Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


Elektrimaterjalid - konspekt (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
2. AINE EHITUS
2.1. AINE NELI OLEKUT
Gaasiline olek
Gaasid välismõju puudumisel laienevad ja täidavad kogu võimaliku ruumi. Gaasides molekulidevaheline kaugus ületab rohkem kui 10 korda molekulide mõõtmeid.
Vedel olek
Vedelikes on molekulid tunduvalt lähenenud teineteisele.Vedelikud moodustavad pidevalt omavahel tekkivaid ja lagunevaid ebapüsivaid komplekse. Komplekside olemasoluga on seletatav vedelike voolavus .Vedelik võtab anuma kuju.Kui vedelikule rakendada väga lühiajaline jõud, käitub ta tahke kehana
Tahked ained ( tahkised )
Tahkised säilitavad mehaanilise koormuse all oma kuju. Struktuurilt ja omadustelt jagunevad tahkised mitmesse alarühma: Monokristallid, Polükristallid, Amorfsed ained, Keeruka ehitusega tahkised
Monokristallid
Koosnevad aatomitest, molekulidest või ioonidest, mis asuvad kindlates ruumipunktides, kristallvõre sõlmedes. Aatomite, ioonide ja molekulide vastastikune asend monokristallis kordub suurematel vahekaugustel – kaugkorrastatus. Osakeste paigutuse korrapärasus väikestel vahekaugustel - lähikorrastatus
Polükristallid
koosnevad paljudest monokristallidest. asetuvad ebaregulaarselt
tavaliselt tekkivad sulanud ainete jahtumisel. Kõiki kristalseid aineid iseloomustab kindel sulamistemperatuur
Amorfsed ained
neis esineb ainult lähikorrastatus, amorfsed ained on isotroopsed, sellesse tahkiste rühma kuuluvad anorgaanilised klaasid ja paljud orgaanilised ained, sulamistemperatuur puudub, see on asendunud pehmenemistemperatuuriga
Keeruka ehitusega tahkised
väikesed monokristallid asuvad amorfses ümbrises( keraamika ja polümeerid)
Plasma
koosneb ühe- ja mitmekordselt ioniseeritud aatomitest ja elektronidest, moodustub kõrgel temperatuuril ja elektrilahendustes, suur elektrijuhtivus
2.2. AATOMID JA IOONID
2.2.1 Elektronide olek aatomis
Elektronil on üheaegselt nii massiosakese kui laine omadused.Elektroni koordinaati ja impulssi pole üheaegselt võimalik täpselt määrata. Me võime teada ainult elektroni olekut e. elektroni orbitaali
Statsionaarses olekus on elektron ainult teatud kindlatel kvanditud orbitaalidel
Kvantarvud
peakvantarv n n = 1, 2, 3,…,
magnetkvantarv m m = 0, ±1, ±2,…, l
spinnkvantarv s s =+1/2 või s = -1/2
orbitaalkvantarv l l = 0, 1, 2, 3,…, n-1
Pauli printsiibi kohaselt võib aatomis ühes ja samas olekus olla ainult üks elektron. Kaks elektroni aatomis peavad olema vähemalt ühe kvantarvu võrra erinevates olekutes. Ergastamata aatomis asuvad elektronid kõige madalama energiaga statsionaarsetes olekutes. Aatomi elektronkatte täitumisel täidetakse elektronidega kõigepealt kõige madalama energiaga vabad olekud. Sama n, l ja m väärtusega on ainult kaks olekut, mis erinevad teineteisest spinnkvantarvu s väärtuselt (vastavalt +1/2 ja –1/2). Aatomi elektronkate jaguneb vastavalt peakvantarvule elektronkihtideks, kus suurim võimalik elektronide olekute arv kihis võrdub 2n2. Peakvantarvule vastavad elektroni olekud jagunevad omakorda veel vastavalt orbitaalkvantarvule l
Elektronide siire (ergastumine)
Toimub aatomite ergastumisel välimistes, osaliselt täidetud valentskihtides. Elektroni aatomist vabastamise energia e ionisatsioonienergia sõltub täitmata (vakantsete) olekute arvust aatomis. Mida rohkem on aatomis vakantseid olekuid , seda madalam on ionisatsioonienergia. Suurim ionisatsioonienergia on inertgaasi aatomitel .
2.2.2. Aatomite elektronegatiivsus
Mõnedel aatomitel ja molekulidel on võime siduda elektrone, ise muutuvad nad negatiivseteks ioonideks. Neutraalse aatomi või molekuli ja sellest tekkinud iooni põhiseisundite energiate vahet nimetatakse elektronafiinsuseks. Kui elektroni sidumisel energia eraldub, on elektronafiinsus positiivne, neeldumisel aga negatiivne. Suurim elektronafiinsus on aatomitel, mille p-allkihis on minimaalne arv täitmata olekuid (s.o üks) -- halogeenidel. Elektroni haaramisega saavutab halogeen samasuguse elektronkatte struktuuri, nagu on tema naaberelemendil inertgaasil. Inertgaasil enesel on elektronafiinsus negatiivne ja ta ei haara elektrone . Aatomi võimet ühendi moodustumisel haarata elektroni nimetatakse elektronegatiivsuseks(x)
Kui kahe aatomi ühinemisel üks aatom annab oma elektroni ära ja muutub positiivseks iooniks , siis sellist keemilist elementi nimetatakse elektropositiivseks. Teist elementi, mille aatom saab elektroni, nimetatakse elektronegatiivseks. Ligikaudu võib elektropositiivseteks lugeda metalle ja elektronegatiivseteks mittemetalle e metalloide
2.3. KEEMILINE SIDE
2.3.1. Keemilise sideme põhjused
Aatomite lähenemisel teineteisest mõne ongströmi (1 Å = 10-10 m) kaugusele tekivad vastasmõjud. Sõltuvalt elektronide liikumise iseloomust tekivad tõmbe- või tõukejõud . Esimesel juhul aatomid ühinevad ja eraldub energiat. Aatomite molekuliks ühinemise eelduseks on, et tekkinud molekuli energia peab olema väiksem ühinemises osalevate aatomite summaarsest energiast. Aatomite süsteemi (molekuli, kristalli) koguenergia koosneb potentsiaalsest energiast Wp ja kineetilisest energiast Wk:. Potentsiaalne energia Wp - aatomituumade ja elektronide vahelise elektrilise ning magnetilise mõju energia. Magnetiline mõju on väike ja sellega keemilise sideme arvutamisel ei arvestata. Elektronidega täielikult täidetud kihtides elektronide potentsiaalne ja kineetiline energia on praktiliselt muutumatud ja vastava energiaga pole samuti vaja arvestada. Tuumade kineetiline energia on soojusliikumise energia .Keemilise sideme energia määravad elektronkatte ülemises, elektronidega osaliselt täidetud kihis olevate valentselektronide potentsiaalse ja kineetilise energia muut ning aatomi fragmendi (aatomituuma ja seda ümbritseva elektronidega täielikult täidetud kihtide) potentsiaalse energia muut
2.3.2 Kovalentne side
Kovalentne side moodustub mittemetallide aatomite vahel, mille elektronafiinsus ei erine suuresti. Kovalentse sideme moodustumise eelduseks on, et ühinevate aatomite valents ­elektronide osa orbitaale on täidetud ainult ühe elektroniga, st. orbitaali positiivne spinn on kompenseerimata teise elektroni negatiivse spinniga (elektron on paardumata ) .Taoline olukord on võimalik seetõttu, et elektronide väliskihi allkihtides täidetakse orbitaalid kõigepealt samasuunalise spinniga elektronidega . Kovalentne side tekib, kui ühinevad erinevate aatomite vastandmärgiliste spinnidega elektronide orbitaalid. Sellist kovalentse sideme selgitamise meetodit nimetatakse elektronpaaride meetodiks . Side võib olla ühe-, kahe- või kolmkordne (liht-, kaksik- ja kolmikside). Kovalentse sideme puhul aatomid ei ioniseeru, st. sidemes osalevad elektronid kuuluvad üheaegselt mõlemale aatomile
2.3.3. Ioonside
Kui teineteisele lähenevad elektronafiinsuselt palju erinevad aatomid,
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Elektrimaterjalid - konspekt #1 Elektrimaterjalid - konspekt #2 Elektrimaterjalid - konspekt #3 Elektrimaterjalid - konspekt #4 Elektrimaterjalid - konspekt #5 Elektrimaterjalid - konspekt #6 Elektrimaterjalid - konspekt #7 Elektrimaterjalid - konspekt #8 Elektrimaterjalid - konspekt #9 Elektrimaterjalid - konspekt #10 Elektrimaterjalid - konspekt #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-02-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 32 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Sulnis Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

12
docx
Elektrimaterjalide referaat-dielektrikud
16
docx
Ehitusmaterjalide konspekt
20
docx
Erimaterjalide keemia
108
pdf
Elektroonika alused-õpik konspekt
28
docx
Juhid-dielektrikud-pooljuhid
23
doc
Elektroonika alused-konspekt
18
doc
Materjaliõpetuse konspekt
32
docx
Materjaliteaduse üldaluste eksamiküsimused vastustega 2013





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun