi kasutades. Covertech Invest'i elektrivoolu tekitavad PV (photo- voltaic) paneelid võimaldavad genereerida võimsust kuni 185 W. Paneelid on enamasti konstrueeritud mitmekümnest elemendist, mis eraldi tekitavad võimsust ca 5 W. Suurema võimsuse saavutamiseks ühendatakse mitu paneeli omavahel, olenevalt konkreetsest vajadusest
2.5. Arvutuslik koormus 11 2.6. Koormuste keskpunkt 12 2.7. Vimsuse kaod 13 2.8. Elektrienergia kaod. 15 2.9. Pinge kaod 16 3. TOITEALLIKAD................................................................................................18 3.1. Klassifikatsioon ja phinuded..............................................................
tootmiseks. 3 Päikeseenergeetika Statistika järgi saadab päike maa poole päevaga nii palju energiat, et sellega saaks katta kogu maakera energia vajaduse terveks aastaks ja jääks veel ülegi. Selle energia kinnipüüdmiseks on päikeseküttekollektorid ja -süsteemid. Soojusenergia tootmise puhul kasutatakse mõistet päikesekollektor (päikeseküte), elektrienergia tootmise puhul mõistet päikesepaneel. Päikeseenergia tuleneb päikesekiirgusest, saadav energia on sobilik sooja tarbevee või elektri tootmiseks, samuti õhksoojuspumpade ja maakütte puhul kombineeritud küttelahendusena. Orgaaniliste kütuste kättesaadavus ja resurssid vähenevad ning siit tulenevalt nende hind tõuseb täna ja tulevikus. See annab võimaluse päikeseenergial tulevikus edukalt konkureerida teiste kütuste liikidega
mille abil poliitikat ellu viima hakatakse. Kusjuures üksikuid otsuseid võib teha ka ilma selget poliitilist ideoloogiat ja strateegilist eesmärki omamata, kuid edu tagab üldjuhul ikkagi läbimõeldud tegevus. (Kilvits, 2012) Enne energiastrateegia juurde minemist tuleks veel vaadelda milline on kaasaegse Eesti energeetika. 2011. Aastal Eestis tarbitud energia võib energialiigi järgi liigitada viieks: tahkekütus (18%), vedelkütus (33%), gaaskütus (4%), elektrienergia (21%) ja soojus (24%). (Statistikaamet. Energeetika andmebaas, 2012) Tulemustest tuleb hästi välja, et kolmandik Eestis tarbitavast energiast põhineb vedelkütustel, mis kohaliku toorme puudumise tõttu on imporditud. Kui lisada siia ka gaaskütuse otsene tarbimine ning asjaolu, et ligi 60% soojusest on toodetud katlamajades, kus tooraineks omakorda on üle poole ulatuses maagaas, siis on hästi näha, et väljastpoolt Eestit pärit energia osakaal Eesti energiatarbimises on märkimisväärne
kuude jooksul, kuigi naftavoolu peatamiseks tehti pööraselt suuri investeeringuid. Meri suudab mingil määral merre voolanud naftat lagundada, siiski on keskkonnakahjud tohutud ja sellele lisandub veel väga suur majanduslik kahju. 26. Milliseid mere naftareostuse viise rakendatakse? Orgaaniliste ühendite (VOC) kui kasvuhoonegaaside sattumine atmosfääri · Mõnedes nafta leiukohtades põletatakse koos naftaga saadav gaas puuraugu juures raisatakse ressurssi, paisatakse atmosfääri nii CO2 kui SO2 ja muid lisandeid September 27. Kus paiknevad maailma suuremad põlevkivi leiukohad? Põlevkivi leidub paljudes maailma eri paigus, on teada rohkem kui 600 leiukohta rohkem kui 30 riigis kõikidel mandritel. Suurimad põlevkivivarud on USA-s, Brasiilias, Jordaanias, Venemaal ja Mehhikos, Ameerikas on näiteks hinnanguliselt 72% maailma varudest. 28
Ühest suhteliselt väikesest prügimäest piisab, et kütta 1000 individuaalelamut. Biogaasi saab ka reoveepuhastussetete, läga, olmejäätmete või muude rohkesti orgaanilist ainet sisaldavate ainete kääritamisel kinnises anumas, mida nimetatakse biogaasigeneraatoriks ja kindlal temperatuuril (30-60°C). Käärimine kestab nädalast kuni ühe kuuni. Mida kõrgem on temperatuur, seda kiirem on käärimisprotsess. Suur osa biogaasist kulub generaatori enda kütteks. Saadud gaas on siiski kôrge kütteväärtusega ja seetõttu sobiv kasutamiseks kütteks, mootorikütuseks ja valgustuseks. Käärimisprotsessist järele jäänud jääki saab kasutada väetisena. Reaalne oleks kasutada antud generaatorit reoveepuhastusjaama enda energiavajaduse rahuldamiseks. On olemas ka ühe pere energiavajadusi rahuldavaid mini- biogaasigeneraatoreid. See on täiesti mõeldav energialahendus väiketalule, kus ei tohiks
Päikesepatereide kasutamise võimalused Eesti tingimustes Sissejuhatus: teema aktuaalsus Tänapäeval tähtsamateks energia allikateks maailmas on põlevmaared nagu nafta, kivisüsi, maagaas jne. Eesti ei ole erandiks ning kõige kasutatavamad kütused on imporditud süsivesikud ning Eestis kaevatud põlevkivi. Selline olukord rahuldas kõike kuni põlevmaarde leiukohad ei hakanud ammenduma ning hinnad kütuseks ja energiaks ei hakanud tõusma. Sellel põhjusel tähelepanu oli pöördud taastuvate energia allikate poole, need on: tuule-, päikese-, geotermaalne, bio- ja hürdoeneergia. Eelised taastuva energia kasutamisest on kahjuliku gaasiheidise vähenemine, nende piiramatus ja sõltumatus impordist. Kahjuks, mitte kõik nimetatud energia allikate kasutamine on võimalik kuna Eestis puuduvad tuntavad looded, geotermaalsed allikad ning Eesti territoorium on lame ja seega hüdroelektrojaamade ehitamine on ka pole väga efektiivne. Ülejäänudest variantidest me pöördus
V: I - tähis 1A (amper) – ühik 3-Teisenda: 1kA= 1000A= 1000000 mA, 1mA= 10-3 A= 0,01 kA, 1 kA= 1000A= 1000 mA 6.Millega mõõdetakse voolutugevust? V: ampermeetriga 7.Mis on vooluallika ülesanne? V: tekitada ja hoida ahelas elektrivälja pikema aja jooksul 8.Mille arvel vooluallikas seda ülesannet teostab? V: vooluallika 9.Nimeta erinevaid vooluallikaid ja nimeta neis toimuv energia muundumine. V: Galvaanielement, akupatarei, generaator, Päikesepatarei Tööleht 6 Vooluring 1.Millistest osakestest koosneb vooluring? V: vooluring koosneb vooluallikast, tarbijast (lamp vms) ning kahest juhtmest. 2.Millised on vooluringi osade tähised elektriskeemidel. Tehke joonis. V: 3.Kuidas asetsevad üksteise suhtes jadamisi ühendatud tarvikud? Joonis. V: 4.Millises vooluringis saab olla elektrivool? V: elektrivool saab olla ainult suletud vooluringis 5
SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................1 Sissejuhatus..........................................................................................................................................2 1. Päikeseenergia kasutamine...............................................................................................................3 1.1. Elektrienergia.............................................................................................................................4 1.2. Soojusenergia.............................................................................................................................4 1.3. Päikese energeetilise ressursi hindamise algeeldused...............................................................5 2. Päikeseenergia mõju keskkonnale................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
