Väli vahendab aineosakeste vastastkust mõju ning omab energiat. Elektrostaatilne väli- seisvate laengute väli, algab alati ja lõpeb - Elektrivälja tug näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale Superpositsiooniprintsiip e liitumise põhimõte- Evektoreid tuleb liita (lõpptulemusena kajastub see jõud, mis tugevam) Elektrivälja graafiliseks kirj kasutatakse jõujooni Jõujooned- mõtteline joon, mille igas punktis on Evektor suunatudpikki selle joone puutujat, Evektori suund määrab ka jõujoone suuna, kus väli tugevam, jooned tihedamalt, väljamõeldis, tegelikult neid pole olemas Näitavad *Suunda *Kuju *Tugevust Homogeene väli- jõujooned on paralleelsed sirged, vahekaugus ei muutu (ühtlaselt laetud) Potensiaal ja pinge- suurused mis kirjeldavad elv võimet teha laengu nihutamisel tööd Elv tugevuse E punktlaengu q nihutamisel töö:
q1 üks punktlaeng q2 teine punktlaeng r kaugus k konstant Fo jõud 11. Dielektriline läbitavus on füüsikaline suurus, mis näitab mitu korda on elektriline jõud vaakumis suurem jõust antud aines. F0 = F Fo vaakumis mõjuv jõud F aines esinev jõud 12. Mateeria põhivormid: Loodus ehk mateeria koosneb ainest ja väljadest. Aine on see millest kehad koosnevad. Väli on see, mille kaudu kehad üksteist mõjutavad. Väli ja ained erinevad üksteisest selle poolest, et väljadel puuduvad mõõtmed ja mitu välja saab samaaegselt ühes ruumipunktis eksisteerida, kuid ainelisi objekte ei saa panna teineteise sisse. 13. Elektrivälja jõujoon on mõtteline joon, mida kasutatakse elektrivälja kirjeldamiseks ja mille igas punktis on E-vektor suunatud piki selle joone puudujat. 14. Homogeenne elektriväli on väli, mille E-vektor on kõigis ruum punktides ühesugune nii pikkuselt kui suunalt.
mõjutavad teineteist vesiniku aatomis. Osakeste vahekauguseks loeme vesiniku aatomi raadiuse, mis Bohri mudel kohaselt on 5,3 * 10-11m. Väli mateeria eriline vorm, mis vahendab aineosakeste vastastikust mõju ning omab energiat · Väli on aineosakste vastastikmõju vahendaja · Elektrostaatiline väli teineteise suhtes paigal seisvate laetud kehade vastastikmõju vahendab väli Elektrivälja tugevus - kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale · (N/c) ,,njuuton kuloni kohta" · E vektor · Superpositsiooniprintsiip ehk liitumise põhimõte kehtib elektriväljas o Selle kohaselt võrdub laengute süsteemi väljatugevus üksikutest laengutest põhjustatud väljatugevuste vektoriaalse summaga Elektrivälja jõujoon mõtteline joon, mille igas punktis on E-vektor suunatud piki selle joone puutujat
liikumise tõttu Laetud kehad mõjutavad- erinimelised tõmbuvad, samanimelised tõukuvad. Columbi seadus-Kahe laetud keha vahel mõjuv jõud on võrdeline kummagi keha laenguga ja pöördvõrdeline kehade vahekauguse ruuduga K näitab seda kui kaks 1c suurust laengut, mis on teineteisest 1m kaugusel mõjutavad jõuga 9*109. Dielektriku dielektriline läbitavus näitab, mitu korda on elektrivälja tugevus homogeenses materjalis väiksem väljatugevusest vaakumis. Dielektrikud on isoleerivad ehk elektrit mittejuhtuvad ained. Sisaldavad vähe vabu laengukandjaid. Tekkiv elektrivool on nõrk või olematu. Elementaarlaeng on laeng, mida omavad elementaarosakesed prooton ja neutron. Elektronidel on elem.laeng -1,6*10-19 C. Ja prootonitel+1,6*10-19 C. C-üks kulon on laeng, mida , mis läbib elektrijuhtme ristlõiget 1s jooksul, kui voolutugevus juhtmes on 1A.
I= q/t I- voolutugevus (A) q- laeng (C) t- aeg (s) 7) Culoni seadus kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute suurusega ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga F= k* q1 * q2 / s2 F-jõud(N) q1,q2- laengud(C) s-vahekaugus(m) 8) Aine dielektriline läbitavus näitab, kui mitu korda on jõud vaakumis suurem antud aines E= F0/F E aine F0-jõud vaakumis (N) F- jõud aines (N) 9) Elektrivälja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub sellel väljal ühikulisele elektrilaengule E=F/q E- elektriväli (N/C) F- jõud (N) q- Laeng (C) 10) Homogeenne elektriväli on elektriväli, mille jõujooned on võrdsetel kaugustel paiknevad võrdete pikkustega paralleelsed sirged, mille vahekaugus aja jooksul ei muutu + joonis! 11) Mittehomogeenne elektriväli on elektriväli, mille jõujooned on mittevõrdsete pikkustega mittevõrdsetel kaugustel paiknevad mitteparalleelsed sirged, mille vahekaugus
Elektroenergeetika tegeleb elektriener- gia saamisega (soojuse, valgusenergia, mehaanilise energia või aatomituumade seose- energia arvelt), elektrienergia ülekandega ning muundamisega inimesele vajalikuks energialiigiks. Elektrienergia on mugavaks vahelüliks loodusest ammutatava ning inimtegevuses kasutatava energia vahel. Elektromagnetiline side- ja infotehnika hõlmab helides, kujutistes vms. sisalduva info esitamist elektriliste võnkumiste jadana ehk elektrisignaalina, selle signaali töötlemist, edastamist ruumis ning taasesitamist inimesele vajalikul kujul (nt. telegraaf, telefon, raadioside ja televisioon, grammofonid, magnetofonid, elektronarvuti). Elektriõpetuse keskne mõiste on elektrilaeng. Elektrilaeng (tähis q või Q) on füüsi- kaline suurus, mis näitab, kuivõrd keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. Sõna laeng kasutatakse enamasti kolmes eri tähenduses. Need on: 1) keha omadus
vaakumis teineteist 1m kauguselt jõuga 9 x 109N. Aine di elektriline läbitavus ainet iseloomustav suurus, mis näitab mitu korda nõrgeneb elektrilaengute vastastikmõju keskkonnas võrreldes vaakumiga. Elektriväljatugevus näitab kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale. Jõujooned mõttelised kõverad, mille abil piltlikult kujutatakse elektrivälja ning mille suund välja mistahes punktis ühtib posit laengule mõjuva jõu suunaga. Homogeenne elektriväli muutumatu tugevusega elektriväli. Kaugmõju t kaks keha suudavad mõjutada teineteist kaugelt läbi tühjuse. Lähimõju t kehad puutuvad kokku nähtamatu vastastikmõjuga.
pöördvõrdeline nendevahelise kauguse r ruuduga: 22.11.12 15:01 (C) V. Kalling 8 Coulomb'i seadus2 q1 q2 F =k 2 R 2 1 Nm k= = 9 109 2 4 0 C 22.11.12 15:01 (C) V. Kalling 9 COULOMB'i JÕUD 22.11.12 15:01 (C) V. Kalling 10 Elektriväli · Coulomb'i laengutevahelise vastasmõju seaduse matemaatiline väljendusvorm ei ava vastasmõjuprotsessi füüsikalist olemust: see ei vasta küsimusele, mil viisil antakse laengu q1 mõju edasi laengule q2. · Ühe võimaliku vastuse sellele küsimusele annab kaugmõju teooria, mis väidab, et elektrilaengutel on võime mõjutada üksteist hetkeliselt läbi tühjuse. 22.11.12 15:01 (C) V. Kalling 11 ELEKTRIVÄLI1 · Iga laengu ümber on elektriväli.
Kõik kommentaarid