Mõisted
Elektrilaeng – keha iseloomustav füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastik mõjus (tähis q)
Laengute jagunemine – jagunevad positiivseteks ja negatiivseteks. Samanimelised laetud kehade vahel mõjub tõukejõud, erinimeliste laengute korral aga tõmbejõud.
Elementaarlaeng - Elementaarlaeng on prootoni (positiivne) või elektroni (negatiivne) elektrilaeng
Laengu jäävuse seadus –on füüsika seadus, mille kohaselt elektriliselt isoleeritud süsteemis on igasuguse kehadevahelise vastasmõju korral kõigi elektrilaengute [algebraline summa] jääv
Juhid – on ained, milles vabade laengukandjate arv on väga suur
Dielektrikud e mittejuhid – sisaldavad väga vähe vabu laengukandjaid ning seetõttu on neis tekkiv elektrivool väga nõrk
Pooljuhid – laengukandjad ei ole pooljuhtides küll alati vabad, kuid neid saab suhteliselt kergesti vabadeks muuta
Elektrivool – laengukandjate suunatud liikumist nim. elektrivooluks
Voolutugevus – näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget
Voolu suund – on kokkuleppeliselt valitud positiivsete laengukandjate liikumise suund
Coulomb ’i seadus - Coulombi (kulooni) seadus ehk elektrostaatilise vastasmõju kvantitatiivne seadus on füüsika seadus, mis ütleb, et kaks punktlaengut ja mõjutavad teineteist jõuga , mille moodul on võrdeline nende laengute absoluutväärtuste korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga.
Elektrivälja tugevus – näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-10-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
janzuuu
Õppematerjali autor
Elektromagnetiline vastastikmõju- looduses toimuvad elektrinähtused ja magnetnähtused Gravitatsiooniline vastastikmõju- Maa külgetõmbejõu põhjustaja, nõrk jõud, tõukumist ei toimu. Gravitatsioonilaeng e mass Jõud, millega me oma igapäevases elutegevuseskokkupuutume on valdavalt elektromagneetilise päritoluga nt: elastsusjõud, hõõrdejõud, lihasjõud Elektrienergia tänapäeval tähtsaim energia- lihtne muuta ja trantsportida. Salvestada ei saa suures koguses Elektroenergeetika hõlmab kogu inimteg elektrienergiatootmisel, ülekandel ja kasutamisel Elektrilaeng (Q või q) on füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevasti keha osalev elektromagnetilises vastastikmõjus. Laeng iseloomustab keha aktiivsust elektri- ja magnetnähtustes. Toimub tõmbumine ja tõukumine. Looduses on 2 liiki laenguid e jõude: Näeme Positiivne laeng tõmbumist ja Negatiivne laeng tõukumist Eleme
Elektrostaatika 1. Laengu olemasolu kehal tähistab seda, et keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. 2. Looduses on kahte liiki laenguid: positiivsed, negatiivsed. Samamärgiliselt laetud kehade vahel mõjub tõukejõud, kui erinimelste laengute korral tõmbejõud. 3. Elementaarlaeng on väikseim võimalik laengu väärtus, see on 1,6*10-19C. 4. Elektroni laengu märk on ja laengu suurus on üks elementaarlaeng. Prootoni laengu märk on + ja laengu suurus on üks elementaarlaeng. Neutronil laeng puudub seega ka tähis puudub. 5. Positiivne ioon on aatom, kus elektrone on vähem, kui prootoneid - osad elektronid on aatomist lahkunud. Negatiivne ioon on aatom, kus elektrone on rohkem, kui prootoneid - elektrone on lisandunud aatomisse. 6. Kehade elektriseerimine: hõõrumise teel kui kehasid hõõrutakse omavahel kokku, sii
Elektrilaeng (tähis q või Q) on mingit keha iseloomustav füüsikaline suurus. Laeng näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. Vähimat tuvastatavat laengu väärtust on hakatud nimetame elementaarlaenguks ja kõigi ainete aatomid koosnevad prootonitest, neutronitest ja elektronidest. Prootonid ja neutronid moodustavad aatomi tuuma, mille ümber liiguvad elektronid. Prootonil on laeng +e, elektronil e, neutronil laeng puudub. jäävuse seadus: elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. Juhid on ained, milles vabade laengukandjate arv on väga suur. Dielektrikud ehk mittejuhid sisaldavad väga vähevabu laengukandjaid ning seetõttu on neis tekkiv elektrivool reeglina väga nõrk. Pooljuhid on juhtide ja dielektrikute kui kahe äärmuse vahel.Laengukandjad ei ole pooljuhtides küll alati vabad, kuid neid saab suhteliselt kergesti vabadeks muuta. Laengukandjate suunatud liikumist nimetatakse elektrivooluks. Voolutugevus
Füüsika KT kordamisküsimused 1. Elementaarlaeng on väikseim iseseisvalt eksisteeriv laeng, mille suurus on 1,6*10-19 Prootonil on laeng +e Elektronil on laeng e Neutronil laeng puudub 2. Laeng näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. 3. Samanimelised laengud tõukuvad ja erinimelised laengud tõmbuvad. 4. Laengu jäävuse seadus ütleb, et elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. 5. Negatiivne ioon ehk anioon on negatiivse elektrilaenguga ioon, mis moodustub elektronide lisandumisel. Positiivne ioon ehk katioon on positiivse elektrilaenguga ioon, mis moodustub elektronide lahkumisel. 6. Elektrivool on laengukandjate suunatud liikumine. Voolu suunaks on kokkuleppeliselt valitud positiivsete laengukandjate liikumise suund. Negatiivsed laengukandjad (näiteks elektronid metallis) liiguvad seega voolu kokkuleppelisele suunale vastupidises suunas. 7. Juhid on ained, milles vabade laengukandjate arv on väga suur. (meta
Elektrostaatika uurimisvaldkond- laetud kehade vastastikmõju uurimine Laeng- näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. Kehad elektruseeruvad, sest kokkupuutel läheb osa elektrone üle teise keha aatomile. Kehad laaduvad hõõrdumisel võrdselt, vastastikmärgiliselt. Laengu jäävuse seadus- elektriliselt isoliseeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus, mille kehtivuse aluseks on laengud tekivad elektronide liikumise tõttu Laetud kehad mõjutavad- erinimelised tõmbuvad, samanimelised tõukuvad. Columbi seadus-Kahe laetud keha vahel mõjuv jõud on võrdeline kummagi keha laenguga ja pöördvõrdeline kehade vahekauguse ruuduga K näitab seda kui kaks 1c suurust laengut, mis on teineteisest 1m kaugusel mõjutavad jõuga 9*109. Dielektriku dielektriline läbitavus näitab, mitu korda on elektrivälja tugevus homogeenses materjalis väiksem väljatugevusest vaakumis. Dielektrikud on isoleerivad ehk elektrit mittejuhtuvad ained. Sisaldavad vähe vabu
FÜÜSIKA. Särtsuõpetus 1.1-1.2.1 Hõõrdeelekter- staatiline elekter Staatika- paigalolevad laengud Metallis võnguvad ioonid tasakaaluasendi ümber. Elektronid liiguvad kaootiliselt Reostaat- muudetav takisti Vooluallikas- tekitab püsiva elektrivälja. EI ANNA VOOLU! Elektrolüüt- vedelik, mis juhib elektrit. Selles on pos ja neg ioonid Elektroenergeetika- hõlmab kogu inimtegevust elektrienergia tootmisel, ülekandel ja kasutamisel Elektrilaeng- (Q) näitab kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus Q=It Q= laeng (1C= 1 kulon) I= voolutugevus (1A) t=aeg (1 sek) Laeng suureneb= jõud suureneb kaugus suureneb-=jõud väheneb !Samanimeliselt laetud kehade vahel mõjub tõukejõud, erinimeliste laengute korral aga tõmbejõud Elementaarlaeng- vähim võimalik laengu väärtus Algosakesed- prootonid, neutronid, elektronid Aatomi tuum- prootonid (+) ja neutronid, selle ümber tiirlevad elektronid (-) Iga keha laengu suurus- algosakeste laengute summa N
Leiame homogeense elektrivälja töö, laengu q liikumise temas asendist 1 asendisse 2 mööda jõujoont Töö põhivalem A=Fs*cos A=qEs ( punktlaeng *elektriväljatugevus* pikkus) Väli teeb tööd vaid laengu liikumisel E sihis. Kui laeng liigub mööda kõverat punktist 1 punkti 2, siis väli teeb sama suure töö 5. ELEMENTAARLANEG vähim võimalik laengu väärtus (e=1.6 * 10 astmes -19). Elementaarlaeng on prootoni (positiivne) või elektroni (negatiivne) elektrilaeng. SUURUS iga keha laengu suurus on algosakeste laengute summa PIDEVUS-elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus 7. ELEKTRILAENG (q, 1C) füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevasti laetud kehad osalevad vastastikmõjus. Samamärgilised laengud tõmbuvad, erimärgilised tõukuvad. Valem q= I * t ( voolutugevus * aeg) 8. ELEKTRIVOOL.JUHID.DIELEKTRIKUD.POOLJUHID Elektrivool on positiivse või negatiivse elektrilaenguga laengukandjate korrapärane liikumine
Elektriväli & magnetväli Mõisted laeng näitab, kui tugevasti osalab keha elektromagnetilises vastastikmõjus laengu jäävuse seadus kogu laeng on jääv suurus elektrivool laengu ülekanne voolutugevus näitab laenguhulka, mis läbib ajaühikus juhiristlõiget voolu suund positiivsete laengukandjate liikumise suund coulomb'i seadus 2 seisvat punktlaengut mõjutavad vaakumis teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute absoluutväärtuste korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga aine dielektriline läbitavus näitab, mitu korda on elektrilised jõud nõrgemad antud aines, kui nad on vaakumis magnetväli ümbritseb liikuvaid laenguid ja püsimagneteid elektrivälja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub ühikulise positiivse laenguga kehale (saab kindlaks määrata teise laengu abil) magnetindukstioon näitab magnetjõudu, mis mõjub ühikulise vooluga ja ühikulise pikkusega juhtmelõ
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid