Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Elektrivool (1)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas see on võimalik ?
 
Säutsu twitteris
Tartu Kutsehariduskeskus
Toiduainete tehnoloogia osakond
Kristina Tepper
Elektrivool
Referaat
Juhendaja Dmitri Luppa
Tartu 2011

Sisukord


1.Elektrivool ja selle mõõtmine 3
2.Galvaanielement 5
3.Galvaanielement vooluahelas 7
4.Ohmi seadus. Takistus 9
5.Takistite jada- ja rööpühendus 11
6.Voolutugevuse ja pinge mõõtmine 13
7.Elektromootorjõud ja klemmipinge 14
8.Elektritakistuse olenevus temperatuurist. Ülijuhtivus. 15
9.Joule’i-Lenzi Seadus 17
10.Elektrivoolu võimsus ja töö 19
11.Vahelduvvoolu võimsus ja töö 21
  • Elektrivool ja selle mõõtmine


    Elektrijuhid on materjalid, mis sisaldavd palju vabu elektrone. Need on soojuslikus uitliikumises, milles elektronide kiirused on väga suured – umbes 1000 km/s. Et see liikumine toimub juhuslikult kõigis suundades, siis keskmiselt on elektronid juba paigal.
    Harilikult kasutame palju elektrijuhte, millele on antud juhtme kuju. Kui juhtme kahe punkti vahel luua elektripotnetsiaalide erinevus, saavad elektronid täiendava triivliikumise madalama potentsiaali poolt kõrgema potentsiaali suunas. Sellel triivliikumisel ei ületa elektronide keskmine kiirus harilikult 0,1 cm/s.
    Elektronide suunatud triivliikumist, mille põhjustab elektripotentsiaalide erinevus, nimetatakse elektrivooluks .
    Voolu suunaks loetakse seejuures elektronide triivile vastupidist suunda. Elektrivoolu tugevust saab mõõta juhtme ristlõiget läbinud elektrilaengu kogusega. Voolutugevus SI ühikus on 1 amper (Tähis A):
    Elektrivoolu tugevus 1 amper, kui juhtme ristlõiget läbib 1 sekundi jooksul laeng 1 kulon.
    Elektrivooluga on seotud järgmine paradoks: elektronide suunatud triivi kiirus juhtmes on väga väike, kuid ometi süttib elektrilamp silmapilkselt, kui me lülitile vajutame. Telefoniliinis kannavad elektrisignaalid teate edasi ülisuure kiirusega, mis on lähedane valguse kiirusele . Kuidas see on võimalik?
    Paradoksi lahendus on selles, et lülitist lambini ei liigu mitte juhtmes olevad elektronid, vaid elektriväli, mis paneb elektronid korraga liikuma kogu juhtme ulatuses, Siin on täielik analoogia vee voolamisega torustikus. Kui avame veekraani, ei pea me ootama, kuni vee molekulid Ülemiste järvest kraanini jõuavad. Vee surve mõjul hakkab vesi liikuma kogu toru pikkuses.
    Elektrivoolude liigutamine toimub selle järgi, kuidas muutub voolutugevus ajas.
    Kui elektrivoolu tugevus jääb nii suuruse kui suuna poolest kogu aeg ühesuuruseks, siis on tegemist alalisvooluga.
    Kui me lühistame laetud kondensaatori plaadid juhtme abil, siis läbib juhet vooluimpulss.
    Euroopas on olmevooluvõrgus vahelduvvoolu võnkesagedus 50Hz.
    Elektrivoolu iseloomust sõltuvad ka mitmesugused selle vooluga kaasnevad nähtused, millega tutvume edaspidi.
  • Galvaanielement


    Kuni 18. sajandi lõpuni osati elektripotentsiallide vahet (seega ka elektrivoolu) tekitada ainult hõõrdeelektri abil. Nii saadi küll suurim potentsiaalide erinevus, kuid suhteliselt lühiksei ja nõrku vooluimpulsse.
    Aastal 1800 avastas Itaalia füüsik A. Volta, et happelahusesse paigutatud kahte metalli või ka söepulga ja metalli vahel tekib püsiv elektripotentsiaalide erinevus. Nii ehitas Volta esimese püsivoolu andva elemendi, mida nimetatakse galvaanielemendiks. Selle elemendi põhimõtteskeemi kujutab joonis.
    Lihtsa galvaanielemendi skeem.
    Joonisel kujutatud element töötab järgmiselt.
    Väävelhape lagundab aegapidi tsinkelektroodi. Kusjuures vabanev tsink läheb lahusesse positiivsete ioonidena. Elektronid jäävad elektroodi ja annavad sellele negatiivse laengu. Positiivsete tsingi ioonide mõjul väljuvad süsielektroodist elektronid, mistõttu süsi omandab positiivse laengu.
    Galvaanielemente on valmistatud väga mitmesugustest materjalist elektroodidega. Olulisemad neist, antuna nn. pingeras on: +C, Pl, Ag, Cu, Fe, Sn, Pb, Zn, Al, Mg, Na - .
    Kui võtta siit reast ükskõik missugused kaks metalli galvaanielemendi elektroonideks, siis vasakpoolsetest saab anood , parempoolsetest katood . Elemendis olevat vedelikku nimetatakse elektrolüüdiks. Et galvaanielemendiga oleks lihtsam ümber käia, muudetakse elektrolüüt lisaainete abil harilikult zeleetaoliseks või päris tahkeks (saadakse kuivelement ).
    Galvaanielement töötab nii kaua, kuni keemiliste protsesside tulemusena üks elektrood laguneb. On ka niisuguseid elemente, mida saab taastada, kui juhtida neist läbi vastupidiselt suunatud vool. Niisuguseid elemente nimetatakse akumulaatoriteks ehk akudeks.
  • Galvaanielement vooluahelas


    Vooluahelasse ühendatakse galvaanielement nii, nagu on näidatud juuresoleval
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Elektrivool #1 Elektrivool #2 Elektrivool #3 Elektrivool #4 Elektrivool #5 Elektrivool #6 Elektrivool #7 Elektrivool #8 Elektrivool #9 Elektrivool #10 Elektrivool #11 Elektrivool #12 Elektrivool #13 Elektrivool #14 Elektrivool #15 Elektrivool #16 Elektrivool #17 Elektrivool #18 Elektrivool #19
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-11-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 31 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Kristina Tepper Õppematerjali autor

    Lisainfo

    elektrivool
    füüsika , elektrivool

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (1)

    leidja profiilipilt
    Toni Illak: põhjalik
    23:18 12-12-2013


    Sarnased materjalid

    24
    docx
    Elektrivool
    3
    doc
    Elektrivool
    2
    doc
    Elektrivool
    3
    docx
    Elektrovool
    1
    docx
    Elektrivool
    2
    doc
    Elekrtivool
    4
    docx
    Elektrivoolu spikker
    11
    doc
    Elekter



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun