Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Elektrirajatiste projekteerimine III (1)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
 
 
Peeter  Raesaar  
 
ÕHULIINIDE  PROJEKTEERIMISE  
KÜSIMUSI  
 
 
 
ELEKTRIRAJATISTE   PROJEKTEERIMINE  
III osa 
 
1.  Sissejuhatus. Normatiivdokumendid. Üldpõhimõtted.  
2.  Õhuliinidele mõjuvad koormused 
3.  Juhtmete ja piksekaitsetrosside arvutus 
4.  Mastide arvutusest 
5.   Vundamentide  arvutusest 
6.   Isolaatorid  
7.  Õhuliinide  tarvikud  
8.  Trassi valik, mastide  paigutus  trassil 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
2006 
 
ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 
 
1. 
SISSEJUHATUS 
1.1   NORMDOKUMENDID
 
Lähtuda tuleb  reast  normdokumentidest. Olulisemad: 
•  EVS-EN  50341-1:2001:  Elektriõhuliinid  vahelduvpingega  üle  45  kV 
/Overhead  electrical  lines exceeding AC 45 kV/ – Eesti  versioon  etteval-
mistatud ja kuulub peatselt kinnitamisele Eesti Standardikeskuse käskkir-
jaga. 
Hõlmab õhuliinide ja tema komponentide ( juhtmed  ja piksekaitsetrossid, 
mastid ,   vundamendid ,   ühendused )  projekteerimist  ja  ehitust,  samuti 
nõudeid liini elementidele (isolaatorid, tarvikud, poldid, tõmmitsad jms) ja 
materjalidele (juhtmed, profiilterased, puit,  betoon  jms). 
•  EN  50341-3:  Elektriõhuliinid  vahelduvpingega  üle  45  kV  (Overhead 
electrical lines exceeding AC 45 kV) – Siseriiklikud erinõuded (SEN). 
•  EN  50423-1:  Elektriõhuliinid  vahelduvpingega  1  kV  kuni  45  kV 
(Overhead electrical lines exceeding AC 1 kV up to and  including  AC 45 
kV). 
•  EVS-HD 637 S1:2002: Tugevvoolupaigaldised vahelduvpingele üle 1 
kV / Power  Installations Exceeding 1 kV a.c./.  
Harmoniseerimisdokument  sätestab  üle  1 kV  vahelduvpingega  elektri-
võrkude tugevvoolupaigaldiste projekteerimise ja ehitamise  üldnõuded
•  Eesti Energia AS Ettevõttestandard EE 10421629-JV ST: 0,4…20 kV 
võrgustandard: 
−  5-1:2002: Osa 1: 20 kV  õhuliinid   
−  5-5:2002: Osa 5: 0,4 KV õhuliinid  
EE 10421629-JV ST on OÜ  Jaotusvõrk  sisene dokument.  
•  Elektriseadmete  ehituse  eeskirjad.  Üle  1000-V  õhuliinid,  jaotlad  ja  ala-
jaamad . Viies väljaanne. Tallinn, Valgus, 1986 
•  Elektriseadmete ehituseeskirjad. Kuues ümbertöötatud ja täiendatud väl-
jaanne.  Moskva  1998 (vene k). 
•  Isoleerjuhtmetega 6-20 kV pingega elektriõhuliinide ehituseeskirjad. EES 
Rossii , AS ROSEP, AS ORGRES. Kinnitatud 08.10.98 (vene k). 
•   
ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 
2
© TTÜ  ELEKTROENERGEETIKA  INSTITUUT, PEETER RAESAAR 
ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 
 
Kõrgepingeõhuliinide  trassi  valikut  ja  ehitamist  reglementeerivad  rida  Eesti 
Vabariigi seadusi ja valitsuse määrusi (RT − Riigi  Teataja , RTL – Riigi Teataja 
Lisa): 
• 
Elektriohutusseadus 
 
 
 
(RT I 2002, 49,310) 
• 
Elektrituruseadus 
 
 
 
 
(RT I 2003, 25, 153) 
• 
Ehitusseadus    
 
 
 
 
(RT I 2002, 47, 297) 
• 
Planeerimisseadus   
 
 
 
(RT I 2002, 99, 579) 
• 
Keskkonnamõju  
hindamise 
ja 
keskkonna 
auditeerimise 
seadus 
    
 
 
 
 
 
 
(RT I 2000, 54, 348) 
• 
Keskkonnajärelvalve seadus 
 
 
(RT I 2001, 56, 337) 
• 
Looduskaitseseadus  
 
 
 
(RT I 2004, 38, 258) 
• 
Veeseadus  
 
 
 
 
 
(RT I 1994, 40, 655) 
• 
Asjaõigusseadus  
 
 
 
 
(RT I 1993, 39, 590) 
• 
Asjaõigusseaduse rakendamise seadus 
(RT I 1999, 44, 510) 
• 
Muinsuskaitseseadus 
 
 
 
(RT I 2002, 27, 153) 
• 
Telekommunikatsiooniseadus   
 
(RT I 2004, 87, 593) 
• 
Lennundusseadus   
 
 
 
(RT I 1999, 26, 376) 
• 
Teeseadus 
 
 
 
 
 
(RT I 1999, 26, 377) 
• 
Raudteeseadus  
 
 
 
 
(RT I 2003, 79, 530) 
• 
Meresõiduohutuse seadus 
 
 
(RT I 2002,  1,  1) 
• 
Jäätmeseadus 
 
 
 
 
(RT I 2004, 9, 52) 
• 
Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus   
(RT I 2002, 58, 366) 
• 
Võlaõigusseadus  
 
 
 
 
(RT I 2001, 81, 487) 
 
Arvestada  tuleb  muude  kättesaadavaks   muutuvate   asjakohaste  normdoku-
mentidega. 
•   
ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 
3
© TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR 
ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 
 
1.2  MÄÄRATLUSI 
•  Piirseisund  (konstruktsiooniline) /(structural)   limit  state/    seisund,  mille 
ületamisel  konstruktsioon  ei vasta enam projekti nõuetele (s.t ei täida ette-
nähtud funktsioone). Projekteerimine peab tagama, et koormuste, materjali 
omaduste  ja  geomeetriliste   mõõtmete   arvutuslike  väärtuste  puhul  piirsei-
sundeid ei ületata.  
•  Kandepiirseisund  /ultimate  limit  state/  purunemise  või  muu   konstrukt -
sioonilise vigastusega (ülemäärane  deformatsioon , ümberkukkumine, välja-
nõtke  jne)   seonduv   täieliku   töövõime   kaotuse  seisund,  mis  võib  ohustada 
inimesi. Üldiselt vastab ta konstruktsiooni või tema elemendi maksimaalsele 
lubatavale koormusele (suurimale kandevõimele või tugevusele).  
•  Kasutuspiirseisund  /serviceability  limit  state/    seisund,  mille  ületamisel 
konstruktsiooni  või  konstruktsioonielemendi  etteantud  kasutuskriteeriumid 
pole enam tagatud.  
Kasutuspiirseisundid  puudutavad  mastide,  vundamentide,  juhtmete  ja 
seadmete mehaanilist funktsioneerimist ning elektrilisi isoleervahemikke. 
Kasutuspiirseisundid, mida võib olla vajalik käsitleda, hõlmavad:  
−  deformatsioone ja asendimuutusi, mis mõjutavad masti välisilmet või te-
ma kasutusefektiivsust ning elektrilisi isoleervahemikke; 
−  vibratsioone, mis põhjustavad juhtmete, mastide, seadmete kahjustusi; 
−  vigastusi (kaasa arvatud pragunemised), mis võivad kahjustada mastide, 
juhtmete, isolaatorite ja liinitarvikute kestvust või funktsioneerimist. 
•  Arvutuslik olukord /design situation/ − füüsikaliste tingimuste kogum, ise-
loomustamaks  baasperioodi,  mille  jaoks  arvutus  kinnitab,  et   asjakohased  
piirseisundid pole ületatud.  
•  Arvutuslik  tööiga  /design   working   life/−  eeldatud  periood,  mille  vältel 
konstruktsioon  on  kasutatav  ettenähtud   otstarbel ,  rakendades  ennetavat 
hooldust , kuid vajamata olulist remonti.  
Õhuliinidel  tavaliselt 50 aastat (käiduperiood on normaalselt 30 kuni 80 a).  
•   Kandevõime ,  tugevus  (konstruktsiooniline)  / resistance   (structural)/ − 
komponendi,  ristlõike  või  konstruktsioonielemendi  võime  vastu  panna  pu-
runemisele  või  mis  tahes  muukujulisele  konstruktsioonilisele  vigastusele, 
mis võib ohustada inimesi või kahjustada süsteemi funktsioneerimist. Mõõ-
detakse  enamasti  jõu  või  momendi  ühikutes,  nt  paindekandevõime,  nõtke-
kandevõime.  
Avaldub üldiselt kui A·f (A −  ristlõige  mm2, f − materjali piirtugevus N/ mm2) 
ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 
4
© TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR 
ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 
 
•  Normkandevõime, normtugevus / characteristic  resistance/ − kandevõime 
(tugevuse) väärtus, mis arvutatakse materjali omaduste normväärtuste alu-
sel.  Viimased  võib leida eeskirjadest  Eurocode  ENV 1992-1-1, ENV 1993-1-
1 või ENV 1995-1-1. 
•  Materjali  omaduse  normväärtus  /characteristic   value   of  a   material   prop-
erty/− materjali omaduse väärtus, mida etteantud tõenäosusega ei saavuta-
ta hüpoteetilises piiramatus katsete seerias. See väärtus vastab üldiselt ma-
terjali  vaadeldava  omaduse  eeldatud  statistilise  jaotuse  etteantud  tõenäo-
susele. Mõnel juhul kasutatakse normväärtusena nimiväärtust. 
•  Arvutuslik  kandevõime,  arvutuslik  tugevus  /design  resistance/  Rd  − 
konstruktsiooniline  kandevõime  (tugevus),  mis  seob  kõik  konstruktsioonili-
sed omadused vastavate materjalide omaduste arvutuslike väärtustega. 
Leitakse materjalide omaduste arvutuslike väärtuste Xnd alusel 
 
  Rd 
 = f {X1dX1d, …
või alternatiivina materjalide omaduste normväärtuste XnK alusel: 
 
  Rd 
 = f {X1KX1K, …} / γM 
γM 
− materjali omaduse  osavarutegur  − ≥ 1,0 
•  Materjali omaduse arvutuslik väärtus /design value of a material property 
/ väärtus, mis saadakse materjali omaduse normväärtuse jagamisel mater-
jali  omaduse  osavaruteguriga  või  erijuhtumitel  otsese  määramise  teel: 
 
Xd = XK / γ 
•   Materjali  omaduse  osavarutegur  /partial   factor   for  a  material  property/− 
tegur (≥ 1,0), mis  arvestab  ebasoovitavaid kõrvalekaldeid materjali omadus-
te normväärtustest, kasutatud teisendustegurite ebatäpsusi ja geomeetrilis-
te näitajate ning kandevõimemudeli määramatusi.  
•  Koormus / action /  konstruktsioonile mõjuv jõud (otsene koormus) või vä-
listingimuste  põhjustatud  deformatsioon  (kaudne  koormus,  nt  temperatuuri 
muutused, niiskuse mõju, vajumised jne). 
•  Normkoormus, koormuse normväärtus /characteristic value of an action/ 
  mingi  koormuse  teatud  esinduslik  väärtus  (sisuliselt  suurim  võimalik 
koormus).  Statistilisel  määramisel  võetakse  ta  võrdseks  väärtusega,  mida 
etteantud  tõenäosusega  ei  ületata  ebasoovitavas  suunas  antud  “baaspe-
rioodi”  kestel.  Viimane  lähtub  süsteemi  arvutuslikust  tööeast  ja  arvutusliku 
olukorra kestusest.  
•  Arvutuslik  koormus  /design  value  of  an  action/−  väärtus,  mis  saadakse 
normkoormuse või koormuse kombinatsiooniväärtuse  korrutamisel   koormu -
se osavaruteguriga: Fd = γF F  (Mõnel juhul võib olla sobiv määrata otseselt) 
ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 
5
© TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR 
ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 
 
•  Koormuse  osavarutegur  /partial  factor  for  an  action/−  tegur  (≥  1,0),  mis 
sõltub valitud töökindluse tasemest ja arvestab ebasoovitavate  kõrvalekalle -
te  võimalust  normkoormusest,  modelleerimise  ebatäpsust  ja  määramatusi 
koormuste mõjude hindamisel. 
Koormuste  ja  materjali  omaduste  osavarutegurid   sõltuvad  koormuste, kan-
devõimete, geomeetriliste mõõtmete ja projekteerimismudeli määramatuste 
astmest  ning  konstruktsiooni  ja  piirseisundi  tüübist.  Osavarutegurid  võivad 
sõltuda ka liinile ettenähtud tugevuse koordinatsioonist. 
•  Vabakoormus /free action/− konstruktsioonile antud piires mõjuv mis tahes 
ruumilise jaotusega koormus. 
•  Koormusvariant  /load  arrangement/  −  määrab  vabakoormuse  paigutuse, 
suuruse ja suuna. 
•  Koormusjuhtum  /load   case /  kokkusobivad  koormusvariandid,  deformat-
sioonide  kogumid  ja   hälbed ,  mida  arvestatakse  samaaegselt  määratletud 
muutuv- ja püsikoormustega teatud kontrolli teostamiseks. 
Valitud  arvutuslikud  koormusjuhtumid peavad  olema  piisavalt  rasked  ja ar-
vestama kõiki tingimusi, mida on õhuliini ehitamise ja arvutusliku tööea kes-
tel mõistlik eeldada. 
•  Koormuskombinatsioon /combination value for an action/− koormuste ar-
vutuslike väärtuste kogum, mille alusel kontrollitakse konstruktsioonilist töö-
kindlust  piirseisundis antud koormusjuhtumil.  
•  Koormuse  kombinatsiooniväärtus  /combination  value  for  an  action/− 
väärtus,  mis   seondub   koormuskombinatsiooni  rakendamisega  ja  arvestab, 
et  mitme  sõltumatu  koormuse  kõige  ebasoovitavama  väärtuse  üheaegse 
esinemise  tõenäosus  on  väiksem  kui  igal   koormusel   eraldi.  Väärtus  saa-
dakse   normkoormuse  korrutamisel  koormuse  kombinatsiooniteguriga  või 
teatud tingimustel määratakse otseselt. 
•  Koormuse  kombinatsioonitegur  /combination factor for an action/ tegur 
(≤ 1,0) koormuse  kombinatsiooniväärtuse  määramiseks
•  Projekti  erinõuded  (PN)  / project   specification/  −  kliendi  poolt  tarnijale  või 
peatöövõtjale  esitatav  dokument,  mis  sisaldab  adekvaatseid  üksikasju 
konkreetse  rajatise  või liini komponendi materjalidele, dimensioneerimisele, 
valmistamisele  ja  püstitamisele  esitatud  nõuete  kohta.  Ta  võib   täiendada  
standardi  nõudeid,  kuid  ta  ei  tohi  leevendada  selle  tehnilisi  nõudeid  ja 
asendada   käesolevas  standardis  kindlaks  määratud  miinimumnõudeid.  Iga 
projekti puhul peaks spetsifikatsiooni maht olema minimaalne, s.t sisaldama 
ainult projekti jaoks unikaalseid või spetsiifilisi üksikasju. 
ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 
6
© TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR 
ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 
 
1.3  ÜLDPÕHIMÕTTED 
Elektriliini  põhilised   elektrilised    parameetrid   ( nimipinge ,  läbilaskevõime,  lühis-
voolude nivoo jms) määratakse elektrivõrgu projektiga ning liini projekteerimine 
taandub  põhiliselt  konstruktsiooniliseks  ja  geotehniliseks  projekteerimiseks, 
mille käigus toimub juhtmete ja piksekaitsetrosside  mehaaniline  arvutus, mas-
tide ja vundamentide projekteerimine ning liini trassi määramine koos mastide 
paigutusega trassil.  
Konstruktsiooniline  (mehaaniline)  projekteerimine  tugineb  piirseisundi   kont -
septsioonile, mida rakendatakse koos osavarutegurite meetodiga.  
 
Tulenevalt töökindluse /reliability/ nõudest tuleb elektriõhuliin projekteerida 
ja ehitada nii, et ettenähtud tööea kestel täidaks ta määratletud tingimustel 
oma otstarvet piisava töökindluse ja ökonoomsusega. 
 
Tulenevalt  turvalisuse  / security /  nõudest  tuleb  vältida  mingi  komponendi 
vigastumise  (kaskaadset)   laienemist   tõsiseks  avariiks.  Kui   liin   peaks 
kaotama töövõime materjali defektide, ettenägematute sündmuste (nt mingi 
objekti   põrkumine    liiniga ,   maalihe   vms)  või  ebaharilike  ilmastikutingimuste 
toimel,  on  loomulik,  et  töövõime  kaotus  piirneb  liini  osaga,  kus  esinesid 
komponentide tugevuspiire ületavad koormused, või selle lähiümbrusega. 
Turvalisuse  nõude  täitmiseks  vaadeldakse  teatud  erandlikke   koormusi   ja 
koormusjuhtumeid, samuti rakendatakse liini komponentide tugevuse koor-
dinatsiooni. Progresseeruva avarii piiramiseks võib nt ette näha ankrumas-
tide paigalduse kindlaks määratud vahemikega.   
Vahel võib olla õigustatud täiendavate turvameetmete rakendamine kas tä-
nu liini tähtsusele võrgus või temale toimivatele karmidele ilmaoludele.  
 
Tulenevalt  ohutuse  / safety /  nõudest  ei  tohi  liini  ehitus  ja  käit  põhjustada 
inimeste  vigastusi  või  surma.  Nõuded  seonduvad  erandlike  koormustega, 
millele liini komponendid, eelkõige mastid, tuleb projekteerida. 
 
Samuti  tuleb  õhuliini  projekteerimisel  pöörata  tähelepanu  liini  kestvusele, 
vastupidavusele,  remonditavusele,  keskkonna  aspektidele,  kariloomade 
ning looduse (nt lindude, loomade jne) kaitsele ja välisilmele. 
Mainitud   nõuded  täidetakse  õige  materjalide  valikuga,  sobiva  projekteerimise 
ja detailiseeritusega ning asjakohaste projekteerimise, tootmise, ehituse ja ka-
sutamise  kontrolliprotseduuridega.  Projekteerimise  ja  ehituse  kestel  tuleb  ra-
kendada asjakohast kvaliteedijärelvalvet (vastavalt EN ISO  9001 ).  
ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 
7
© TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR 
ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 
 
1.4  ÕHULIINI  KUJUNDUS 
Projekteerimise  algetapil  tuleb lahendada liini üldkujunduse küsimused: 
•  Liini trassi valik 
•  Juhtmete ja piksekaitsetrosside materjal ja konstruktsioon 
Juhtmetena üldjuhul  
−  ümartraadist  alumiinium - ja alumiiniumsulamist juhtmed  
−  või 
ümartraadist 
komposiitjuhtmed 
−  terasalumiinium-  või 
terasaldreijuhtmed 
−  polüetüleenisolatsiooniga  alumiiniumsoontega  isoleerjuhtmed  (SAX) 
ja  rippkaablid  (AMKA),  alumiinium-  ( Multi -Wiski™)  või  vasksoontega 
isekandvad  kaablid  
Juhtme  konstruktsioon  ja  määrde  omadused  sätestatakse  projekti  eri-
nõuetega (või lepitakse kokku ostja ja tarnija vahel).  
Terasalumiiniumjuhtmete soovitavad alumiinium- ja terasosa suhted: 
Jäitekihi paksusel kuni 20 mm, ristlõiked kuni 185 mm2  
− 6,0…6,25 
   
 
 
 
 
ristlõiked 240 mm2 ja enam  − 7,71…8,04 
600…800 m pikkused suurüleviigud    
 
 
 
− 1,46 
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Elektrirajatiste projekteerimine III #1 Elektrirajatiste projekteerimine III #2 Elektrirajatiste projekteerimine III #3 Elektrirajatiste projekteerimine III #4 Elektrirajatiste projekteerimine III #5 Elektrirajatiste projekteerimine III #6 Elektrirajatiste projekteerimine III #7 Elektrirajatiste projekteerimine III #8 Elektrirajatiste projekteerimine III #9 Elektrirajatiste projekteerimine III #10 Elektrirajatiste projekteerimine III #11 Elektrirajatiste projekteerimine III #12 Elektrirajatiste projekteerimine III #13 Elektrirajatiste projekteerimine III #14 Elektrirajatiste projekteerimine III #15 Elektrirajatiste projekteerimine III #16 Elektrirajatiste projekteerimine III #17 Elektrirajatiste projekteerimine III #18 Elektrirajatiste projekteerimine III #19 Elektrirajatiste projekteerimine III #20 Elektrirajatiste projekteerimine III #21 Elektrirajatiste projekteerimine III #22 Elektrirajatiste projekteerimine III #23 Elektrirajatiste projekteerimine III #24 Elektrirajatiste projekteerimine III #25 Elektrirajatiste projekteerimine III #26 Elektrirajatiste projekteerimine III #27 Elektrirajatiste projekteerimine III #28 Elektrirajatiste projekteerimine III #29 Elektrirajatiste projekteerimine III #30 Elektrirajatiste projekteerimine III #31 Elektrirajatiste projekteerimine III #32 Elektrirajatiste projekteerimine III #33 Elektrirajatiste projekteerimine III #34 Elektrirajatiste projekteerimine III #35 Elektrirajatiste projekteerimine III #36 Elektrirajatiste projekteerimine III #37 Elektrirajatiste projekteerimine III #38 Elektrirajatiste projekteerimine III #39 Elektrirajatiste projekteerimine III #40 Elektrirajatiste projekteerimine III #41 Elektrirajatiste projekteerimine III #42 Elektrirajatiste projekteerimine III #43 Elektrirajatiste projekteerimine III #44 Elektrirajatiste projekteerimine III #45 Elektrirajatiste projekteerimine III #46 Elektrirajatiste projekteerimine III #47 Elektrirajatiste projekteerimine III #48 Elektrirajatiste projekteerimine III #49 Elektrirajatiste projekteerimine III #50 Elektrirajatiste projekteerimine III #51 Elektrirajatiste projekteerimine III #52 Elektrirajatiste projekteerimine III #53 Elektrirajatiste projekteerimine III #54 Elektrirajatiste projekteerimine III #55 Elektrirajatiste projekteerimine III #56 Elektrirajatiste projekteerimine III #57 Elektrirajatiste projekteerimine III #58 Elektrirajatiste projekteerimine III #59 Elektrirajatiste projekteerimine III #60 Elektrirajatiste projekteerimine III #61 Elektrirajatiste projekteerimine III #62 Elektrirajatiste projekteerimine III #63 Elektrirajatiste projekteerimine III #64 Elektrirajatiste projekteerimine III #65 Elektrirajatiste projekteerimine III #66
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 66 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-11-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor pabloid Õppematerjali autor

Lisainfo

Käesoleva kursuse eesmärgiks on tundma õppida elektrivõrgu ja tema
põhiliste elementide – elektriliinide ja alajaamade − projekteerimise aluste
tundmaõppimine.

liin , liinid , projekteerimine , õhuliinid , visang , mastid , trossi , konstruktsioon , Elektrirajatiste projekteerimine

Meedia

Kommentaarid (1)

342856 profiilipilt
10:33 08-02-2019


Sarnased materjalid

148
pdf
Elektrirajatiste projekteerimine I - II
158
pdf
Elektriajami juhtimine
86
pdf
Ehituskonstruktsioonise projekteerimise alused
1072
pdf
Logistika õpik
240
pdf
Elektriajamite elektroonsed susteemid
937
pdf
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
638
pdf
Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
35
pdf
Kivikonstruktsioonid



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun