Elektrivool gaasides Sädelahendus ja kaarleek (2)

3 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks lööb välku ?
 
Säutsu twitteris
\
Füüsika



Elektrivool gaasides
Sädelahendus ja kaarleek
Esse





Koostaja : \
Klass: \
Õpetaja: \


Tallinn 2009
Elektrivoolu liigid
Eristatakse kahte liik elektrivoolu: alalisvool ja vahelduvvool .

Elektrivoolu suund


Elektrivoolu suund on kokkuleppeliselt positiivsete laengukandjate liikumise suund (plussilt miinusele). Tegelikult on üldjuhul voolu suund vastupidine , kuna juhtmetes liiguvad negatiivselt laetud elektronid (miinuselt plussile).

Alalisvool


Alalisvooluks nimetatakse voolu, mille suund ja tugevus ajas ei muutu. Suunaks on valitud positiivsete laengukandjate liikumise suund ( vooluringis plussilt miinusele). Alalisvoolu tekitavad alalispinge allikad, näiteks akud ja patareid.

Vahelduvvool


Vahelduvvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille suund ja tugevus perioodiliselt muutuvad.
Tänapäeva elektrijaotusvõrkudes on üldjuhul ülekantav elektrivool 3 faasiline vahelduvvool. Alalisvoolu kasutatakse seal, kus on vaja võrgust sõltumatut toiteallikat – akut autol või taskutelefonis, toiteelementi käe- või seinakellas. Alalisvooluga töötab praegu veel enamus transpordivahendeid – elektrirong, tramm, trollibuss . Elektrienergia saadakse nende jaoks aga vahelduvvooluvõrgust alaldusalajaamade kaudu. Alalisvooluga töötavad ka elektrokeemilised ja galvaanikaseadmed. Vahelduvvoolu saamiseks enamkasutatav on siinuspinge, raadiotehnikas kasutatakse näiteks ka saehammaspinget.

Välk


Välk on võimas nähtav elektrilahendus, mis esineb äikesepilves, pilvede vahel või pilve ja maapinna vahel.
Tavaliselt on välgu eluiga 0,2 sekundit. Selle ajaga jõuab säde pilve ja maa vahel üles-alla käia isegi mitukümmend korda.
Kõige rohkem on joonvälku, mis kujutab endast harilikult 2...3 km pikkust mitmeharulist välgukanalit.

Miks lööb välku?


Õhus on alati elektrit. Ka täiesti puhtas õhus leidub alati laetud osakesi. Päikeselt liigub Maa poole peale valgust kandvate neutraalsete (ilma elektrilaenguta) footonite ka laetud osakesi. Neid on aga tunduvalt vähem kui maailmaruumi avarustest tulevas kosmilises kiirguses sisalduvaid vesiniku-, heeliumi-, süsiniku-, hapniku-, raua- jt ioone arvust. Nende energia on miljoneid kordi suurem kui energia, mida on osakestele suudetud anda inimese poolt loodud kiirendites. Kui sellised energiapommid õhu molekulidega kokku põrkavad, tekib ioone veelgi juurde.
Seetõttu on õhk umbes 50 kilomeetri kõrgusel kosmiliste kiirte mõjul tugevasti ioniseeritud. Ka Maal on küllaltki suur elektrilaeng . Mõlema laengu suurus on umbes 100 000 kulonit: ionosfääril positiivne, maapinnal negatiivne laeng. Elektriväli paneb enda mõju all olevad laetud osakesed liikuma. Tekib elektrivool, mis on suunatud maapinna poole. Voolutugevus pole küll suur: igas mõttelises üheruutmeetrise ristlõikepindalaga õhutorus kulgeb
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Elektrivool gaasides Sädelahendus ja kaarleek #1 Elektrivool gaasides Sädelahendus ja kaarleek #2 Elektrivool gaasides Sädelahendus ja kaarleek #3 Elektrivool gaasides Sädelahendus ja kaarleek #4 Elektrivool gaasides Sädelahendus ja kaarleek #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-03-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 70 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor SmashM Õppematerjali autor

Lisainfo

Elektrivool gaasides
Sädelahendus ja kaarleek

elektrivool gaasides sädelahendus ja kaarleek

Mõisted

Sisukord

  • Elektrivool gaasides
  • Sädelahendus ja kaarleek
  • Alalisvool
  • Vahelduvvooluks
  • Õhus
  • Päikeselt
  • Elektriväli
  • Voolutugevus
  • 12

Teemad

  • Elektrivoolu liigid
  • Elektrivoolu suund
  • Vahelduvvool
  • Välk
  • Miks lööb välku?
  • Gaasilised ained on normaaltingimustes mittejuhid
  • Plasma
  • Sõltuv gaasilahendus
  • Sõltumatu gaasilahendus
  • Huumlahendus
  • Kaarlahendus
  • Sädelahendus
  • Elektrivool pooljuhtides
  • Elektrivool elektrolüütides
  • Kaarlahenduse AES
  • Sädelahenduse AES
  • Ühiseid jooni kaar- ja sädelahenduse AES-is
  • Kaarlahendus
  • Allikad
  • http://www.utlib.ee/ekollekt/diss/mag/2004/b16714817/Roots.pdf
  • http://tera.chem.ut.ee/~ivo/ak2/ak2_as2.pdf
  • http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/oppeinfo/materjal/AAR3340/1_1_Kommutatsiooni
  • protsess.pdf
  • www.physic.ut.ee/instituudid/efti/loengumaterjalid/elmag/7_Elvoolmujal.doc
  • www.hot.ee/setroth/puks/11/Elekter1.doc
  • www.wikipedia.ee
  • www.google.ee

Kommentaarid (2)

Serg0 profiilipilt
Serg0: täiesti okei, elektrivoolu gaasides kohta oleks võinud rohkem olla
16:19 24-05-2010
musklimees profiilipilt
musklimees: Lohakas konspekt. Allikateks on google.com ja Wikipedia.
18:37 02-03-2012


Sarnased materjalid

109
doc
Füüsikaline maailmapilt
83
doc
Füüsika eksami küsimuste vastused
83
doc
Kordamisküsimused-Elektriväli ja magnetväli-
10
docx
Füüsika - Energia
18
docx
Põhikooli Füüsika
10
doc
Gümnaasiumi füüsika laiendatud ainekava
32
pdf
Põhjalik ülevaade alalisvoolust
6
docx
Füüsika voolutugevus





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !