50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-03-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
141 laadimist
Kokku alla laetud
4 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
triin483
Õppematerjali autor
Vaigud: fenoolformaldehüüdvaigud on heade dielektriliste omadustega, taluvad kuni 200 C temperatuuri ja kasutatakse peamiselt sideainena fenoolplastide valmistamisel, millest tuntumad on getina, tekstoliit ja klaastekstoliit. Need on halvasti põlvead konstruktsiooni- ja isoleermaterjalid. Epoksüvaigud on sünteetilised polümeerid, mis sisaldavad epoksürühma ja kõvendit lisades saadakse termoreaktiivsed epoksüplastid, mida kasutatakse isolaatoritena. Vilk on üks levinum anorgaaniline dielektrik, mida leidub kristallidena. Neid lõhestatakse üksteisega paralleelseteks plaadikesteks. Elektrotehnikas kasutatakse enamasti muskoviiti ja flogopiiti. Elektriliste omaduste poolest on muskoviit flogopiidist parem, v.a lubatud suurim temperatuur. Turustatavat vilku toodetakse täisnurksete plaadikestena, ent rohkem kasutatakse tooteid, milles vilk on vaid koostisosa. Vilgutooteid saab valmistada suvaliste mõõtmetega ja need
Tallina Polütehnikum ELEKTER JUHID, POOLJUHID, DIELEKTRIKUD Referaat Koostanud Margit Kauge KNE-11 Juhendaja Krusell Tallinn 2012.a. SISUKORD: 1. ELEKTER 3 1.1 Ajalugu 3 1.2 Elektrivool 4 1.2.1 Elektrivoolu iseloomulikud jooned 5
................................ 71 2.6. Pulbermetallurgia............................................................................................................................... 72 2.6.1. Pulbertoodete valmistamine ....................................................................................................... 72 2.6.2. Pulbermaterjalid ......................................................................................................................... 73 3. ELEKTRIMATERJALID......................................................................................................................... 74 3.1. Sissejuhatus ...................................................................................................................................... 74 3.2. Dielektrikud ........................................................................................................................................ 74 3.2.1. Dielektrikute põhiomadused ...............
Gaasilised ja vedel dielekrtilised materjalid REFERAAT Õppeaines: Elektrimaterjalid Mehaanikateaduskond Õpperühm: KTI 11 Juhendaja: Uno Muiste Tallinn 2011 SISUKORD ..............................................................................................................................................1 Gaasilised ja vedel dielekrtilised materjalid........................................................................1 Sisukord..........................................................................
energialünk – keelutsoon. Keelutsooni laius võimaldab materjale liigitada samadesse rühmadesse nagu elektrijuhtivuse alusel:dielektrikud, pooljuhid, elektrijuhid W Materjalide klassid W W 0 M e t a ll P o o lju h t D ie le k tr ik W 0 W e V W e V 3. DIELEKTRIKUD 3.1 DIELEKTRIK ELEKTRIVÄLJAS Erinevalt juhtivatest ainetest on dielektrikus peaaegu kõik laetud osakesed seotud aatomisiseste, molekulisiseste või molekulidevaheliste jõududega. Seepärast on ka välise elektrivälja mõjul vabade elektronide või ioonide poolt elektrilaengute edasikandumisest tekkiv juhtivusvool tühiselt väike. Dielektrikus esinevatest nähtustest omab erilist tähtsust polarisatsioon Polarisatsiooniks nimetatakse seotud laengute piiratud nihkumist või dipoolsete molekulide
kasutusala? (Dielektrikute polariseerumine) Mehaanilised omadused: vastupidavus survele, tõmbele, paindele, vibratsioonile, löökidele, samuti elastsus, kõvadus jne. Küllaltki oluline on ka hügroskoopsus st materjali omadus endasse imeda niiskust. Dielektrilisd materjalid peavad täitma konstruktsioon materjal ülesandeid kui ka elektriisolaator ülesandeid. Vedelad ja gaasilised eelmainitulele peavad gaasilised kui ka vedelikud dielektrikud täitma jahutusaine ülesandeid. Tahkedel isolaator materjalidel peab olema tagatud kuumus kindlus. Kuumus kindluseks nimetatakse piir temperatuuri mille juures tahke materjal kaotab oma mehaanilised omadused teformeerub. Isoleermaterjalide üheks olulisemaks omaduseks on võime elektriväljas polari- seeruda, mis seisneb aatomite või molekulide positiivsete ja negatiivsete laengukeskmete nihkumises või polaarsete molekulide (dipoolide) orienteerumises välja sihis
elementidena, nende ülesandeks on anda juhtmeid toestada seadmeid. 2) vedelad 3) gaasilised Vedelad ja gaasilised isolaaator materjalid peavad täitma seadmete jahutamis ülesandeid. Kontaks seadmetes sädemete summutamis ülesandeil Kõik elektrilised matejralid peavad olema vastavuses füüsikalis-keemiliste omaduste nõuetega. 1.Kuumuskindlus 2. Viskoosus 3. Happe arv 4. märgavus 5. niiskus sisaldus ehk niiskus konfitsent Gaasilised dielektrikud Gaasiliste dielektrikute hulka kuuluvad nii gaasid kui ka gaasi segud, tundtud segudest- õhk. Levinumad gaasid on lämmastik, vesinik, nioon, argoon jne. Tehniliselt enamkasutatud gaas on Elegaas SF6- väävel heksafloriid, kõige paremate omadustega gaas, keemiliselt püsiv kuni 800C. Vesinik- soojuskindlus ulatub orienteeruvalt 400C-ni, kuid omab segunedes õhu või hapnikuga plahvatuse ohu, tekib paukgaas, selline olukord võib tekkida lülititest
Polarisatsiooni võimet iseloomustab dielektriline läbitavus a : a = o , kus 0 vaakumi dielektriline läbitavus 8,84 10-12 F/m; materjali suhteline dielektriline läbitavus (vaakuumi suhtes). = a/ o = C/Co , kus C kondensaatori mahtuvus antud dielektrikuga; C0 kondensaatori mahtuvus vaakuumiga. Mida suurem on , seda suurem on polarisatsiooni võime ja seda suurem on kondensaatori mahtuvus, kui tema plaatide vahel on antud dielektrik. Dielektrikutes esinevad mitmed polarisatsiooni mehhanismid. Tähtsamad neist on: 1) Elektronpolarisatsioon. See seisneb aatomite ja ioonide elektronpilvede deformatsioonis elektrivälja poolt (joonis3.1). Esineb kõigis dielektrikutes. 2) Ioonpolarisatsioon Esineb ioonse võrega dielektrikutes (näiteks NaCl) ja seisneb ioonide nihkumises elektriväljas kristallvõre sõlmedest välja (joonis 3.2).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid