pooluseid punktidega A ja B,voolutugevus võrdne voolutugevuste summaga vooluringi harudes. Kui see nii ei oleks, peaksid vooluringi hargnemispunktidesse kuhjuma laetud osakesed. Seega, voolutugevus vooluringi hargnemata osas on võrdne voolutugevuste summaga rööbiti ühendatud juhtides: I = I1 + I2. Joonis 4. Vooluringi elektriskeem, kus kaks lampi on ühendatud rööbiti. Elektrivool kulgeb samaaegselt mõlemas rööbiti ühendatud juhis. Kahte kõrvuti olevat juhti võib kujutleda ühe juhina, mille ristlõike pindala on suurem kummagi juhi ristlõike pindalast. Kui kõrvuti olevad juhid on ühesugused, on kahe juhi ristlõike pindala kaks korda suurem ühe juhi ristlõike pindalast. Mida suurem on juhi ristlõike pindala, seda väiksem on juhi takistus. Seda arvestades on kahe rööbiti ühendatud ühesuguse juhi kogutakistus kaks korda väiksem ühe juhi takistusest
Füüsika kontrolltöö 1. Mõisted Alalisvool elektrivool, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. Valentselektronid metalli aatomi väliskihi elektronid laengukandjad. Juhtivuselektronid valentselektronid, mis võivad vabalt liikuda kogu metallitüki ülatuses. Laengukandjate kontsentratsioon suurus, mis näitab laengukandjate arvu ühes ruumalaühikus. Elektrivool laengukandjate suunatud liikumine. Takistus - füüsikaline suurus, mis näitab kui palju aine mõjutab liikuvaid laengukandjaid. (ühik:1 oom)
Elektri kordamisküsimused (2. AT) 1. Loetle voolu tekkimise tingimused. *Peab eksisteerima see, mis liigub; * peab olema põhjus, mis tekitab liikumise. 2. Mis on alalisvool? Alalisvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. 3. Mis on valentselektronid? Juhtivuselektronid? Laengukandjateks metalli aatomi väliskihi elektronid ehk valentselektronid. Valentselektrone, mis võivad vabalt liikuda kogu metallitüki ulatuses, nimetatakse juhtivuselektronideks. 4. Millised on voolutugevust määravad suurused (v.a. Pinge ja takistus)? Väljenda voolutugevus nende suuruste kaudu. Voolutugevus sõltub vabade laengukandjate keskmisest kiirusest, kontsentratsioonist, laengust ja laengukandjate läbitud pindalast. I=-envS 5. Sõnasta Ohmi seadus vooluahela osa kohta. Väljenda seda seadust valemina.
Vooluallikas (tekitab ja hoiab vooluringi ühendatud juhtides elektrivälja) ja sellega ühendatud juhid (kasutatakse vooluringi osade ühendamiseks), elektritarviti(d) (siin muundub osa elektrivälja energiast mingiks teiseks energialiigiks) ja lüliti(d) (nende abil saab vooluringi vastavalt vajadusele kas sulgeda või avada) moodustavad vooluringi. Elektrivool saab olla ainult suletud vooluringis. Et saada ülevaade vooluringi osade omavahelistest ühendustest, esitatakse vooluringid joonistena, mida nimetatakse elektriskeemideks. Vooluringi osasid tähistatakse elektriskeemidel tingmärkidega. Jadaühenduse korral on elektritarvitid ühendatud jadamisi e. järjestikku. Kui üks tarvititest läbi põleb või kui üks tarviti välja lülitada, katkeb elektrivool kogu vooluringis.
1. Alalisvool elektrivool, mille tugevus ja suund aja jooksul ei muutu Vahelduvvool elektrivool, mille suund ja suurus muutuvad aja jooksul Elektrivool laetud osakeste suunatud liikumine Juhtivus takistuse pöördväärtus Vooluallika tühijooks vooluallikas ei ole ühendatud tarbijaga, välistakistus on ülisuur ning vooluallikas tühjeneb aja jooksul Lühis tekib siis, kui vooluallikas ei ole ühendatud tarbijaga, ometigi tühjeneb kiiresti, kuna välistakistus on nulli lähedale Elektrolüüt nim keemilist ühendit, mille lagunemisel saavad tekkida erimärgiliselt
C=3x10 8m/s paneb vabad laengud korraga liikuma. Elektrivoolu tekkimiseks on vaja: 1)vabu laenguid ja 2)pinget. Elektrivoolu olemasolu ja tugevust määratakse toimete põhjal: 1)soojuslik- iga juht soojeneb voolu toimel, ülijuhid ei soojene 2)magnetiline -iga vool tekitab magnetvälja 3)keemiline- paljudes ainetes võib el. vool põhjustada keemilisi reaktsioone (lagundada vee) 4)bioloogiline-tekitab närvi ärritusi. Elektrivool tekitab erinevaid tundeid, põhjustab lihaste kokkutõmbeid. Voolu suunda mõõdetakse pluss laengutega liikumise suunda. Voolutugevus- voolutugevuseks nim. juhi ristlõiget ajaühikus läbinud laengut, vastav definitsioon I=q/t, siit ka ühikud 1A=1C/1s. 1A on SJ süsteemi põhiühik. 1A ja 1s on tuletatud 1C, 1C=1A*1s. Amper on selline muutumatu elektrivoolu tugevus, mis kaht lõpmatult pikka ja
ümberpaigutamisel tehtav töö. Alalisvoolu töö - töö, mida teeb elektriväli laengukandjate ümberpaigutamisel juhis. kus A [J] - elektriahelas tehtav töö A=IUt I [A] - voolutugevus elektriahelas U [V] - pinge elektriahela otstel 1J = 1A1V1s t [s] - aeg, mille kestel elektriahelat läbib elektrivool = 1Ws Asendades töö valemisse Ohmi seadusest voolutugevuse või pinge, saame: A = I U t = I I R t = I 2R t U2 A= t R U2 Asendades võimsuse valemisse töö, saame: P=IU P = I2 R P=
ümberpaigutamisel tehtav töö. Alalisvoolu töö - töö, mida teeb elektriväli laengukandjate ümberpaigutamisel juhis. kus A J - elektriahelas tehtav töö A=IUt I A - voolutugevus elektriahelas U V - pinge elektriahela otstel 1J = 1A1V1s t s - aeg, mille kestel elektriahelat läbib elektrivool = 1Ws Asendades töö valemisse Ohmi seadusest voolutugevuse või pinge, saame: A = I U t = I I R t = I 2R t U2 A= t R U2 Asendades võimsuse valemisse töö, saame: P=IU P = I2 R P=
Kõik kommentaarid