Lustivere Põhikool JUHTIDE JADA- JA RÖÖPÜHENDUS Referaat Egle Kadastik 9.klass Juhendaja õp. Eigo Jürgenson Lustivere 2010 -1- Sisukord 2 Sisukord. 3 Juhtide jadaühendus joonis 1, joonis 2, tabel 3. 4 Jadaühenduse seaduspärasused. 5 Juhtide rööpühendus jadaühenduse näidisülesanne, joonis 3. 7 Rööpühenduse seaduspärasused, rööpühenduse näidisülesanne. JUHTIDE JADAÜHENDUS -2- Ühes ja samas vooluringis võib korraga olla mitu elektri tarvitit. Näiteks laevalgustis võib samaaegselt põleda mitu lampi; reguleerimaks voolutugevust mingis elektriseadmes, on koos seadmega vooluringi ühendatud ka reostaat jne. Joonis 1. Kaks
1 Alalisvool 1.1 Vooluring (põhikooli füüsikakursusest) Kui omavahel juhtmetega ühendada vooluallikas, elektritarviti(d) ja lüliti, tekib vooluahel. Vooluallikas, elektritarviti, lüliti ja juhtmed on vooluahela osad. Kui vooluahelas lüliti sulgeda tekib vooluring. Vooluring on suletud vooluahel, milles saab tekkida vool. Vooluahelas võib olla mitu vooluringi. Vooluallikas tekitab ja hoiab vooluringi ühendatud juhtides elektrivälja. Tarviti on suvaline seade, mis töötab elektrivooluga. Elektritarvitiks on näiteks elektrimootor, küttekeha, lamp, taskutelefon. Tarvitis muundub elektrienergia mingiks teiseks energialiigiks: mootoris mehaa- niliseks energiaks, küttekehas soojusenergiaks, lambiks soojus- ja valgusenergiaks, telefonis elektromagnetiliseks ja/või helienergiaks.
1 Alalisvool 1.1 Vooluring (põhikooli füüsikakursusest) Kui omavahel juhtmetega ühendada vooluallikas, elektritarviti(d) ja lüliti, tekib vooluahel. Vooluallikas, elektritarviti, lüliti ja juhtmed on vooluahela osad. Kui vooluahelas lüliti sulgeda tekib vooluring. Vooluring on suletud vooluahel, milles saab tekkida vool. Vooluahelas võib olla mitu vooluringi. Vooluallikas tekitab ja hoiab vooluringi ühendatud juhtides elektrivälja. Tarviti on suvaline seade, mis töötab elektrivooluga. Elektritarvitiks on näiteks elektrimootor, küttekeha, lamp, taskutelefon. Tarvitis muundub elektrienergia mingiks teiseks energialiigiks: mootoris mehaa- niliseks energiaks, küttekehas soojusenergiaks, lambiks soojus- ja valgusenergiaks, telefonis elektromagnetiliseks ja/või helienergiaks.
1 Alalisvool 1.1 Vooluring (põhikooli füüsikakursusest) Kui omavahel juhtmetega ühendada vooluallikas, elektritarviti(d) ja lüliti, tekib vooluahel. Vooluallikas, elektritarviti, lüliti ja juhtmed on vooluahela osad. Kui vooluahelas lüliti sulgeda tekib vooluring. Vooluring on suletud vooluahel, milles saab tekkida vool. Vooluahelas võib olla mitu vooluringi. Vooluallikas tekitab ja hoiab vooluringi ühendatud juhtides elektrivälja. Tarviti on suvaline seade, mis töötab elektrivooluga. Elektritarvitiks on näiteks elektrimootor, küttekeha, lamp, taskutelefon. Tarvitis muundub elektrienergia mingiks teiseks energialiigiks: mootoris mehaa- niliseks energiaks, küttekehas soojusenergiaks, lambiks soojus- ja valgusenergiaks, telefonis elektromagnetiliseks ja/või helienergiaks.
Vooluallikas (tekitab ja hoiab vooluringi ühendatud juhtides elektrivälja) ja sellega ühendatud juhid (kasutatakse vooluringi osade ühendamiseks), elektritarviti(d) (siin muundub osa elektrivälja energiast mingiks teiseks energialiigiks) ja lüliti(d) (nende abil saab vooluringi vastavalt vajadusele kas sulgeda või avada) moodustavad vooluringi. Elektrivool saab olla ainult suletud vooluringis. Et saada ülevaade vooluringi osade omavahelistest ühendustest, esitatakse vooluringid joonistena, mida nimetatakse elektriskeemideks. Vooluringi osasid tähistatakse elektriskeemidel tingmärkidega. Jadaühenduse korral on elektritarvitid ühendatud jadamisi e. järjestikku. Kui üks tarvititest läbi põleb või kui üks tarviti välja lülitada, katkeb elektrivool kogu vooluringis.
2. Mis on alalisvool? Alalisvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. 3. Mis on valentselektronid? Juhtivuselektronid? Laengukandjateks metalli aatomi väliskihi elektronid ehk valentselektronid. Valentselektrone, mis võivad vabalt liikuda kogu metallitüki ulatuses, nimetatakse juhtivuselektronideks. 4. Millised on voolutugevust määravad suurused (v.a. Pinge ja takistus)? Väljenda voolutugevus nende suuruste kaudu. Voolutugevus sõltub vabade laengukandjate keskmisest kiirusest, kontsentratsioonist, laengust ja laengukandjate läbitud pindalast. I=-envS 5. Sõnasta Ohmi seadus vooluahela osa kohta. Väljenda seda seadust valemina. U
Füüsika Elekter metallides Voolu tekkimise tingimused: Vabad laengukandjad Neile mõjuvad elektrijõud Elektrivooluks nim elektrilaengute suunatud liikumist Alalisvool Alalisvooluks nim elektrivoolu, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. Voolutugevus Elektrivoolu mõõduks on voolutugevus, tähis I ja ühik üks amper (1A – SI-süsteemi ühik) Voolutugevus on võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbiva laengu suurusega. I = q/t I – voolutugevus amprites q – laengu suurus kulonites t – aeg sekundites Voolutugevust määravad suurused Voolutugevus I sõltub elektronide suunatud liikumise kiirusest v ja laengukandjate kontsentratsioonist n. Laengukandjate kontsentratsiooniks n nim laengukandjate arvu ruumalaühikus n = N/V
Füüsika kontrolltöö 1. Mõisted Alalisvool elektrivool, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. Valentselektronid metalli aatomi väliskihi elektronid laengukandjad. Juhtivuselektronid valentselektronid, mis võivad vabalt liikuda kogu metallitüki ülatuses. Laengukandjate kontsentratsioon suurus, mis näitab laengukandjate arvu ühes ruumalaühikus. Elektrivool laengukandjate suunatud liikumine. Takistus - füüsikaline suurus, mis näitab kui palju aine mõjutab liikuvaid laengukandjaid. (ühik:1 oom)
1. Alalisvool elektrivool, mille tugevus ja suund aja jooksul ei muutu Vahelduvvool elektrivool, mille suund ja suurus muutuvad aja jooksul Elektrivool laetud osakeste suunatud liikumine Juhtivus takistuse pöördväärtus Vooluallika tühijooks vooluallikas ei ole ühendatud tarbijaga, välistakistus on ülisuur ning vooluallikas tühjeneb aja jooksul Lühis tekib siis, kui vooluallikas ei ole ühendatud tarbijaga, ometigi tühjeneb kiiresti, kuna välistakistus on nulli lähedale Elektrolüüt nim keemilist ühendit, mille lagunemisel saavad tekkida erimärgiliselt
Valemid alalisvool Valemid alalisvool 1. Voolutugevuse definitsioon 1. Voolutugevuse definitsioon kus I voolutugevus juhis (A), q juhi ristlõiget läbinud laeng (C), t ajavahemik, mille jooksul juhti laeng läbis kus I voolutugevus juhis (A), q juhi ristlõiget läbinud laeng (C), t ajavahemik, mille jooksul juhti laeng läbis 2. Voolutugevuse arvutamine 2. Voolutugevuse arvutamine
Raivo PÜTSEP Elektrooniline õpik ELEKTROTEHNIKA T2 ALALISVOOLU AHELAD 2007 OHMI SEADUS Ohmi seadus elektriahela osas - voolutugevus on võrdeline elektriahela osa pingega selle otstel ja pöördvõrdeline selle osa takistusega. U kus I A - voolutugevus elektriahelas I U V - pinge elektriahela otstel R - elektriahela osa takistus R Ülesannete lahendamisel Ohmi seaduse järgi võib kasutada järgmist kolmnurka: U Otsitava suuruse leidmiseks kaetakse see kinni ja loetakse vastus, I R näiteks U = IR
Raivo PÜTSEP Elektrooniline õpik ELEKTROTEHNIKA T2 ALALISVOOLU AHELAD 2007 OHMI SEADUS Ohmi seadus elektriahela osas - voolutugevus on võrdeline elektriahela osa pingega selle otstel ja pöördvõrdeline selle osa takistusega. U kus I [A] - voolutugevus elektriahelas I= U [V] - pinge elektriahela otstel R [] - elektriahela osa takistus R Ülesannete lahendamisel Ohmi seaduse järgi võib kasutada järgmist kolmnurka: U Otsitava suuruse leidmiseks kaetakse see kinni ja loetakse vastus, I R näiteks U = IR
................................................................................................................................................. 1 1.Elektrivool. Voolutugevus. ............................................................................................................................
1V= 1J/1C 4. Tuua näiteid pinge väärtustest. Pinge: Elektrivõrgus 220 V Auto aku poolustel 12V Äikesepilvede vahel 100 000 000 V Kuivelemendi poolustel 1,5 V 5. Kuidas ühendatakse voltmeeter vooluringi? Voltmeeter ühendatakse vooluringi rööbiti juhiga, mille otstel pinget tahetakse mõõta. 6. Sõnasta Ohmi seadus. Lisa valem Voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega. U I = I- voolutugevus (A), U- pinge (V), R- takistus () R 7. Millest on põhjustatud metallide takistus? Metallide takistus on põhjustatud suunatult liikuvate vabade elektronide ja kristallvõre võnkuvate ioonide vastastikmõjust. 8. Defineerida takistuse ühik. Juhi takistus on 1 oom, kui juhi otstele rakendatud pinge 1 volt korral on voolutugevus juhis 1 amper. 1= 1V/1A 9. Millest sõltub juhi takistus? Lisa valem. Juhi takistus sõltub juhi pikkusest, ristlõike pindalast, ainest.
W=Ep/V, kus W-energiatihedus (J/m2); Ep-energia (J); V-ruumala (m2). W=0E2/2, kus - aine dielektriline läbitavus, E- elektrivälja tugevus (V/m), 0-8,85*10-12 (F/m). C=q/U ; E=q 0S Alalisvoolu tekkeks: 1)aine oleks juht; 2)ajas muutumatu elektriväli tekitada. I=enSv, kus I-voolutugevus (A), e- elementaarlaeng 1,6*10 -19C, n-juhtimiselektronide kontsentratsioon (1/m2), S- juhtme pindala (m2), v elektronide suunatud liikumise kiirus (m/s). Ohmi seadus: voolutugevus mingis lõigus on võrdeline lõigu otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline selle lõigu takistusega: I=U/R, kus I-voolu tugevus (A), U-pinge (V), R-takistus (). Takistite rööpühendus: I=I1+I2+... ; U=U1=U2=... ; 1/R= 1/R1+1/R2+... Takistite jadaühendus: I=I1+I2+... ; U=U1+U2... ; R=R1+R2+... Juhi takistuse sõltuvus mõõtmetes: R=2R1 Juhtme takistus on võrdeline tema pikkusega ja pöördvõrdeline tema ristlõike pindalaga ning sõltuv materjalist
Vocational Training, EE/99/1/87301/PI.1.1.A./FPI. The content of the publications is the sole responsibility of its authors and in no way represents the opinions of the Commission or its departments. 2 Sisukord 1 Alalisvool 3 1.1 Vooluring (põhikooli füüsikakursusest) 3 1.2 Elektromotoorjõud (allikapinge), sisepingelang ja pinge 4 1.3 Elektrivool 5 1.4 Voolutihedus 8 1.5 Elektritakistus 8 1.6 Takistuse sõltuvus temperatuurist 10 1.7 Ohmi seadus 12 1.8 Võimsus ja töö 14 1.9 Elektrienergia muundumine soojusenergiaks 16 1
Elektrivoolu TEKKEMEHHANISM. Elektrivoolu tugevust määravad suurused, I = qnvS Esiteks peab võrdub juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega. eksisteerima see mis, liigub ja teiseks, peab esinema põhjus, mis tekitab liikumise. . OHMI seadus Elektrivoolu toimel juhis eraldunud soojushulk võrdub voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ja aja vooluringi OSA kohta. Voolutugevus vooluringi lõigus on võrdeline lõigu otstele rakendatud pingega ja korrutisega. Ühik on 1 džaul (1J) valem: A=U*I*t. ELEKTRIVOOLU VÕIMSUS on füüsikaline suurus, mis pöördvõrdeline lõigu takistusega. I = U/R. R – Juhi takistus, ühik üks oom (1Ω). JUHI TAKISTUS. R = U/I võrdub elektrivoolu tööga ajaühikus. Elektrivoolu võimsus on arvuliselt võrdne pinge ja voolutugevuse Takistuse mõõtühikuks on oom (1Ω)
Tähtsaim elektriõpetusest Elektrivooluks nimetatakse laetud osakeste suunatud liikumist. Elektrivool tekib siis, kui : 1) on olemas vabad laengukandjad, mis saavad hakata liikuma; 2) vabadele laengukandjatele mõjuvad elektrijõud. Vabadeks laengukandjateks nimetatakse laetud osakesi, mis saavad aines vabalt liikuda. Vabadel laengukandjatele mõjuvad elektrijõud siis, kui aines on tekitatud elektriväli. Elektrivoolu suunaks loetakse kokkuleppeliselt positiivse laenguga osakeste liikumise suunda. Elektrivool võib olla inimesele ohtlik. Liigitatakse alalisvooluks ja vahelduvvooluks.
Elektronide üleminek laetud kehalt neutraalsele kehale lõpeb siis,kui neile laetud kehade poolt mõjuvad elektrijõud tasakaalustavad üksteist. 2) Positiivse laenguga keha ühendamisel neutraalse kehaga hakkavad elektronid elektrijõudude mõjul liikuma neutraalselt kehalt positiivse laenguga kehale. Elektronide üleminek laetud kehalt laadimata kehale lõpeb siis, kui neile laetud kehade poolt mõjuvad elektrijõud tasakaalustavad üksteist. 16. Mis on elektrivool? Elektrivool on vabade laetud osakeste suunatud liikumine. 17. Elektrivoolu tekkimise vajalikud tingimused. 1) vabade laetud osakeste olemasolu 2) elektrivälja olemasolu 18. Milline on voolu suund? Voolusuund on kokkuleppeliselt positiivse laengu liikumise suund. 19. Mis on elektrivool metallides? Elektrivool metallides on vabade elektronide suunatud liikumine. 20. Mis on elektrivool elektrolüütides?
esitada kahe suuruse korrutisena: Ea=EE0, kus E on keskkonna suhteline dielektriline läbitavus, see on ühikuta suhtarv, mis näitab mitu korda on laengute vahel mõjuv jõud selles keskkonnas väiksem kui vaakumis. Vaakumi jaoks on E=1 E0 nim. dielektriline läbilöök. Väljatugevuse suurenemisel suurenevad ka laengute mõjuvad jõud ning teatud väljatugevusel lõhustuvad dielektriku molekulid ioonideks- tekib elektrivool läbi dielektriku ehk elektriline läbilöök. 2.Magneetiline hüsterees Kreeka päritoluga sõna hüsterees tähendab mahajäämist, hilinemist. Kui väljatugevus H on vähenenud nullini on terases teatud jääkvootihedus ehk remanents ja ferramagneetik jääb magneiks. Mida suurem on jääkvootihedus, seda tugevam on püsimagnet. 3.Kasutatavad pingesüsteemid. Täht ja kolmnurk ühendus 3-f süsteemis. Pingesüsteemid-1)Neljajuhtmeline süsteem- koosneb nulljuhtmest ja 3-st
Füüsika kontrolltöö: ELEKTRIVOOL 1. Mis on elektrivool? Mis on selle valem? Elektrivooluks nim. vabade laetud osakeste suunatud liikumist. • Vabad laetud osakesed on oma kohalt lahkunud osakesed (vabad elektronid, ioonid). Elektrivoolu iseloomustatakse voolu tugevuse abil: I = Q/t q - laeng (c) t - aeg (s) I - voolutugevus 1A=1 l/s mA (jaga 1000ga!) elektronid - n 2. Mis on ohmi seadus? Mis on selle valem? Ohmi seadus seob omavahel 3 põhilist elektrilist suurust - voolutugevust, pinget ja takistust. • Voolutugevus vooluringis on võrdeline pingega juhi otstel ja pöördvõrdeline takistusega. I=U/R U=I x R R=U/I I - voolutugevus (A) U - pinge (V) R - takistus (oom) • Takistus sõltub materjalist, juhi pikkusest ja ristlõike pindalast. Seda väljendab valem: R= roo x l/s l - juhi pikkus (m)
ELEKTRIVOOL- laetud osakeste suunatud liikumine ELEKTRIVOOL METALLIDES- elektronide suunatud liikumine ELEKTRIVOOL ELEKTROLÜÜTIDES- ioonide suunatud liikumine ELEKTRITAKSITUS- füüsikalinesuurus, mis iseloomustab elektrijuhi mõju voolule. R=U/I ERITAKISTUS- füüsikaline suurus, mis iseloomustab kui suur on sellest ainest valmistatud ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõikepindalaga juhi takistus. ρ=R*S/l OHMIseadus: 1) Voolutugevus juhi on võrdeline juhiotstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega. I=U/R 2) Voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega. I=αU 3) Voolutugevus ahelas on võrdeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline kogutakistusega. I=ε/R+r JADAÜHENDUS: Kõikides jadamisi ühendatud juhtides on VOOLUTUGEVUS sama. I=I1=I2 PINGE juhtide jada otstel on võrdne juhtide otstele rakendatud pingete summaga. U=U1+U2
Näitab arvuliselt pinget, mis kutsub esile selles juhis voolutugevuse 1A V Põhiühik A =Ω 1Ω on sellise juhi takistus, milles pinge 1V kutsub esile voolutugevuse 1A. V 2 kΩ = 2000 Ω = 2000 A 2 k Ω tähendab, et voolutugevuse 1A kutsub esile pinge 2000 V Sõltuvus pingest on võrdeline Ohmi seadus Määrab voolutugevuse sõltuvuse Sõltuvus eletriväljast – juhti läbiv voolutugevus sõltub juhile rakendatud pingest võrdeliselt. Sõltuvus elektrijuhist – Voolutugevus sõltub traadi takistusest pöördvõrdeliselt. Voolutugevus juhis sõltub juhile rakendatud pingest võrdeliselt ja juhi takistusest pöördvõrdeliselt. U I= R ELEKTRIVÄLI voltmeetriga rööbititekitab OommeeterELEKTRIVOOL
Pinget tähistatakse U tähega. Laengu nihutamiseks ühest punktist teise teeb elektriväli tööd, mille suurus jagades laengu suurusega saame potentsiaalide vahe. 2. Alalisvool. Ohmi seadus ALALISVOOL on laengute korrastatud liikumine. Alalisvoolu SUUND positiivsete laengute liikumise suund. Alalisvoolu TUGEVUS ajaühikus juhi ristlõiget läbinud laeng Voolutugevuse ühik on amper (A) OHMI SEADUS VOOLURINGI OSA KOHTA U pinge juhi otstel I voolutugevus R juhi takistus Takistuse ühik on oom: 1 = 1V / 1A Juhi takistus oleneb juhi materjali eritakistusest , juhi pikkusest l ja ristlõike pindalast S Temperatuuri tõustes juhi takistus kasvab: R0 juhi takistus temperatuuril 0ºC OHMI SEADUS KOGU VOOLURINGI KOHTA EMJ vooluallika elektromotoorne jõud Rs vooluallika sisetakistus Rv ahela välistakistus Alalisvoolu töö: A = IUt (Joule'iLenzi seadus) Alalisvoolu võimsus: N = IU 3. Kirchhoffi seadused.
rööpühendus, vooluring, vooluallikas, vooluallika sisetakistus, elektromotoorjõud, Ohmi seadus vooluringi kohta, voltmeeter, ampermeeter. Oskused: vooluringi joonistamise oskus, tingmärkide (vooluallikas, takisti, reostaat, ampermeeter, voltmeeter, lüliti, hõõglamp, kondensaator) kasutamise oskus, ülesannete lahendamine Ohmi seaduste kohta ja elektrivoolu võimsuse, elektrivoolu töö ning takistite ühenduste kohta. kus I voolutugevus, q juhtme ristlõiget läbinud laeng, t ajavahemik, U pinge, R takistus, r vooluallika sisetakistus, N võimsus, Q - soojushulk. Elektrivooluks nimetatakse laetud osakeste suunatud liikumist. Voolutugevuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget: q I= . t Juhi elektritakistuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mida on võimalik arvutada juhi
rööpühendus, vooluring, vooluallikas, vooluallika sisetakistus, elektromotoorjõud, Ohmi seadus vooluringi kohta, voltmeeter, ampermeeter. Oskused: vooluringi joonistamise oskus, tingmärkide (vooluallikas, takisti, reostaat, ampermeeter, voltmeeter, lüliti, hõõglamp, kondensaator) kasutamise oskus, ülesannete lahendamine Ohmi seaduste kohta ja elektrivoolu võimsuse, elektrivoolu töö ning takistite ühenduste kohta. kus I voolutugevus, q juhtme ristlõiget läbinud laeng, t ajavahemik, U pinge, R takistus, r vooluallika sisetakistus, N võimsus, Q - soojushulk. Elektrivooluks nimetatakse laetud osakeste suunatud liikumist. Voolutugevuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget: q I= . t Juhi elektritakistuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mida on võimalik arvutada juhi
1. Mida nimetatakse elektrivooluks? Elektrivooluks nimetatakse laetud osakeste suunatud liikumist. 2. Millist suunda loetakse elektrivoolu suunaks? Elektrivoolu suunaks loetakse positiivsete laengute liikumise suunda. 3. Iseloomustada elektrivoolu toimeid (kolm toimet). 1)Soojuslik- Kõik elektritarvitid soojenevad voolu toimel 2)Keemiline- Elektrivool eraldab juhist selle koostisosi 3)Magnetiline- Vooluga juhi ja magneti vahel on vastastikmõju 4. Defineerida voolutugevus. Voolutugevus on füüsikaline suurus mis näitab kui suur laen läbib ajaühikus juhi ristlõiget. I=q/t 5. Millised on elektrivoolu olemasolu tingimused? Peavad olemas olema vanad laengukandjad. Vabadele laengukandjatele peavad mõjuma elektrijõud. 6. Sõnastada Ohmi seadus vooluringi osa kohta. Voolutugevus on võrdeline pingega ja pöördvõrdeline takistusega. I=U/R 7. Defineerida üks oom. Juhi takistus on üks oom, kui juhi otstele rakendatud pinge üks volt tekitab juhis voolu üks amper. 8
Rööplülituse seadused: tarbijatele rakendatud pinge on ühesuurune U1=U2...=U, koguvoolutugevus on võrdne üksikute tarbijate voolutugevuste summaga I= I1+I2...; kogutakistuse pöördväärtus on võrdne üksikute tarbijate takistuste pöördväärtuste summaga 1/R=1/R1+1/R2... Alalisvool- el.vool, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. Laengukandjate keskmine kiirus v on alalisvoolu puhul konstantne. Alalisvoolu kokkuleppeline suund on pos. neg. poole. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta: voolutugevus ahelas on võrdeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega. I=.../(R+r), I- voolutugevus(1A), ...- elektromotoorjõud, R- välistakistus (1 oom), r- sisetakistus (1 oom). *Kuna teame, et U=IR U =Ir ning ...=U+U , siis ...=IR+Ir. Jadalülitus: kõiki takisteid läbib sama vool; skeem. Seadused: voolutugevus on ahelas igal pool samasugune (I1=I2...=I); kogupinge on võrdne üksikute tarbijate pingete summaga (U1+U2+..
12. Millise laenguga on aatom? Laenguta, sest prootoneid ja neutroneid on ühepalju. 13. Mis on positiivne ioon? aatom, mis on andnud ära ühe või rohkem elektroni. 14. Mis on negatiivne ioon? Aatom, mis on juurde saanud ühe või rohkem elektroni. 15. Voolu tekkimise vajalikud tingimused? Elektrivoolu tekkimise tingimusteks on elektrivälja ja vabade laetud osakeste olemasolu. 16. Mis on vool metallides ja elektrolüütides? Elektrivool metallides on vabade elektronide suunatud liikumine. Elektrolüütides ioonide suunatud liikumine. 19. Voolu soojuslik, magnetiline ja keemiline toime? Soojuslik kõik juhid mida elektrijuhid läbivad soojenevad. Magnetiline vooluga juhitud kehade ümber tekivad magnetilised omadused. Keemiline esineb ainult elektrolüütides. Voolu toimel eralduvad juhist tema koostisosad. 20. Mis on voolutugevus? Voolutugevus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui suur
1. Voolu tekke tingimused 2. Valentselektronid jt 3. Alalisvool 4. Laengukandjate kontsentratsioon. Valem. Ühikud 5. Elektronide triiv 6. Takistus ja eritakistus. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta. Valem. Ühikud. 7. Elektrimõõteriistad. 8. Juhtide jada-ja rööpühendus . Takistuse kohta valemid ja ühikud.Skeemid. 9. Takistuse temperatuuritegur. Valem. Ühikud 1. Voolu tekke tingimused:*Elektrivoolu, laetud osakeste suunatud liikumise, korral peavada olema täidetud kaks tingimust: Peab eksisteerima see, mis liigub; Peab esinema põhjus, mis tekitab liikumise*Elektrivoolu puhul on see, mis liigub, liikumisvõimeline laetud osake*Voolu puhul on liikumise põhjuseks elektrijõud 2. Valentselektronid jt *Metalli muudab juhiks suure
Elektrivool metallides. -Peab eksisteerima see, mis liigub, ja teiseks, peab esinema põhjus, mis tek. Liikumise. -Alalisvooluks nim. Elektrivoolu, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. Juhtivuselektronid metallis. -Laengukandjateks on metalli aatomi väliskihi elektronid e. Valentselektronid. Voolutugevust määravad suurused. -Suurust, mis näitab laengukandjate arvu aine ruumalaühikus, nim laengukandjate kontsentratsiooniks (n) / n= N/V Ohmi seadus. -Ohmi seadus väidab, et voolutugevus juhis onn võrdeline juhi otstele rakendatud pingega I=G korda U / G juhtivus -Juhi takistus on üks oom, kui juhi otstele rakendatud pinge 1V tekitab juhis voolu 1A ( 1oom = V:A) Takistite jada- ja rööpühendus. -Kindlat takistust omavaid juhte nim. Elektrotehnikas takistiteks. -Jadaühenduse kogutak. Võrdub üksikute takistie takistuste summaga. R1 +R2+R3 jne -Rööpühenduse korral on kõigil takistitel sama pinge U, sest ühendusjuhtmetel pinget ei teki. I1+I2 + I3 jne
C=3x10 8m/s paneb vabad laengud korraga liikuma. Elektrivoolu tekkimiseks on vaja: 1)vabu laenguid ja 2)pinget. Elektrivoolu olemasolu ja tugevust määratakse toimete põhjal: 1)soojuslik- iga juht soojeneb voolu toimel, ülijuhid ei soojene 2)magnetiline -iga vool tekitab magnetvälja 3)keemiline- paljudes ainetes võib el. vool põhjustada keemilisi reaktsioone (lagundada vee) 4)bioloogiline-tekitab närvi ärritusi. Elektrivool tekitab erinevaid tundeid, põhjustab lihaste kokkutõmbeid. Voolu suunda mõõdetakse pluss laengutega liikumise suunda. Voolutugevus- voolutugevuseks nim. juhi ristlõiget ajaühikus läbinud laengut, vastav definitsioon I=q/t, siit ka ühikud 1A=1C/1s. 1A on SJ süsteemi põhiühik. 1A ja 1s on tuletatud 1C, 1C=1A*1s. Amper on selline muutumatu elektrivoolu tugevus, mis kaht lõpmatult pikka ja
Elektrotehnika eksam 1. Coulombi seadus + ül. 2. Elektrivälja tugevus + ül 3. Elektrivälja jõujooned 4. elektrivälja potentsiaal + ül 5. elektripinge 6. elektrimahtuvus + ül 7. kondensaatorite jada- ja rööpühendus + ül 8. elektrivool + ül 9. elektromotoorjõud + ül 10. elektritakistus + ül 11. elektritakistuse sõltuvus temperatuurist + ül 12. Ohmi seadus + ül 13. Töö ja võimsus + ül 14. Kirchoffi esimene seadus 15. Kirchoffi teine seadus 16. Takistite jada- ja rööpühendus + ül 17. Eeltakisti arvutus 18. Energiaallikate jada- ja rööpühendus + ül 19. Energiaallikate vastulülitus 20. Liitahelate arvutamine Kirchoffi seaduste abil + ül 21
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
