Õnnetus toimus järgmisel päeval 1. augustil. Töö toimus 15 kV-se elektriliini ohtlikus tsoonis, kuid peainsener ega kraana korrasoleku eest vastutaja ei tundnud kraana asukoha vastu huvi. Tööleht oli täitmata. Kraananoole transpordiasendisse pööramisel puutus koormatross vastu elektriliini äärmist juhet 6,1 m kõrgusel maapinnast. Selle tagajärjel sattusid kraana tugikäppi paigaldanud 4 meest voolu alla. Kaks neist said surma. Teisaldatavat maandust ei kasutatud, ohtliku pinge signalisatsioon oli välja lülitatud. Autokraanade tööjuhendisse võeti punkt, mis keelab kraanajuhi viibimise kraana kabiinis, kui toimub kraana paigaldamine tugikäppadele või viimaste ülestõstmine transpordiasendisse. Tööstuslike elektritraumade analüüs (Ohrana truda, 1989) on näidanud, et kõikidest elektriõnnetustest 61% leiab aset kokkupuutel elektriseadme voolu juhtivate osadega, mis on normaalselt pingestatud; 11% pingestatud juhtmete kokkupuutel või valelülituse korral;
krambi tõttu a Südame vatsakeste fibrillatsioon ja selle tagajärel südame seiskumine. Fibrillatsiooni vallandamiseks piisab voolust 70mA käest kätte või 20A otse läbi südame a Luumurrud lihaste tugevate krampide tõttu või peale elektrilööki tingitud kukkumisest Elektrivoolust tingitud põletused Inimese keha takistus Inimese keha juhib elektrivoolu. Tegemist on mittelineaarse takistusega st. takistuse suurus sõltub pingest. Mida suurem on pinge, seda väiksem on takistus. Inimese keha elektritakistus moodustub: a keha väikesest sisetakistusest (600...1000 oomi); a voolu sisenemise ja väljumise koha takistusest, s.o. naha kahekordsest takistusest. Kogu takistusest põhilise osa moodustab naha pealmise, ehk sarvkihi takistus (kuni 20 000 oomi). Naha takistus on erinevatel inimestel väga erinev ja ka sama inimese erinevates kehapiirkondades samuti väga erinev. Eriti ohtlik on elektriline kontakt nn.
krambi tõttu a Südame vatsakeste fibrillatsioon ja selle tagajärel südame seiskumine. Fibrillatsiooni vallandamiseks piisab voolust 70mA käest kätte või 20A otse läbi südame a Luumurrud lihaste tugevate krampide tõttu või peale elektrilööki tingitud kukkumisest Elektrivoolust tingitud põletused Inimese keha takistus Inimese keha juhib elektrivoolu. Tegemist on mittelineaarse takistusega st. takistuse suurus sõltub pingest. Mida suurem on pinge, seda väiksem on takistus. Inimese keha elektritakistus moodustub: a keha väikesest sisetakistusest (600...1000 oomi); a voolu sisenemise ja väljumise koha takistusest, s.o. naha kahekordsest takistusest. Kogu takistusest põhilise osa moodustab naha pealmise, ehk sarvkihi takistus (kuni 20 000 oomi). Naha takistus on erinevatel inimestel väga erinev ja ka sama inimese erinevates kehapiirkondades samuti väga erinev. Eriti ohtlik on elektriline kontakt nn.
Vastus: värvusetu , lõhnatu ja maitsetu gaas. 9. Kas optiline suitsuandur tuvastab vingugaasi olemasolu ? Vastus on: ei tuvasta, selleks tuleb osta ja lasta paigaldada vingugaasiandur. 10. Kui sageli tuleb koolimajas olevaid tulekustuteid lasta kontrollida pädeval isikul ? Vastus: iga 2 aasta tagant. Üks korda aastas ainult siis kui tulekustutile mõjub niiskus ja või vibratsioon kui tulekustuti asub näiteks autos, laevas . 11. Tulekahju puhul on kõige kriitilisemad minutid ? Vastus: 3 5 minutit , mille jooksul võivad mürgised põlemisgaasid ise süttida lahvatus. 12. Mis on päästeameti Häirekeskuse lühinumber üle Eesti ? Vastus on: 112 13. Häirekeskusesse helistades tuleb öelda informatsioon ? Mida täpselt , nimetage 5 olulist ? Vastused: - räägi, mis on juhtunud; - teata õnnetuse võimalikult täpne asukoht; - ütle, kas keegi on kannatanud; - ütle oma nimi ja telefon;
Jõuab organismi sissehingamise kaudud.Poorseid materjale läbiv ja vees halvasti lahustuv. Õhuga kergesti segunev. (Tunni oma) 9. Kas optiline suitsuandur tuvastab vingugaasi olemasolu ? Ei 10. Kui sageli tuleb koolimajas olevaid tulekustuteid lasta kontrollida pädeval isikul ? iga 2 aasta tagant. Üks korda aastas ainult siis kui tulekustutile mõjub niiskus ja või vibratsioon - kui tulekustuti asub näiteks autos, laevas 11. Tulekahju puhul on kõige kriitilisemad minutid ? 3min-5 min 12. Mis on päästeameti Häirekeskuse lühinumber üle Eesti ? 112 13. Häirekeskusesse helistades tuleb öelda informatsioon ? Mida täpselt , nimetage 5 olulist ?Mis on juhtunud, Võimalikult täpne asukoht, kas on kannatanuid, oma nimi ja telefon, jälgi juhiseid ja ole rahulik, ära katkesta kõnet ilma loata. (Tunni oma) 14. Kui pikk on 6 kg pulberkustuti tööaeg sekundites ? Kui kaua peab standardi
*Katsetada oma võimeid (on põnev) *Näidata oma pädevust 5. Mis on riski haldamine (lisa ka skeem)? Riski haldamine tähendab abinõusid, millega mõjutatakse võimalikke kahjulikke sündmusi ja neutraliseeritakse kahjulikke tagajärgi. Riske, mille ebasoovitavad tagajärjed arvatakse olevat kontrolli all, peetakse õigustatuks. Riski peetakse väikeseks, kui võimalik oht usutakse olevat teiste inimeste või turvaseadme kontrolli all. Näiteks seadme puhul, millel on kaitseseade peetakse ohtu väikeseks, sest avariiolukorras loodetakse sellele. 6. Mis on riskihindamine ja nimeta selle 5 sammu ehk astet? Riskihindamise eesmärk on töötajate tervise ja ohutuse kaitsmine. Meetodeid, kuidas hinnata riske ja neid analüüsida, on arvukalt. Meetodi valik on tööandja enda otsustada. Töökeskkonna riskianalüüs on tegevus,
MIS JUHTUS? Juhtumi asjaolud (õnnetus, äkkhaigestumine) · Kannatanute arv? · Kas kannatanu hingab? · Kas tema on teadvusel? 4 ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin KUHU kiirabi saata - ütle aadress (linn, tänav, maja, trepikoda, korrus). Et kiirabi ei peaks õige tee leidmisele aega kulutama, selgita, kuidas ja kust maja juurde ja majja pääseb. Lukustatud trepikoja puhul garanteeri kiirabitöötajaile sissepääs. Väiksemas maakohas asudes kirjelda täpselt teed ja maja, nimeta maja või koha eritunnuseid. Kui on kedagi abivajaja juurde jätta, tule ise kiirabile uksele või teeotsale vastu. KES helistab - ütle oma nimi, telefon, seotus patsiendiga (näiteks kas ema või lihtsalt möödakäija). Kuula tähelepanelikult, mida häirekeskuse töötaja räägib, käitu vastavalt. Ära katkesta kõnet enne selleks loa saamist. Ära lahku abivajaja juurest
perioodiline tervisekontroll tervisekontrolli tulemuste säilitamine (10a, 40 a.) Elektriohutus Elektrivoolu toime inimesele Soojuslik toime - avaldub põletustes, vere temperatuuri tõusus, südame, peaaju ja närvide ülekuumenemises. Elektrolüütiline toime - avaldub vere ja koevedelike lagundamises Bioloogiline toime elektrivool lõhub normaalseid talitlusprotsesse, mõjub kesknärvisüsteemile Kahjustused elektrivoolu toimel on kaht liiki: Kohalik elektritraumad Üldine elektrilöök Elektritraumad põletused naha metaliseerumine elektrimärgid silmade kahjustused mehaanilised kahjustused Elektrilöök 4 astet I aste - lihaste krambid ilma teadvuse kaotuseta II aste - sama koos teadvuse kaotusega
Kõik kommentaarid