teisele. Elektrijuhid on metallid, soolade vesilahused. Mittejuhtideks ehk dielektrikuteks nim. aineid ja ainetesegusid, mida mööda elektrilaeng ei saa üle kanduda ühelt kehalt teisele. Mittejuhid on platsmass, kumm, portselan. Dielektrikust valmistatud keha nim. isolaatoriks. Laetud keha ühendamist elektrijuhi abil Maaga nim. maandamiseks. Mõisted: elektroskoop, elektrijuht, mittejuht, dielektrik, isolaator, maandus 4§ Elektriväli Elektrilaenguga kehasid ümbritseb elektriväli. Laetud kehad mõjutavad üksteist elektrivälja vahendusel. Elektrivälja mistahes punktis mõjub laetud kehale kindla suuruse ja suunaga elektrijõud. Elektrivälja olemasolu saab kindlaks teha laetud keha abil. Kui sellele mõjub kindlasuunaline jõud siis on tegemist elektriväljaga. Elektriväli on tugev laetud keha läheduses ning laetud kehast eemal elektriväli nõrgeneb. Mida
4§ Elektriväli Elektrilaenguga kehasid ümbritseb elektriväli. Laetud kehad mõjutavad üksteist elektrivälja vahendusel. Elektrivälja mistahes punktis mõjub laetud kehale kindla suuruse ja suunaga elektrijõud. Elektrivälja olemasolu saab kindlaks teha laetud keha abil. Kui sellele mõjub kindlasuunaline jõud siis on tegemist elektriväljaga. Elektriväli on tugev laetud keha läheduses ning laetud kehast eemal elektriväli nõrgeneb. Mida suurem on laetud keha elektrilaeng, seda tugevam on elektriväli. Paigaloleva laetud keha elektrivälja nimetatekse elektrostaatiliseks väljaks. Paigalseisvate laetud kehade elektrivälja inimene oma meeleorganitega ei tunneta seetõttu ei saa ta oma meelteorganite abil kindlaks teha, kas ta asub elektriväljas. Elektriväli ei koosne aineosakestest. Elektrivälja põhitunnus on vastastikune keha panna liikuma. Mõisted: elektriväli, elektrostaatiline väli
7. Kui kahel ühesugusel elektroskoobil on erineva suurusega samaliigilised elektrilaengud, sel juhul on nende ostutite kalded erinevad. Samaliigilise laenguga elektroskoopide ühendumisel jaotub kummalegi elektroskoobile pool neil olnud laengu suurusest. Ühesuuruste eriliigiliste elektrilaengutega kehade ühendamisel nende elektrilaengud kompenseeruvad ehk neutraliseerivad teineteist ja kehad kaotavad laengu. Peatükk 4 . elektriväli 1) Elektrivälja mõiste võttis kasutusele Michael Faraday ja James Clerk Maxwell 2) Elektrilaenguga kehasid ümbritseb elektriväli, mis vahendab laetud kehade vastastikmõju. Paigaloleva laetud keha elektrivälja nimetatakse elektrostaatiliseks väljaks. 3) Inimene ei tunneta oma meeleorganitega paigaloleva laetud keha elektrivälja. 4) Elektrivälja põhitunnuseks on see, et elektriväli on tugev laetud keha läheduses, laetud kehast kaugel on elektriväli nõrk.
Samanimeliselt laetud kehad tõukuvad. Positiivset laengut tähistatakse + märgiga. Negatiivset laengut tähistatakse märgiga. Elektrijõud võib olla tõmbejõud või tõukejõud. Elektrijõuks nimetatakse jõudu, mis tekib laetud kehade vahel. Juhid: Aine, mille sees on olemas vabad laengukandjad (elektronid ja laetud aatomid-ioonid). Sarnasus: Mõlemad on ained ja koosnevad aineosakestest. Mittejuhid: Aine, mille sees ei ole vabasid laengukandjaid. Elektrilaenguga kehasid ümbritseb elektriväli, mis vahendab laetud kehade vastastikmõju. Paigaloleva laetud keha elektrivälja nimetatakse elektrostaatiliseks. Kui laetud kehadele mõjub elektrijõud, siis see keha asub kindlasti mingi teise laetud keha elektriväljas. Elektriväli levib vaakumis 300,000km/s. Elektriväli on tugevam laetud keha läheduses, laetud kehast kaugel on elektriväli nõrgem. Kõikidel elektronidel on samad laengud. Elektronid asuvad elektronkihtidel. Elektronil on negatiivne laeng.
Füüsika KT kordamine Elektrilaengud ja elektriväli Elektriliselt laetud ehk elektriseeritud kehaks nimetatakse keha, millel on elektrilaeng. Keha võib elektrilaengu omandada hõõrumisel või kokkupuutel laetud kehaga. Hõõrumisel elektriseeruvad mõlemad kehad. Elektrilaeng on füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevasti laetud kehad osalevad elektrilises vastastikmõjus. Elektrilaengu ühikuks on 1 kulon, ühiku tähis on 1 C. Elektrilaenguid on 2 liiki. Kokkuleppeliselt nimetatakse neid positiivseks (+) ja negatiivseks (-)
Elektriväli Kehade vahelist vastasmõju võivad vahendada mingid teised kehad (nt kaks keha, mis on omavahel ühendatud nööriga). Kui kehade vahelise vastasmõju vahendaja pole materiaalne (pole nähtav ega tunnetatav), siis on tegu mõju vahendava väljaga. On olemas nt magnetväli ja gravitatsiooniväli. Kahe või enama laetud keha vahelist vastasmõju vahendab elektriväli. Elektrivälja inimene oma meeleorganitega ei tunneta. Elektrivälja olemasolu üle võib otsustada ainult tema toimete järgi. Elektriväli mõjub ainult laetud kehadele. Elektriväli ümbritseb kõiki laetud kehasid. See tekib keha laadumise korral momentaalselt ja levib ruumis väga suure kiirusega (300000000 m/s). Ühe laetud keha poolt tekitatud elektriväljas mõjub teisele laetud kehale elektrijõud. Elektrijõu mõjul hakkavad laetud kehad liikuma.
Sarnase olukorraga puutume kokku ka siis, kui vaatleme elektriseeritud kehade vastastikmõju. Laetud kehad mõjutavad üksteist, olgugi et nad pole kokkupuutes ning puudub ka mingi kolmas keha, mis vahendab nende vastastikmõju. Mis ümbritseb laetud keha? Faraday ideede kohaselt erineb elektriseeritud kehade ümbrus elektriseerimata kehade ümbrusest. Elektrilaenguga kehasid ümbritseb elektriväli, mis vahendab laetud kehade vastastikmõju. Paigaloleva laetud keha elektrivälja nimetatakse elektrostaatiliseks väljaks. Kes võttis kasutusele elektrivälja mõiste? Vastuse leiad sellele küsimusele andsid oma töödes inglise füüsikud Michael Faraday (1791-1867) ja James Clerk Maxwell (1831-1879). Faraday oli esimene teadlane, kes väitis, et laetud kehade vastastikmõju vahendab neid kehasid ümbritsev elektriväli. Faraday ideedele
6. Mis on elektrijuht Elektrijuhiks nim. ainet või ainete segu, mida mööda laeng võib kanduda ühelt kehalt teisele (näit. metallid, inimene, Maa) 7. Mis on mittejuht Mittejuhiks ehk isolaatoriks nim ainet või ainete segu, mida mööda laeng ei kandu ühelt kehalt teisele (näit. plastmass, puhas vesi, klaas) 8. Mis on maandamine Maandamiseks nim. laetud keha ühendamist maaga, elektrijuhi abil. 9. Mis on elektriväli Elektriväli ümbritseb laetud kehi ja vahendab nende kehade elektrilist vastastikmõju. Mis on elektrostaatiline väli Elektrostaatiline väli on paigaloleva keha elektriväli 10. Kuidas saab kindlaks teha elektrivälja olemasolu Elektrivälja olemasolu saab kindlaks teha laetud keha abil. Elektrivälja mistahes punktis mõjub laetud kehale alati kindla suuruse ja suunaga elektrijõud, mis paneb selle keha liikuma. 11. Mis on elementaarlaeng? Kui suur see on
Kõik kommentaarid