ning teadmised elektriseadmetest või paigaldistest, nende ehitusest ja kasutamise ohutusnõuetest ulatuses, mis tagab tema juhitavate elektritööde ohutu tegemise. Töörühmajuhtija Isik, kellele on pandud vahetu vastutus töö korraldamise eest töökohal. Tal peavad olema erialane väljaõpe, erialased oskused ja kogemused konkreetsete tööde juhtimiseks ja tegemiseks. Järelvalvet teostav isik, töö jälgija Isik, kelle ülesanne on töödel elektriohutuse jälgimine. Lülitamiste juhtija Isik, kes juhib lülitustoiminguid elektripaigaldise elektrilise seisundi muutmiseks nii talitusseisundi muutmiseks kui ka tööde tegemiseks. Lülitaja Isik, kes vahetult sooritab lülitustoiminguid. Töö juhatus Töö juhatuse moodustavad ühelt poolt elektripaigaldise käidukorraldaja ja teiselt poolt elektritöö juht või mitteelektritöö puhul selle ettevõtja tööd juhtiv isik, omaelektritöö korral aga käidukorraldaja ainuisikuliselt. Töörühm
Sisetööde elektrik Elektripaigaldiste käit ja plokkskeeem Juhendaja: Pärnu 2015 Plokkskeem Käidu- ja hoolduskava Dokumentatsioon Hoolduskava Käidu organisatsiooniline korraldus Elektrialane ohuteadlikkus Käiduohutus põhialused Töökorraldus Käidutoimingute ohutus Mõõtmised Käidutoimingud Kontrolll Tavakäidutoimingud Lülitustoimingud
....................................... 4. TÖÖVIISID....................................................................................... 5. TÖÖOLUD........................................................................................ 6. TÖÖRIISTAD, -SEADMED JA -VAHENDID................................ 7. TÖÖ KORRALDAMINE................................................................. 8. TÖÖRÜHMA JUHTIJA TEGEVUSED........................................... KASUTATUD KIRJANDUS:............................................................... Lisa 1: Pingealused tööriistad.............................................................. Lisa 2: Isikukaitse vahendid................................................................ Dielektrilised kindad..........................................................................
EHITISTE ELEKTRIPAIGALDISED Vastastikusse kahtlustatava toime vältimine 1.Elektripaigaldis tuleb välja ehitada selliselt et eri elektripaigaldiste ja mitte elektriliste paigaldiste vahel ei tekiks vastastikkuseid kahjustavaid toimeid. 2.Elektriseadmete juurdepääsetavus-Elektriseadmed tuleb paigaldada selliselt et oleks ettenähtud vajalikul määral: 2.1 Vaba ruumi nende paigaldamiseks ja üksikseadmete hilisemaks vahetamiseks. 2.2 Juurdepääsu võimalusi käidu, katsetamise, kontrolli, hoolde ja remondi jaoks. 3. Paigaldusolud –kõik elektriseadmed tuleb valida selliselt et nad taluksid turvaliseid toimeid ja ümbrusolusid mis iseloomustavad nende asukohta ja mis neile võivad mõjuda. Kui projekteerimisel mingi elektriseadmed omadused ei vasta paigaldus koha oludele võib seda kasutada tingimusel et valmispaigaldises nähakse ette sellekohane lisakaitse. 4.Kahjulike toimete vältimine-Kõik elektriseadmed tuleb valida selliselt et nad
Üldist Käesoleva käidukava koostamise aluseks on majandus- ja kommunikatsiooniministri 19.juuni 2007 määrusega nr. 53 kehtestatud nõuded käidukorraldusele ja standard EVS-EN 50110-1. Nimetatud eeskiri sätestab elektripaigaldise ohutu käidu ja elektripaigaldistes, nende juures või lähedal sooritatavate töötoimingute ohutusnõuded. Eeskiri kehtib nii elektritöödel kui ka mitte elektritöödel õhu- ja kaabelliinide läheduses. Käit on töö- jm.toiminguist koosnev tegevus elektripaigaldise talitushoiuks. Käidutoimingud hõlmavad lülitusi,juhtimist,kontrolli ja hooldamist,nii elektri- kui ka mitteelektritöid. 2. Käidu organisatsiooniline korraldus
korral tuleb ka sinna lisada selgitused. 1 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Antud töö tuleb sooritada tunnis. Eraldi kaitsmine on vajalik. Antud küsimused võivad tulla ka arvestustöösse. 1. Mida loetakse elektripaigaldiseks ning kuidas neid liigitatakse? V: Elektripaigaldis on elektriseadmete ja -juhtide statsionaarselt paigaldatud talitluslik kogum. Elektripaigaldised jaotatakse elektrist tuleneva ohu järgi esimese, teise ja kolmanda liigi elektripaigaldisteks. A: https://www.riigiteataja.ee/akt/12789421 2. Millised andmed peavad olema elektriseadme andmesildil või kerel? V: Elektriseadme andmesildil või kerel peab olema andmed elektripaigaldist sisaldava
Kui vastamisel on kasutatud enam kui üht allikat, tuleb viidata kõigile kasutatud allikaile. Vastamisel tuleks vastused läbi mõelda. Copy-paste tohib teha vaid seadusest ning vajaduse korral tuleb ka sinna lisada selgitused. Antud töö tuleb sooritada tunnis. Eraldi kaitsmine on vajalik. Antud küsimused võivad tulla ka arvestustöösse. 1 Mida loetakse elektripaigaldiseks ning kuidas neid liigitatakse? . V: Elektripaigaldis on elektriseadmete ja -juhtide statsionaarselt paigaldatud talitluslik kogum. Elektripaigaldised jaotatakse elektrist tuleneva ohu järgi esimese, teise ja kolmanda liigi elektripaigaldisteks. A:https://www.riigiteataja.ee/akt/12789421 (par 3), (par 4) 2 Millised andmed peavad olema elektriseadme andmesildil või kerel? . V: Elektriseadme andmesildil või kerel peab olema andmed elektripaigaldist sisaldava
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Vastamisel tuleks vastused läbi mõelda. Copy-paste tohib teha vaid seadusest ning vajaduse korral tuleb ka sinna lisada selgitused. Antud töö tuleb sooritada tunnis. Eraldi kaitsmine on vajalik. Antud küsimused võivad tulla ka arvestustöösse. 1. Mida loetakse elektripaigaldiseks ning kuidas neid liigitatakse? V: Elektripaigaldis on elektriseadmete ja -juhtide statsionaarselt paigaldatud talitluslik kogum; Liigitatakse elektrist tuleneva ohu järgi esimese, teise ja kolmanda liigi elektripaigaldisteks. A: https://www.riigiteataja.ee/akt/12789421 2. Millised andmed peavad olema elektriseadme andmesildil või kerel? V:Madalpingeseadmele peavad olema kantud loetavalt tootja nimi või kaubamärk. A:https://www.riigiteataja.ee/akt/12817985 3. Kuidas jagunevad elektritarvitid?
töötajate mitte sisenemist pingealusesse tsooni. Kui need tinigmused on täidetud, siis võivad teha neid töid elektriala isikud, ohuteadlikud isikud või tavaisikud. 2.Kaitse ohutu kauguse ja järelevalve kasutamisega. 3 nõuet : 1: Rakendama mitte väiksemat kaugust kui D, seejuures tuleb ka arvestada elektripaigaldise iseloomu ja nimipingega. 2: Leida tööjaoks sobivad ja ohuteadlikud isikud kes valdavad seda tööd. 3: Rakendama meetmeid , et töötaja ei satuks pinge alla. 4: Kirjalikult vormistatakse ohutusjuhendid ja elektritöö teostavale isikule määratakse ohuteadlik inimene kes vaatab, et töötaja pinge alla ei satuks. 3.Hooldustööde üldnõuded. Hooldustöö mõte on hoida elektripaigaldis nõutavas seisukorras. Hooldus võib sisaldada : a) Ennetavat hooldust, mis viiakse läbi vastavas korras ja mille eesmärk on vältida isolatsiooni läbilööki. b) Korrastavat hooldust, mille eesmärk on vigaste osade remont või asendamine.
1. ELEKTRIPAIGALDISTE ÜLDISELOOMUSTUS 1.1 Määratlused Elektripaigaldis (electrical installation) paigaldis, mis koos- neb elektrienergia tootmiseks, edastamiseks, muundamiseks, jaotami- seks ja/või kasutamiseks ettenähtud elektriseadmetest; elektripaigaldis võib sisaldada elektrienergia salvestusseadmeid (akupatareisid, konden- saatoreid vms.). (Siia kuuluvad ka ehituslikud osad nagu paigaldus-, kande-, ja piirdetarindid, seadmete alused, vundamendid). Elektripaigaldise käit (operation) (edaspidi käit) on tegevus elektripaigaldise talitluses hoidmises. Käidutoimingud hõlmavad näiteks lülitamist, juhtimist kontrollimist ja hooldamist, nii elektri- kui ka mitte- elektri töid.
dokumenteeritud. ELEKTRIOHUTUSE TAGAMINE ETTEVÕTTES Elektrikilbid peavad olema lukustatud, kui on võimalik juurdepääs pingestatud voolujuhtivatele osadele. Kilpides peavad olema tegelikule olukorrale vastavad skeemid. Elektritööriistad ja kaitsevahendid peavad läbima perioodilise kontrolli ja see peab olema dokumenteeritud. Töökohal kasutatavate tööriistade-, seadmete- ja vahendite piisavuse, vastavuse ja kasutamiskorrasoleku eest vastutab töörühma juhtija. ELEKTRIOHUTUSE TAGAMINE ETTEVÕTTES Tööriistu, -seadmeid ja vahendeid tuleb kasutada nende tootjate või tarnijate juhendite kohaselt. Tööriistade,-seadmete ja abivahendite kasutamiskorrasoleku tagamine hooldamisega. Elektripaigaldises või selle lähedal töötamisel või käidul tarvitavaid eritööriistu, -seadmeid ja vahendeid tuleb nõuetekohaselt hoiustada. ELEKTRIOHUTUSE TAGAMINE KODUS Kodus elektriseadmestiku ohutuse eest vastub omanik.
Käesolev seadus sätestab inimesele, varale ja keskkonnale elektrist tulenevate ohtude ja elektromagnetiliste häirete vältimise ja vähendamise eesmärgil nõuded: 1) elektriseadmele ja -paigaldisele, nende turule laskmisele, kasutusele võtmisele ja kasutamisele ning nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise korrale; 2) elektripaigaldise omanikule, teavitatud asutusele, elektritöö ettevõtjale, tehnilise kontrolli teostajale, personali sertifitseerimise asutusele, elektripaigaldise käidu korraldajale ja elektritöö juhile; 3) ettevõtja registreerimisele ja riikliku järelevalve teostamisele. Teiste seaduste kohaldamine 1. Kui elektriseadmest või -paigaldisest tulenevate elektriliste ohtude või elektromagnetiliste häirete vältimise mõned nõuded on reguleeritud teises õigusaktis, siis käesolevat seadust ja selle alusel kehtestatud õigusakte nende puhul ei kohaldata. 2. Elektripaigaldise ehituslikule osale kohaldatakse ehitustegevust reguleerivas
Käesolev seadus sätestab inimesele, varale ja keskkonnale elektrist tulenevate ohtude ja elektromagnetiliste häirete vältimise ja vähedamise eesmärgil nõuded: 1) Elektriseadmele ja paigaldisele, nende turule laskmisele ja kasutesele võtmisele, kastuamisele ning nõuetele vastavuse hidamise ja tõendamise korrale 2) Elektripaigaldmise omanikule, teavitatud asutusele, elektritöö ettevõtjale, tehnilisele kontrolli teostajale, personali sertifitseermise asututsele, elektripaigaldise käidu korraldajale ja elektritöö juhile 3) Ettevõtja registeermisele ja riiklikku järelvalve teostamisele Teiste seaduste kohaldamine 1) Kui elektriseadme või – paigaldisest tulenevate elektriliste ohtude või elektromagnetiliste häirete vältimise mõned nõuded on reguleeritud teises õigusaktis, siis käesolevad seadust ja selle alusel kehtestaud õigusakte nende puhul ei kohandata. 2) Elektripaigaldise ehituslikule osale kohaldatakse ehitustegevust reguleerivad
7.1.12. IT juhistikud Kokkuvõte: 1. Juhistikusüsteemi all mõeldakse juhistiku töö- kaitsejuhtide ning maa omavahelist konbinatsiooni. 2. Juhistikeks nimetatakse juhtide (juhtmed, kaablid, latid) omavahel kokkuühendatud kogumit. 3. Juhistiku töökindlus, häirekindlus, ohutusmeetmete ja kaitseaparatuuri valik sõltuvad suurel määral talitlusmaandusest ja elektriohutusmeetmetest, mida rakendatakse kaugpuute puhul. 4. Tööjuhtideks (vahelduvoolusüsteemides on nendeks faasi- ja neutraaljuhid, alalisvoolusüsteemides poluse- ja keskjuhid). 5. Kaitsejuhtideks on maandus- ja potentsiaaliühtlustusjihid ning juhid mis seovad paigaldise pingealteid osi elektrivõrgu maandatud neutraaliga. 6. Abijuhtideks on näiteks juhtimis-, signalisatsiooni- jms. juhid. 7. Juhistikusüsteemid erinevad üksteisest selle poolest, kas juhistik on maandatud või mitte ja kas juhistiku juurde kuuluvad pingealtid osad (metallosad, mis isolatsioonirikke korral võivad sattuda
PÄDEVUS KLASSID. Referaat aines: "Elektrotehnika" SISUKORD SISSEJUHATUS Selles referaatis räägin ma elektritöö juhi ja kontrollija pädevuse klasside kohta. A,B,B1,C nõuded, haridus, töökogemus. Elektrik 1,2,3 nõuded koolitusele, mida võib teha. Ja milleks neid vaja on. 1 ELEKTRITÖÖ JUHT Elektritöö juht on isik, kes tagab elektritöö nõuetekohasuse. Elektritöö juhil peavad olema erialane ettevalmistus, töökogemus elektritöö tegemisel ning teadmised elektriseadmetest või -paigaldistest, nende ehitusest ja kasutamise ohutusnõuetest ulatuses, mis tagab tema juhitavate elektritööde ohutu tegemise. Elektritöö juhil peab olema personali sertifitseerimis asutuse poolt väljastatud pädevustunnistus. 1.1 Elektritöö juht on kohustatud tagama · elektritöö tegemisel järgitaks õigusaktides sätestatud nõudeid · elektritööd teeksid selleks piisava erialase ettevalmistusega isikud · elektriseade või -paigaldis oleks pärast elek
Kõver r vastab rikkevoolukaitselüliti tüüpilisele rakendusmistunnusjoonele. Kinnihoidva voolu suuruse sõltuvus sagedusest 100 80 Vool, mA 60 40 20 0 5 10 50 100 500 1K 5K 10K Sagedus , Hz Voolutiheduse jaotus inimese kehas sõltuvalt tekkinud elektriahela asukohast Inimese keha takistuse sõltuvus pingest 0 [kaitse]klassi elektriseade Põhiisolatsioon L (liin, line) N (neutraal, neutral) 0 klassi elektriseade pistik Seadme korpus ja selle metallist osa 0 kaitseklassi loetakse elektriseade, milles kaitse elektrilöögi eest põhineb üksnes põhiisolatsioonil
Kõver r vastab rikkevoolukaitselüliti tüüpilisele rakendusmistunnusjoonele. Kinnihoidva voolu suuruse sõltuvus sagedusest 100 80 Vool, mA 60 40 20 0 5 10 50 100 500 1K 5K 10K Sagedus , Hz Voolutiheduse jaotus inimese kehas sõltuvalt tekkinud elektriahela asukohast Inimese keha takistuse sõltuvus pingest 0 [kaitse]klassi elektriseade Põhiisolatsioon L (liin, line) N (neutraal, neutral) 0 klassi elektriseade pistik Seadme korpus ja selle metallist osa 0 kaitseklassi loetakse elektriseade, milles kaitse elektrilöögi eest põhineb üksnes põhiisolatsioonil
vältimiseks Isoleertööriistade ja oludekohaste isikukaitsevahendite kasutamine koormuse puudumise kontroll külge- ja lahtiühendataval seadmel. Tööde teostamisel tuleb eelistada tehnoloogiat, mis võimaldab pingestatud voolujuhtivaid osi puudutada ainult isoleertööriistadega, mitte isikukaitsevahenditega. Järelevalve ei ole kohustuslik, kuid üksinda töötades peab töötaja olema võimeline arvestama ja vältima kõiki esilekerkivaid riske. 6. Pistikupesad SELV-süsteemide pistikud ja pistikupesad peavad vastama järgmistele nõuetele: pistikud ei tohi sobida muude pingesüsteemide pistikupesadesse; pistikupesadesse ei tohi sobida muude pingesüsteemide pistikud; pistikupesades ei tohi olla kaitsekontakte; Kontaktid on erinevat värvi ja suurusega, sõltuvalt sagedusest ja pingest;
LOENG 1 Elektriohutusseadus elektriseadmed tuleb paigaldada ja hooldada nii, et nende kasutamine ei ohusta ümbrust. SEADUS, MÄÄRUS, STANDARD, JUHEND Pädevusklassid: *A-klass elektri- ja käidutööde juhtimine; *B-klass elektri- ja käidutööde juhtimine 1000 V nimivahelduvpinge ja kuni 1500 V nimetavalisustega elektripaigaldistes; *B1-klass kuni 63 A ehitustööd; *C-klass laborid jne. Tavaline inimene võib teha lihtsaid elektritöid. *valgusallikate vahetus valgustis; *elektrikilbi lülitite ja kaitselülitite lülimine; *pinge kontrollimine indikaatoriga; *elektriseadmete ja juhtmete eemaldamine pingevabas olekus; *rikkevoolu kaitselüliti katsetamine; *ilma kaitsejuhita ahelas lüliti, valgusti ühendamine, ilma kaitsejuhita pistikupesade ja lülitikaante eemaldamine pingevabas olukorras Põhjused elektripaigaldise uuendamiseks: *hoone tehnosüsteemide eluiga 25-30 aastat; *TN-S juhistikusüsteem; *Potentsiaaliü
· pinge all oleva tehnika kustutamiseks ei tohi kasutada vett · eemaldada seade kiiresti vooluvõrgust ja kustutada leegid · E-märgistusega kustutiga saab kustutada ka pinge all olevaid seadmeid. Kõige paremini aitab tulekahju ära hoida tulekustuti ja suitsuandur!!! Elektriseadmete liigitus 1.Esimesse liiki kuuluvad elektripaigaldised,mis asuvad: 1. haiglas 2. plahvatusohutsoonis 3. suurõnnetusohuga objektil 2.Teise liigi elektripaigaldised on: 1. elektripaigaldis hoones,milles on enam kui kaks korterit 2. elektripaigaldis elektrotehnikaalase õppetööda seotud töö-ja laboratooriumiruumis 3. haiglas,kus ei tehta anesteesiat ega üldnarkoosiga seotud protseduure 4. kuni 1000-voldise nimipingega elektripaigaldis,mille peakaitsme nimivool ületab35 amprit 5. üle 1000-voldise nimipingega elektripaigaldis 3.Kolmandasse liiki kuulub elektripaigaldis,mis ei ole esimese ega teise liigi elektripaigaldis. Tehniline kontroll
gG-tüüpi sulari: rakendumise aeg: · Statsionaarne- 5s · Liikuv(mittestatsionnarne)- 0,4s Ülesanded: Peakaitsmed on gG-tüüpi 32A, ühefaasiline lühis liitumispunktis on 320A, kaabel liitumispunktist rühmakilpi on 5G6 (5 soont ja 6 mm 2 soon), pikkusega 40 m(0.04km). Rühmakilbist läbi kaitsme C-13 A, läheb juhe pistikupessa, pikkusega 25m(1,5mm 2). Z== ZLK==0,685 Z1== 0,292 3,66: näivtakistus tabelist(4*6) 0,04: juhtme pikkus km 2: liin koosneb 2 juhtmest(edasi ja tagasi) ZRK=ZLK+Z1=0,997 ILK== 224,85A gG 32A 5s(kuna meil ryhmakilp on statsionaarselt paigas), rakendub 150A juures kaitse rakendub!(224,85 A on ja kaitse vajab rakendumiseks 150A) Z2=14,62*0,025*2=0,731 Kogutakistus: Zpesa Zpesa=ZRK+Z2=1,708 Ipesa==128,45A Et C12A rakenduks on vaja 130A ehk kaitse ei rakendu Jaotusvõrke liigutatakse tarbija iseloomu järgi- linnavõrk , maavõrk Tööstusvõrku kasutataks- suuremate ettevõtete sisejaotusvõrguna
Elektrivoolu toime inimesele 1. Soojuslik toime avaldub põletustes, vere temperatuuri tõusus, südame ja peaaju ning närvide ülekuumenemises 2. Elektrolüütiline toime avaldub vere ja koevedelike lagunemises 3. Bioloogiline toime elektrivool lõhub normaalseid talitlusprotsesse, mõjub kesknärvisüsteemile Kahjustused elektrivoolu toimel Kohalik elektritraumad Üldised elektrilöök Elektritraumad: · Põletused · Naha metalliseerumine · Elektrimärgid · Silmade kahjustused · Südame kahjustused · Mehaanilised kahjustused Elektrilöök: · 1. Aste lihaskrambid ilma teadvuse kaotuseta · 2. Aste lihaskrambid teadvuse kaotusega · 3. Aste teadvuse kaoutus ja hingamise halvatus või südame fibilatsioom · 4. Aste - kliiniline surm Millest oleneb elektrikahjustus: · Inimese keha läbivast voolutugevusest · Mõju ajast · Voolu liigist · Vo
toimunud tööde käigus, kui remonditava õhuliini juhe pääses lahti ja tabas samadel mastidel paiknevat pingestatud 110 kV õhuliini. Toimunud rike põhjustas katkestuse Kuressaare, Valjala, Orissaare ja Muhu piirkonnas. Eleringi OÜ kommunikatsioonijuht Ain Köster selgitas Delfile [2], et mastis olnud kahest liinist, ühest, remonditavast liinist lendas õnnetuse tõttu juhe teise liini, mis oli pinge all ja toitis Sikassaare alajaama. Seetõttu tekkis lühis, liin lülitus välja ja tekkis katkestus. 3.2. Keskpinge mitteplaanilised elektrikatkestused Keskpinge riketest võtsin vaatluse alla kolm minutit ja enam kestnud rikked. 2012. aastal toimus keskpinge mitteplaanilisi elektrikatkestusi Saare- ja Hiiumaal kokku 437 juhul (tabel 3.1 ja 3.2). Tabel 3.. Saare- ja Hiiumaal toimunud keskpinge rikete selgituste tabel Esinemiskord
soojushulga. 4. Aktiiv-, induktiiv- ja mahtuvustakistuse jadalülitus. Pingeresonants. Olukorda, mil vooluring sisaldab küll reaktiivtakistusi, kuid vool on faasis rakendatud pingega nimetatakse resonantsiks. Resonantsi iseloomustatakse sagedustunnusjoontega (e. -karakteristikutega). Kui vooluringi reaktiivtakistuste xL = xC suurused resonantsis ületavad takistuse r suuruse, siis pinged UL ja UC, mis on võrdsed ja vastassuunalised, võivad olla tunduvalt suuremad pingest U, s.o. klemmipingest. Seetõttu nimetataksegi resonantsi jadaühenduse puhul pingeresonantsiks. 5. Aktiiv-, induktiiv- ja mahtuvustakistuse rööplülitus. Vooluresonants. Kuna vooluringi hargnemata osa voolI on kolme voolu geomeetriline summa, millest kaks IL ja IC on resonantsi puhul võrdsed ja vastassuunalised, siis võivad resonantsi korral olla, voolud induktiivsusel ja mahtuvusel märgatavalt suuremad vooluringi summaarsest voolust I
on normaalselt pingestatud; 11% pingestatud juhtmete kokkupuutel või valelülituse korral; 26% kokkupuutel seadme metallosadega, mis ei ole normaalselt pingestatud. Seega kaks põhilist õnnetusliiki: 1) õnnetused leiavad aset ettenähtud reziimil töötaval seadmel (enamasti ei kasutata kaitsevahendeid ja töötatakse pinget maha võtmata) 2) johtuvad mingist seadme elemendi avariist (peamiselt isolatsioon). Esimeste juhtumite puhul pidanuks töötaja olema teadlik ohu olemasolust ning seda oleks saanud vältida ekspluatatsiooninõuete täitmisega. Teisel juhul aga on pinge olemasolu ekspluateeriva personali jaoks üldiselt ootamatu - siin tuleb täiustada tehnilisi abinõusid: parandada isolatsiooni, nii et maandused vastaksid tingimustele. 11.1 Elektrivoolu toime inimesele Elektrivool on elektrilaengute korrastatud liikumine läbi mingi keskkonna. Kui inimese keha satub voolu alla, on ta elektrijuht.
TALLINNA TEENINDUSKOOL .................................................. ..................................... TEHNILISE JÄRELVALVE AMET Referaat Juhendaja: ............................................ Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS ..........................................................................................................3 1 TEHNILISE JÄRELEVALVE AMET ..........................................................................4 2 TEHNILISE JÄRELEVALVE AMETI STRUKTUUR..................................................7 3 TÖÖSTUSOHUTUSE TEENISTUS..........................................................................11 4 TEHNILISE JÄRELVALVE AMETI KOOSTÖÖPARTNERID ................................16 KOKKUVÕTE.............................................................................................................18 KASUTATUD ALLIKAD.................
funktsioon ühises korpuses. Suuremate võimsuste rikkevoolude kaitse lahenduste korral kasutatakse rikkevoolureleesid, mis juhivad jõuahelatele vastavaid võimsuslüliteid- näiteks kontaktoreid. Rikkevoolukaitselüliti (RVK) liigid RCD- rikkevoolukaitselüliti RCCD- kombineeritud lühisvabastiga + rikkevoolukaitselüliti RCBO- kombineeritud lühis-, ülekoormusvabastiga + rikkevoolukaitselüliti PRCD- kombineeritud pistik ja rikkevoolukaitse SRCD- kombineeritud pistikupesa ja rikkevoolukaitse SRCBO- kombineeritud lühis-, ülekoormusvabastiga rikkevoolukaitse pistikupesas Rikkevoolukaitsme tööpõhimõte Rikkevoolu poolt tekkitatud kahjude eest kaitseb inimest ja muid loomi suure tõenäsusega vooluahelasse paigutatud rikkevoolukaitse, mille rakendumisvool on tavaliselt 10 või 30 mA ja rakendumisaeg ei ületa 20...30 ms. Rikkevoolukaitselüliti põhivabastiks on kaitselülitisse ehitatud rikkevoolurelee.
lahedal, kust need hoonesse sisenevad. Peapotentsiaaliuhtlustusega uhendatakse ka telekommunikatsioonikaablite metallvarjed. Kaitse TN-susteemis Kõik pingealtid juhtivad osad tuleb ühendada jaotussusteemi maandatud punkti kaitsejuhtide voi PEN-juhtidega, mis tuleb maandada iga muunduri voi generaatori juures voi nende laheduses. Enamasti on toitesusteem vahetult maandatud punkt susteemi tahtuhenduse neutraalpunkt. Kui elektrivorguga liitunud elektripaigaldis saab toite vorgust, milles on kasutusel PEN-juht, tuleb liitumisel teha paigaldisele ka maandus. Hoonetest valjaspool olevas vorgus, milles kasutatakse PEN-juhti, tuleb maandus teha iga, vahemalt 200 m pikkuse, harundi loppu voi sellest maksimaalselt 200 m kaugusel. Jaotussusteemi kaitseseadmete omadused ja ahela naivtakistused peavad olema sellised, et toite valjalulitamine toimuks etteantud aja jooksul. See peab olema tagatud
eesmärgil nõuded: 8 1) elektriseadmele ja -paigaldisele, nende turule laskmisele, kasutusele võtmisele ja kasutamisele ning nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise korrale; 2) elektripaigaldise omanikule, teavitatud asutusele, elektritöö ettevõtjale, tehnilise kontrolli teostajale, personali sertifitseerimise asutusele, elektripaigaldise käidu korraldajale ja elektritöö juhile; 3) ettevõtja registreerimisele ja riikliku järelevalve teostamisele. Eesti Vabariigi riigikogu vastu võetud seadus, 24.01.2007 https://www.riigiteataja.ee/akt/13328897 - Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded tehislikust optilisest kiirgusest mõjutatud töökeskkonnas, tehisliku optilise kiirguse piirnormid ja kiirguse mõõtmise kord - Määrusega sätestatakse tööandja kohustused tehislikust optilisest kiirgusest
the European Communities. Kui isikukaitsevahendite projekteerimisel ja valmistamisel on kasutatud muid standardeid, peab nende järgimine tagama kaitsevahendite ohutuse vastavalt ohutuspõhinõuetele. Isikukaitsevahendid Tööandja hoolitseb selle eest, et isikukaitsevahend: 3 · vastaks täielikult kaitsevajadusele; · ei põhjustaks kandjale liigset koormust ega vähendaks töötaja nägemist või kuulmist korrigeerivate vahendite toimet; · sobiks kasutajale; · sobiks kasutada kindlates tööoludes; · vastaks ergonoomianõuetele ning oleks kooskõlas töötaja terviseseisundiga. Isikukaitsevahendite hindamine ja valimine (1) Tööandja peab enne isikukaitsevahendite valimist tegema töökeskkonna riskianalüüsi, et selgitada need ohutegurid, mille mõju ei saa vältida või vähendada muul moel kui isikukaitsevahendit kasutades.
soovist kuni valmisehitatud, töökorras, pingestatud ja täitedokumentidega varustatud elektripaigaldiste üleandmiseni tellijale. Tööde hulka kuulub projekteerimine, komplekteerimine seadmete ja materjalidega, paigaldus-, seadistus- ja häälestustööd koos kõigi ehitus- ja elektritöödega, vajalike teostusjooniste ning dokumentide vormistamisega. Olemasolevate elektripaigaldiste puhul tähendab see elektripaigaldiste käidu korraldamist, s.o elektripaigaldise käidukava koostamist ning selle järgimist nii, et oleks tagatud seadmete häirevaba ja ohutu funktsioneerimine ning sihtotstarbeline töö. Firmal on: - elektritööde kvaliteedisertifikaat EVS - EN ISO 9001:2001; - akrediteering elektripaigaldiste tehniliseks kontrolliks, s.t õigus uute elektripaigaldiste nõuetekohasuse hindamiseks ja tõendamiseks ning olemasolevate elektripaigaldiste korraliseks kontrolliks;
Tallinna Polütehnikum JUHISTIKUSÜSTEEMID Referaat Autor: Erik Tamme Rühm: SA-10 Tallinn 2012 Sisukord: 1) Juhistikusüsteemide sissejuhatus..............................lk.1 2) IT-juhistik....................................................................lk.2 3) TT-juhistik.................................................................lk.3 · Rikkevoolukaitse kasutamine TT-juhistikus........lk.3 4)TN-juhistik..................................................................lk.4 · TN-C-juhistik.......................................................lk.4 · TN-S-juhistik........................................................lk.5 6)Lisad...........................................................................lk.6 7)Kasutatud kirjanuds....................................................lk.7 Sissejuhatus Madalping
Lühisvool on elektrijuhi normaaltalitlusvoolust enamasti ohtlikult (mitmekordselt) suurem. 1 Neutraaljuht võrgu kesk- vm neutraalpunktiga ühendatud juht, mis osaleb elektrienergia edastamises. Tähis N (ingl neutral, "neutraalne"), tunnusvärv helesinine. NSV Liidu eeskirjades nimetati seda juhti ka töönulljuhiks. Nõrkvoolupaigaldis elektripaigaldis, mis koosneb andmetöötlus-, side-, raadioelektroonika-, telemehaanika- vms seadmeist ja mida iseloomustab vooluahelate suhteliselt nõrk, enamasti milliamprites väljendatav vool ja madal pinge (enamasti alla 100 V). Otsepuude inimese või looma puutumine vastu pingestatud osi. Paigaldis vt elektripaigaldis. Peakaitselüliti arvestikapis paiknev kaitselüliti, mille klient võib pärast rakendumist ise uuesti sisse lülitada.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
