5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-11-23
Kuupäev, millal dokument üles laeti
68 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Skara L
Õppematerjali autor
Elektrivooluks nimetatakse elektrilaenguga osakeste suunatud liikumist (lambi hõõgniidis, mootoris jne.). Ka välgusähvatused pole muud kui elektrivool ning inimese ja loomade närvirakkudes kulgeb samuti vool. Voolust saame rääkida siis, kui on olemas kehad, mis võivad liikuda ja jõud, mis paneb need kehad ühes ja samas suunas liikuma (vesi voolab raskusjõu tõttu). Laetud osakesi, mis saavad aines vabalt liikuda, nimetatakse vabadeks laengukandjateks, nad hakkavad liikuma elektrijõu mõjul (tekib, kui on olemas vabad laengukandjad, mis saavad hakata liikuma ning kui vabadele laengukandjatele mõjuvad elektrijõud)
1) Elektrivool nimetatakse elektrilaenguga osakeste suunatud liikumist. Elektrivool tekib tingimustel: a) peab olema vabasid laengu kandjaid, mis saavad hakata liikuma, b) vabadele laengukandjatele mõjuvad elektrijõud 2) Metallides on vabades laengukandjateks vabad elektronid. Metallides tekib elektrivool vabade elektronide suunatud liikumise tulemusena. Elektrolüütide vesilahustes on vabadeks laengukandjateks positiivsed ja negatiivsed ioonid, mis tekivad elektrolüüdi lahustumisel vees. Elektrolüütide vesilahustes tekib
Elektrivool 1. Mida nimetatakse elektrivooluks? Elektrivooluks nim laetud osakeste suunatud liikumist. 2. Millistel tingimustel tekib elektrivool? a) on olemas vabad laengukandjad b) laengud saavad vabalt liikuda c) laengutele mõjub elektrijõud. 3. Milliseid osakesi nimetatakse vabadeks laengukandjateks? Laetud osakesi, mis saavad aines vabalt liikuda nim vabadeks laengukandjateks. 4. Milline on elektrivoolu kokkuleppeline suund? Elektrivoolu kokkuleppeline suund on määratud positiivsete laengute liikumise suuna järgi e. + pooluselt poolusele. 5. Mis on juhi ja mittejuhi iseloomulikuks tunnuseks?
Elektrijuhi iseloomulikuks tunnuseks on suure hulga vabade laengukandjate olemasolu selles. Mittejuhtides vabu laengukandjaid ei ole. Metallides on vabadeks laengukandjateks vabad elektronid. Metallides tekib elektrovool vabade elektronide suunatud liikumise tulemusena. Elektrolüütide vesilahustes on vabadeks laengukandjateks positiivsed ja negatiivsed ioonid, mis tekivad elektrolüüdi lahustumisel vees. Elektrolüütide vesilahustes tekib elektrivool positiivsete ja negatiivsete ioonide suunatud liikumise tulemusena. Voolu toimeteks nimetatakse elektrivooluga kaasnevaid nähtusi. Elektrivoolu soojuslik toime seisneb vooluga juhi soojenemises. Tavalistes tingimustes soojenevad voolu toimel kõik juhid. Elektrivoolu keemiline toime seisneb selles, et elektrivool eraldab elektrolüütide vesilahustest selle koostisosi. Metallist juhtides voolu keemilist toimet ei esine.
Elektrivool. A-POOL. 1. Mida nimetatakse elektrivooluks? Elektrilaenguga osakeste suunatud liikumist. 2. Juhis vib tekkida elektrivool. Miks mittejuhis ei saa tekkida elektrivoolu? Sest mittejuhis pole vabu laengukandjaid. 3. Tmba ring mber ige vastuse jrjenumbrile. Elektroltide vesilahustes on vabadeks laengukandjateks... 1) elektroldi molekulid 2) elektronid 3) elektroldi lahustumisel tekkinud ioonid ige 4) vee molekulid 4. Kirjuta kaks tingimust, mis peavad olema tidetud, et aines tekiks elektrivool. 1) on olemas vabad laengukandjad, mis saavad hakata liikuma 2) vabadele laengukandjatele mjuvad elektrijud 5
∆t ∆q I= =enSv=¿ I =enSv ∆t 1) Sissejuhatus 2) Elektrostaatika 3) Elektrivälja tugevus 4) Välja potentsiaal 5) Välja graafiline kujutamine 6) Pinge 7) Voolujuht elektriväljas 8) Dielektrik välises elektriväljas 9) Elektriline mahtuvus, kondensaator 10) Laetud kondensaatori energia 11) Kondensaatorite jada ja rööpühendus 12) Elektrivool 13) EMJ 14) Ohmi seadus /Kirchhof 15) Elektrivool metallides 16) Elektrivool pooljuhtides 17) Elektrivool vesilahustes 18) Elektrivool gaasides 19) Elektrivoolu töö ja võimsus 20) Termoelektrilised nähtused 21) Maa magnetväli, ampere seadus ja magnetvälja induktsioon 22) Homogeenne magnetväli , biot-savarti seadus 23) Töö vooluga juhtme liigutamisel magnetväljas ja magnetvoog 24) Magnetvälja tugevus
Elektrivool õp lk 26-28 Elektrivooluks nim laetud osakeste korrapärast e. suunatud liikumist. Elektrivoolu tekkimiseks on vaja *vabade laetud osakeste olemas olu *elektrivälja ,mis tekkida jõu pannes laetud osakesed liikuma. Elektrivool tekkib suletud vooluringis. Positiivsed laetud osakesed liiguvad negatiivselt laetud osakeste poole. Elektrivool metallides ja elektrolüütides õp lk 29-31 Metallides on laengukandjaks elektronid .metallid moodustavad kristallvõre e. ruumvõre. Seal asetsevad positiivsed aatomid mille vahel on vabad elektronid mis on tuumaga sideme kaotaud. Vabad elekt liiguvad korrapäratult kui aga tekkida võib elektriväli siis hakkavad elektronid korrapäraselt liikuma
vastastikmõju. Elektrivälja mistahes punktis mõjub laetud kehale alati kindla suuruse ja suunaga elektrijõud. Elektriväli on tugev laetud kehade läheduses, kehast kaugenedes elektriväli nõrk. Elektrivälja olemasolu kindlakstegemiseks saab kasutada teist keha, kui sellele kehale mõjub elektrijõud, siis on ta kindlasti mõne teise laetud keha Tööleht 3 Elektrivool 1.Milliseid osakesi nimetatakse vabadeks laengukandjateks? V: elektrilaenguga osakesi, mis saavad aines vabalt liikuda 2.Mis tingimusel tekib elektrivool? V: Elektrivool tekib ,kui on olemas elektriliselt laetud osakesed ,mis saavad vabalt liikuda, ja neile mõjub jõud. 3.Kuidas tekitada juhis kestvat elektrivoolu? V: Et saada kestvat elektrivoolu ,tuleb kasutada vooluallikat 4.Milline on elektrivoolu kokkuleppeline suund? V: elektrivoolu suunaks loetakse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid