Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Elektrivõrkude labor nr. 3 - sarnased materjalid

delta, elektriv, rgmised, rgud, graafikud, likool, kaasik, imsuse
thumbnail
4
pdf

Elektrivõrkude labor nr.2

Tallinna Tehnikaülikool Elektroenergeetika instituut Laboratoorne töö 2 aines Elektrivõrgud Elektriliini püsiseisundi arvutamine Õppejõud: Jaanus Ojangu Üliõpilased: Erik Tammesson 050442 Kaisa Kaasik 050841 Tallinn 2008 EESMÄRK Lihtsa elektrivõrgu püsiseisundi arvutamine vahelduvvoolumudelil. TÖÖ KÄIK 1. Lähteskeem on järgmine (antakse töö ajal): Un = 110 kV U1 = 100 kV Variant 2B 2. Liini parameetrid Liini pikkus, l, km 120 1km aktiivtakistus, R, /km 0,25 1km reaktiivtakistus, X, /km 0,41 -6 1km mahtuvuslik reaktiivjuhtivus 10 S/km 2,8 3

Elektrivõrgud
90 allalaadimist
thumbnail
16
pdf

Elektrivõrkude projekt

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT Projekt õppeaines Elektrivõrgud Elektrivõrgu planeerimine Õppejõud: Jaanus Ojangu Tudengid: Kaisa Kaasik 050841 Erik Tammesson 050442 Tallinn 2008 Sisukord Sisukord .................................................................................................................................2 Töö käik .................................................................................................................................3 Elektrivõrgu plaan .....................................................................

Elektrivõrgud
169 allalaadimist
thumbnail
23
pdf

Elektriohutus labor

Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus TUNNITÖÖ NR 9: MADALPINGELISTE ELEKTRISEADMETE OHUTUSE UURIMINE JA HINDAMINE Kuupäev: Nimi: 23.04 Madalpingeliste elektriseadmete ohutuse Kellaaeg: uurimine ja hindamine ­ asendustöö Kursus: 8:00 (10:00) TÖÖ EESMÄRGID 1. Tutvuda elektriohutuse ja selle rakendamise põhimõtetega. 2. Õppida kuidas ja miks avaldub elektri ohtlikkus ning kuidas end kaitsta. TÖÖVAHENDID 1. Elektriohutusseadus (RT I 2007 RT I 2007, 12, 64, kehtiv kuni 31.12.2013) 2. http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1734/Elektritood %202.osa.zip/index.html 3. http://materjalid.tmk.edu.ee/jaan_olt/Ohutus/PDF/Elektriohutus.pdf 4. Ohumärguannete kasutamise nõuded töökohas (https://www.riigitea

Riski- ja Ohutusõpetus
34 allalaadimist
thumbnail
3
pdf

Elementaarne võreantenn - Labor nr 3

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Mikrolainetehnika õppetool Õppeaine: Antennid ja RF elektroonika Laboratoorse töö: Elementaarne võreantenn Aruanne Täitjad: Jaanus Rau 050811IATB Rain Ungert 062227 IATB Imre Tuvi 061968 IATB Juhendaja: Janno Pärn Töö sooritatud: 26.09.2008 Aruanne esitatud: ..............2008 Aruanne tagastatud: ...........2008 Aruanne kaitstud: .............2008 Juhendaja allkiri............................. Töö eesmärk: Tutvuda elementaarse võreantenni omadustega. Töö käik: Kasutasime töös antud skeemi Keeratsime attenuaatorid ja faasireguliaatorid asendisse 0 ja mõõtsime 7 Ghz juures väljatugevuse, muutes nurka -240 - 240ni 2 kraadise vahega Seejärel sulgesime ühe attenuaatori ja kordasime mõõtmist. Viimasena avasime uues

Antennid ja rf elektroonika
61 allalaadimist
thumbnail
148
pdf

Elektrirajatiste projekteerimine I - II

kättesaadav just energiate kohta. Täpsema analüüsi puhul – eriti, kui on olemas vastav planeerimise tark- vara, prognoositakse ka ööpäevased koormusgraafikud või koormuskes- tuse aastagraafikud. Sel juhul lähtutakse olemasolevatest graafikutest või koormuse iseloomule vastavatest tüüpkoormusgraafikutest, mis on väl- jendatud protsentides tippkoormusest. Ka koormusgraafikud on soovitav leida eraldi erinevaile tarbijagruppidele ja saadud graafikud liita. 1.4.3 Elektritarbimise prognoosi meetodid Enimlevinud prognoosimeetoditeks planeerimisel ja projekteerimisel on: • Ekstrapolatsiooni meetodid • Ökonomeetrilised meetodid • Tarvititega varustatuse meetod • Lõpptarbimise energia meetod • Hübriidmeetodid Ühe või teise meetodi kasutatavus sõltub tarbijate iseloomust, kättesaada- vaist andmeist ja soovitud täpsusest. Ekstrapolatsiooni meetodite puhul leitakse mineviku koormuste statisti-

Elektrivõrgud
82 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Reaktiivvõimsuse kompenseerimine - Labtöö 3

1 10 5 0 105,57 4,43 0,30 -4,31 10 1 2 10 5 2 106,67 3,33 0,27 -4,41 10 -1 3 10 5 4 107,81 2,19 0,27 -4,47 10 -3 4 10 5 6 108,95 1,05 0,29 -4,48 10 -5 5 10 5 8 110,10 -0,10 0,33 -4,45 10 -7 6 10 5 10 111,29 -1,29 0,40 -4,37 10 -10 4. Graafikud U1 = f (QK ) U = f (QK ) P = f (QK ) Q = f (QK ) 5. Aktiiv- ja reaktiivvõimsuskao ning pingekao valemid. Aktiivvõimsuskao valem S2 P2 + Q2 P = R = R U2 U2 Reaktiivvõimsuskao valem S2 P2 + Q2

Elektrivõrgud
80 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Reaktiivvõimsuse kompenseerimine

ELEKTRIVÕRGUD Laboratoorne töö nr 2 Reaktiivvõimsuse kompenseerimine Juhendaja Üliõpilased Tallinn 2 Töö eesmärk Uurida reaktiivvõimsuste kompenseerimist lihtsas võrgus. Töö käik Joonis 1. Lähteskeem Joonis 2. Aseskeem Joonis 3. Mudelskeem 3 Liini parameetrid Liini pikkus l = 100 km 1 km aktiivtakistus r = 0,31 Ω/km 1 km reaktiivtakistus x = 0,41 Ω/km 1 km mahtuvuslik reaktiivjuhtivus b = 2,8 * 10-6 S/km Mõõtetulemused Tabel 1. Mõõtetulemused 4 Graafikud Liini pinge sõltuvus kompensaatori reaktiivvõimsusest 115 110 105 U2(Qk) U2, kV 1

Elektrivõrgud
19 allalaadimist
thumbnail
240
pdf

Elektriajamite elektroonsed susteemid

3 ELEKTRIAJAMITE ELEKTROONSED SÜSTEEMID 4 Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene Toimetanud Evi-Õie Pless Kaane kujundanud Ann Gornischeff Käesoleva raamatu koostamist ja kirjastamist on toetanud SA Innove Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Ehitajate tee 5, Tallinn 19086 Telefon 620 3700 Faks 620 3701 http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/ Autoriõigus: Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 2008 ISBN ............................ Kirjastaja: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut 3 Sisukord Tähised............................................................................................................................5 Sümbolid .....................

Elektrivarustus
89 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Elektroenergeetika alused

1. Mis vahe on võimsusel ja energial? Too näiteid. Võimsus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd mingi jõud ajaühiku jooksul teeb, ehk töö tegemise kiirust Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd. nt panna midagi liikuma, tõsta mingi keha temperatuuri, gaasi rõhku või muuta aine keemilist struktuuri jne. Energiat võime tinglikult nimetada töö varuks. 2. Mis aastal ning kus alustati Eestis elektrienergia tootmist ning elektrienergia jaotamist? Elektrienergia kasutuselevõtu alguseks Eestis loetakse 1882. aastat, mil Tallinnas F. Wiegandi tehases (hilisem "Ilmarine") ja Narvas Kreenholmi Manufaktuuris seati ruumide valgustamiseks üles esimesed generaatorid. 1885. a katsetati voolu tootmist tööstusseadmete käitamise tarbeks Drümpelmanni metallitehases Tallinnas (3 kV alalisvoolu generaator) ja juba nimetatud Kreenhol

Elektroenergeetika alused
254 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Elektrimaterjalid Labor nr 4: Magnetmaterjalid

3. Mõõta vajalikud andmed kõverate B = (f) H ja µ ~ = f ( H ) kujundamiseks. 4. Kanda paberile hüstereesisilmused maksimaalse magnetvälja tugevuse juures erikadude ja koertsitiivjõu leidmiseks. 5. Koostada aruanne, mis sisaldaks: a. mõõteseadme skeemi, b. proovitavate materjalide kirjelduse, c. vajalikud arvutused koos valemitega, d. tulemuste kokkuvõtte tabelina (nt: Hmax, Bmax, Hc, Br, µmax, p1, p2) e. töö tulemuste graafikud ning f. töö tulemuste analüüsi ja saadud andmete võrdluse kirjanduse andmetega. 3. Töö selgitus ja mõõteseadme skeem [ 1 ] Kui muuta tsükliliselt rakendatava magnetvälja tugevust H , muutub ferromagnetilises materjalis ka magnetiline induktsioon B . Nii saab kinnise kõvera, mis iseloomustab ümbermagneetimise tsüklit ja mida nimetatakse hüstereesisilmuseks. Olenevalt välise magnetvälja tugevuse suurusest võib saada terve hüstereesisilmuste parve. Valime nendest

Elektrimaterjald
30 allalaadimist
thumbnail
8
docx

IRT3930 Side 1. labor (analoogliidese parameetrid)

1. Analoogliidese parameetrite mõõtmine Terminalseadme seisund U1 [V] U2 [V] U3 [V] Rahuseisund 55 55 0 Hõiveseisund 10 7 3 Valimistooni kestus: 10sek. Aruande vormistamisel tuleb teha arvutused: Leida vool, mis läbib terminalseadet tema mõlemates seisundites ja selgitada tulemusi. Rahuseisundi korral rakendades Ohmi seadust selgub, et eeltakisti pingelang (0V) jagatud takistusega (50) on siiski 0A. Seega rahuolekus vooluringis voolu ei ole. Hõiveseisundis ilmneb eeltakistil pingelang 3V. Rehkendus: I = (3V/50) = 0.06A = 60mA. Arvutada telefoniaparaadi takistus ja telefoniliini takistus. Terminalseadme takistuse saab leida lähtudes eelmises punktis leitud voolutugevusest 0.06A ning hõiveseisundi pingest 7V. Seega R(tel) = (7V/0.06A) = 116.67. Kogu takistuse saab samuti leida lähtudes voolutugevusest hõiveseisundis (0.06A) ning sellest, et vo

Side
28 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Raadiotrakti parameetrid

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorse töö Raadiotrakti parameetrid ................................................. ......................................................................... (töö nimetus) ARUANNE Täitja(d) Juhendaja Ivo Müürsepp (nimi) Töö tehtud 9.09.2011...................................... (kuupäev) Aruanne esitatud ............................................... (kuupäev) Aruanne tagastatud ............................................ (kuupäev) Aruanne kaitstud .............................................. (kuupäev) ......................................

Infoedastusseadmed
15 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Labor - Qmeeter

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Elektroenergeetika instituut 0 Elektrimaterjalid ­ Praktikum Praktikum nr.2 Dielektrilise läbitavuse ja dielektrilise kaonurga mõõtmine Q-meetriga. Üliõpilased: Kaisa Kaasik, Kaupo Eerme, Heiki Beres, Sergei ... Juhendaja: Paul Taklaja Tallinn, 2008 Proovitava materjali kirjeldus Välisvaatlusel tundus proovitav materjal olevat linoleumi sarnane plast. Arvutused Valitud

Elektrimaterjalid
48 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Labor 1

Üliõpilane: Matrikkel Rühm: Üliõpilane: Matrikkel Rühm: Õppejõud: Heli Lootus Töö tehtud: 07.10.2009 Aruanne esitatud: 11.11.2009 Aruanne vastu võetud: Katseseadme skeem Tallinn 2009 1. Töö eesmärk oli määrata tehnilise termopaari termoelektromotoorjõu E olenevus temperatuurist t ja koostada graafikud E1=f1(t) ning t1=f2(t). Lisaks tuli arvutada termopaari absoluutne viga. 2. Töö käik: Pärast ahju katseks valmis seadmist, määrasime ahjule digitaalselt vajaliku temperatuuri. Teades, et temperatuuriregulaator töötab pulseerivas reziimis, tuli oodata meil temperatuuri stabiliseerumist mõnda aega oodata. Pärast näidute stabiliseerumist, fikseerisime mõlema voltmeetri näidud. Päras temperatuuri tasakaaluolukorras fikseerimist, suurendasime temperatuuri

Soojustehnika
134 allalaadimist
thumbnail
7
pdf

Kõrgepingetehnika labor 2

ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT Kõrgepingetehnika õppetool Töö nr. 2 ÕHU LÄBILÖÖK JA PINDLAHENDUS TÖÖSTUSLIKU SAGEDUSEGA PINGEL Labor mõõdetud: 13.10.2008 Õppejõud: Ivo Palu Tudengid: Kaisa Kaasik Lauri Luige Eero Tibar Karl Valge Tallinn 2008 Sisukord Töö eesmärk ............................................................................................................................................ 3 Katseseadme põhimõtteskeem.........................................................................................

Kõrgepingetehnika
74 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Tarbijate elektrivarustus eksamiks valmis spikker

ja aastased. Koormusgraafiku pindala on vürdeline tarbitud elektrienergia hulgaga. Seetõttu ehitatakse arvutuste lihtsustamiseks graafikud astmelistena. Ööpäeva koormusgraafikuid ehitatakse tavaliselt talve- ja suveperioodi kohta. Suurimat ööpäevast koormust (kestusega vähemalt 30.min.) nimetatakse ööpäevaseks maksimumiks ­ Pmax.

Tarbijate elektrivarustus
77 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Elektriliini püsiseisundi arvutamine

ELEKTRIVÕRGUD Laboratoorne töö nr 1 Elektriliini püsiseisundi arvutamine Juhendaja Üliõpilased Tallinn 2014 2 Töö eesmärk Lihtsa elektrivõrgu püsiseisundi arvutamine vahelduvvoolumudelil. Töö käik Joonis 1. Lähteskeem Joonis 2. Aseskeem Joonis 3. Mudelskeem 3 Liini parameetrid Liini pikkus l = 100 km 1 km aktiivtakistus r = 0,31 Ω/km 1 km reaktiivtakistus x = 0,41 Ω/km 1 km mahtuvuslik reaktiivjuhtivus b = 2,8 * 10-6 S/km Mõõtetulemused Tabel 1. Mõõtetulemused 4 Graafikud Liinipinge sõltuvus aktiiv- ja reaktiivvõimsusest 115 110 105 U2(P) U2, kV 100

Elektrivõrgud
23 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Elektroonika alused Konspekt

baasi muus osas el.väli aga puudub Seetõttu emitterist baasi tulnud elektronid hakkavad seal liikuma difusiooni toimel. Kuna baas on oma ehituselt väga kitsas siis enamik elektrone, liikudes difusiooni toimel ei jõua baasi elektroodini vaid sisenevad kollektorsiirdesse Seal aga valitseb el.väli, mis suunab nad kollektorisse Seega jaguneb emittervool Ie Baasivooluks IB ja kollektorvooluks Ic IE = I C + I B TÖÖ - Aladid, sild alaldid (skeemid ) pinge voolu graafikud, stabilisaatorid, arvutus, operatsioonvõimendid, kasutus, rakendus, parameetridega. IB on palju väiksem kui iC Baasivool moodustav kollektorvoolust 1-8% IC on peaaegu võrdne IE Vooluülekandetegur IK = * IE kus = 0,92....0,99 Avasuunareziim 1.Kui emittersiirde päripingestamise olukorras (transistori norm. Tööreziim), Rakendada emitteri ja baasi vahele lisaks alalispingele ka vahelduv ­ sisenpinge, siis tekitavad väiksesed sisendpinge muutused suhteliselt suuri emittervoolu muutuseid.

Elektroonika alused
53 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Praktika aruanne ehk praktikandi tegevus firmas

Päevane osakond Xxnimixx xxxxx rühm ETTEVÕTTEPRAKTIKA ARUANNE Juhendaja: xxnimixxx xxxnimixx Tallinn 2009 1.Sisukord 2.Sissejuhatus. Tallinna Polütehnikumi 4 kursuse esimesel semestril toimus kooli õppetöö raames ettevõtte praktika. Praktika eesmärgiks oli töökogemuste saamine nii elektriliste praktilistite tööde näol kui ka üld töökogemuse saamine(distsipliin jne.). Praktika kestuseks oli 17 nädalat ja see toimus 03ndast oktoobrist kuni 6nda jaanuarini. Antud praktika teostamiseks valisin mina praktikajuhendaja Lembit Annuse abil ettevõtteks AS KH Energia-Konsult. Valisin selle ettevõtte eelkõige praktikajuhendaja soovitusel ning ka sellepärast, et antud ettevõtte tegeleb just minu erialaste töödega. Ette tõtates kokkuvõttes võin öelda, et olen valikuga rahul. Suurem osa praktika to

Praktika aruanne
1017 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Magnettormid

Tartu Ülikool MAGNETTORMID Referaat Tartu 2012 2 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................3 1. Mis on magnettorm?....................................................................................4 2. Miks tekivad magnettormid?..........................................................................5 2.1 Juhtumeid ajaloost.....................................................................................................6 3. Magnettormide vaatlus............................................................................................................7 3.1 Parameetrid...............................................................................................................7 3.1.1 Kp indeks...................................................................................................7 4. Magnettormide mõju...................

Füüsika
18 allalaadimist
thumbnail
59
doc

Alajaamad II osa

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Elektroenergeetika instituut ALAJAAMAD II AEK3025 5,0 AP 6 4-1-1 E K (eeldusaine AES3045 "Elektrivõrgud") TALLINN Loengukursus AEK 3025 ii Rein Oidram _____________________________________________________________________ 2009 ______________________________________________________________________ TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Loengukursus AEK 3025 iii Rein Oidram _____________________________________________________________________ SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Alajaama struktuur ja side elektrivõrguga 2.1. Alajaama põhitüübid ja seadmete üldiseloomustus 2.2. Alajaamade talitlustingimused 2.3. Elektrijaamade sidumine elektrivõrguga. 3. Alajaama põhiseadmed 3.1. Trafo ja autotrafo

Elektrijaamad
22 allalaadimist
thumbnail
64
docx

Majandusteooria alused kontrolltöö vastused

P2PC.00.401 SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE kordamine kontrolltööks 1) Majandusteaduse defineerimine. „Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis uurib seda, kuidas inimesed, tegutsedes üksi või rühmiti, otsustavad, kuidas kasutada nappe ressursse oma (piiramatute) vajaduste rahuldamiseks.“ ... kui teadus ressursside nappusest. ... kui teadus „kõverate nihutamisest“. Majandusteadusele omane 1) graafikud ja kõverad, mudelid (ehk tegelikkuse abstraktsioon) 2) eeldused (sh ceteris paribus printsiip) 3) teooria+matemaatika+statistika=ökonomeetria 4) eksperimentide ja inimkatsete tegemise võimalus puudub (makrotasandil tuleb õppida ajaloost) 6) põhjuslike seoste uurimine 7) lahkhelid mitmetes olulistes küsimustes (koolkondade vahel) 8) majandustegevuse prognoosimine 2) Majandusteooria jagunemine (mikro- ja makroökonoomikaks).

Majandusteaduse alused
117 allalaadimist
thumbnail
29
rtf

Elektrivarustus

Seda vib arvutada valemiga: , kus T - absoluutne temperatuur ning A ja B on isolatsioonimaterjali iseloomustavad tegurid. Rakenduslikus elus kasutatakse veel valemit: , kus L0 - isolatsiooni eluiga temperatuuril 0oC; - isolatsiooni temperatuur, oC; - temperatuurikasv, mille puhul isolatsiooni eluiga vheneb 2 korda, K. Harilikult = 5..15 K. 2.4. Koormusgraafikud Aja jooksul muutuvat koormust kujutatakse koormusgraafikutega. Perioodi kestvuse jrgi jagunevad need: - vahetuse graafikud, - pevased graafikud, - aastased graafikud. Vaadeldava suuruse jrgi liigitatakse: - aktiivvimsuse graafikud, - reaktiivvimsuse graafikud, - tisvimsuse graafikud, - koormusvoolu graafikud. Kuna temperatuuri muutus toimub seadmetes aeglaselt, nidatakse mdetavad suurused graafikutel 15..60 min keskmistena, mistttu graafikud on astmelised. Kui graafik on esitatud tegeliku aja jrgi mdetuna, nimetatakse seda kronoloogiliseks graafikuks.

Elektriahelad ja elektroonika...
52 allalaadimist
thumbnail
9
pptx

Pihuarvuti

Pihuarvuti Mirko Tooming Tartu kutsehariduskeskus MYE12 2013 Sisukord Mis on pihuarvuti? Pihuarvuti ajalugu. Pihuarvuti omadused. Pihuarvuti kasutus. Pildid. Mis on pihuarvuti? Pihuarvuti ehk PDA(personal digital assistant)on väike kantav arvuti ,mis on mõeldud isikliku teabe haldamiseks,aja planeerimiseks ja korraldamiseks. Pihuarvuti kasutab tavaliselt samasuguseid rakendusi nagu tavaarvuti. Pihuarvuteid on nii puutetundlikke, kui ka ilma. Sellel on olemas internett ja saab kasutada veebliehitsejana. Ajalugu Esimene pihuarvuti organizer I töötas välja 1984 Psion. 1986 avaldati sellest parandatud versioon OrganizerII Mõistet ,,pihuarvuti" kasutati esimest korda 7. jaanuaril 1992 aastale Apple tegevdirektori poolt. 1991 järgnes Psioni 3. seeria, millel oli olemas täielik sõrmistik. Tänapäeva

5 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Välismajanduse analüüs

SISUKORD 1. SEKTORI TUTVUSTUS: ELEKTRI- JA ELEKTROONIKASEADMETE TOOTMINE................................................................................3 2. ELEKTROONIKASEKTORI VÄLISMAJANDUSE ANALÜÜS PERIOODIL 2005-2009..................................................................................4 2005 aasta.........................................................................4 2006 aasta.........................................................................4 2007 aasta.........................................................................5 2008 aasta.........................................................................6 2009 aasta.........................................................................7 3. ETTEPANEKUD ELEKTROONIKASEKTORI VÄLISMAJANDUSE ARENDUSEKS LÄHITULEVIKUS..................................................10 4. ELEKTROONIKASEKTORI SWOT ANALÜÜS.......................

Majandus
85 allalaadimist
thumbnail
8
odt

Sidevõrgud

Sidevõrk (Communication network) on elektrivõrkude eriliik, mis tegeleb analoog- või digitaalinfo ülekandmisega. Andmesidevõrk (andmevõrk) on sidevõrgu eriliik, mis on ette nähtud ainult digitaalinfo edastamiseks kõne, video või muude analoogsignaalide asemel. Ta koosneb hulgast sõlmedest (jaamadest), mis on omavahel ühendatud sideahelate abil. Arvutivõrk (network) - spetsiaalne riist- ja tarkvarakompleks, mis võimaldab arvutitel vahetada infot kas läbi selleks otstarbeks loodud kanalite (kaabelliinid, satelliitkanalid) või tavalise telefonivõrgu kaudu. Arvutivõrk (computer network) ­ koosneb kolmest osast: kaabeldus, võrguseadmed ja võrgukaardid. Kaabeldus rajatakse reeglina ehituse või remondi käigus koos muude kaablitega. Arvutivõrke liigitakse 1. kohalikeks võrkudeks LAN (Local Area Network) ja 2) laivõrkudeks WAN (Wide Area Network) Kohalik füüsiline võrk on tavaliselt keerupaari E

Arvutiõpetus
50 allalaadimist
thumbnail
13
pdf

Elektrotehnika eksamiküsimused

1. Alalisvooluringide omadused.- Vooluring koosneb 3: toiteallikas, tarbija e koormus ja ühendusjuhtmed. Vooluringi graafilist kujutist nim skeemiks. Vooluringi osa, kus vool on ühe ja sama väärtusega nim haruks (3 või enam haru). Kalbaanilist ühenduskohta nim sõlmeks. Kui vooluringis oleva elemendi pinge ja vooluline sõltuvus on lineaarne, siis nim selliseid elemente sisaldavaid vooluringe lin vooluringideks. Kui sõltuvus ei ole lineaarne, siis on tegemist mittelin vooluringiga. Kui vooluringivool ei muutu aja jooksul suuruselt ega suunalt nim seda vooluringi alalisvooluringiks. Suletud vooluringis eks vool, kui eks potensiaalide vahe ehk pingeallika klemm. Vool kulgeb vooluringis kõrgemalt madalamale potensiaalile 2. Alalisvooluringide arvutamine Ohmi ja Kirchhoffi seaduste alusel. OHMi seadus: I = U/R (vool juhtmes võrdeline pingega tema otstel ja pöördvõrdeline juhtme takistusega). Kirchhoffi I seadus: Hargnemispunkti

Elektrotehnika
506 allalaadimist
thumbnail
8
rtf

Energia allikad

Esimest tüüpi energiaallikad TALLINNA TEENINDUSKOOL 011MT Esimest tüüpi energiaallikad Referaat Juhendaja : H. Eskusson Tallinn 2012 Esimest tüüpi energiaallikad Sisukord Esimest tüüpi energiaallikad Sissejuhatus Mina räägin teile esimest tüüpi energiatest ( tuulest,veest,päikese ja laine energiast ) ja nende kasutamise võimalused Maailmas. Esimest tüüpi energiaallikad 1.Elektrienergia Elektrienergia on üks laiemalt tarbitavaid energiavorme ning suur osa erinevatest allikatest saadavast primaarenergiast muudetakse elektrienergiaks. Elektrit toodetakse elektrijaamades, kõrgepingeülekandevõrkude kaudu kantakse üle tarbimispiirkondadesse ning jaotatakse tarbijatele kesk- ja madalpingejaotusvõrkude abil. Elektrijaamad

Tööohutus ja töötervishoid
7 allalaadimist
thumbnail
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi
311 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Maa magnetväli

VIIMSI KESKKOOL Margit Praks 11.c MAA MAGNETVÄLI Ettekanne Viimsi 2008 Sisukord Lehekülg 1. Sisukord.................................................................................................................... 2 2. Sissejuhatus............................................................................................................... 3 3. Maa magnetvälja mõju.............................................................................................. 3 4. Maa magnetvälja suund............................................................................................. 4 5. Magnetvälja muutumine............................................................................................ 4 6. Kompass ....................................................................................

Füüsika
19 allalaadimist
thumbnail
34
doc

MIS ON INFOÜHISKOND I loeng

TÜ ajakirjandus ja kommunikatsioon Teema: mis on infoühiskond? Kursuse fookuses Millised on infoühiskonna põhilised arengud? Informatsioon, selle kogumine, kasutamine ja seos kommunikatsioonitehnoloogiatega. Kas infotehnoloogia rakendamine muudab asju efektiivsemaks? Kas ja kuidas on infotehnoloogia seotud ühiskonna sotsiaalse stratifikatsiooniga? Millistes valdkondades ja kuidas infoühiskond avaldub ja toimib? Mis on informatsioon? Kuidas saab infot kasutada poliitiliselt, sotsiaalselt ja majanduslikult? Kas inforohkus parandab valitsemist, elukvaliteeti jne? Esime

Sissejuhatus infoteadustesse
29 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Kevadsemestri füüsika konspekt

Elektrilaeng- on mikroosakeste fundamentaalne omadus, mis iseloomustab osakeste võimet avaldada erilist (elektrilist) mõju ja ka ise alluda sellele mõjule. Füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektromagnetilist vastasmõju. Põhjustab teda ümbritsevas ruumis elektrivälja tekke, mida on võimalik avastada teise elektrilaenguga. 1.Neid on kahte tüüpi: positiivne (prooton) ja negatiivne (elektron). 2.Eksisteerib vähim positiivne ja negatiivne laeng, mis on absoluutväärtuselt täpselt võrdsed. Elementaarlaeng- q=1.6*10-19C. 3. Erimärgiliste laengute vahel mõjub tõmbejõud, samamärgiliste vahel aga tõukejõud.4. Elektrilaeng ei eksisteeri ilma langukandjata.5.Elektrilaeng ei sõltu taustsüsteemist. Elektrilaengu jäävuse seadus- Elektriliselt isoleeritud süsteemis (kuhu ei tule elektrilaenguid juurde ja kust neid ei lahku) on elektrilaengute algebraline summa jääv. q1+q2+...=const. Mingi pos elektrilaengu +q tekkimisega kaasneb alati temaga absoluutväärtusest neg

Füüsika
17 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Elektrienergia tootmine Eestis ja selle jaotusvõrk

Sinu Kool ELEKTRIENERGIA TOOTMINE EESTIS JA SELLE JAOTUSVÕRK Referaat Sinu nimi 11. klass Pärnu 2015 1 Sisukord ELEKTRITOOTMINE EESTIS…….... ……………………………………………………………………....................3 ELEKTRIENERGIA JAOTUSVÕRK……………………………………………………………………..................6 EKSPORT JA IMPORT………………………………………………………….....................8 KASUTATUD ALLIKAD.........................................................................................................9 2 ELEKTRITOOTMINE EESTIS Elektrit toodetakse põlevkivi katlas. E

Füüsika
5 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun