Facebook Like
Hotjar Feedback

Elektriaparaadid ja paigaldised (2)

3 KEHV
Punktid
 
Säutsu twitteris
  • ELEKTRIPAIGALDISTE ÜLDISELOOMUSTUS
    1.1 Määratlused
    Elektripaigaldis ( electrical installation) paigaldis, mis koos-
    neb elektrienergia tootmiseks, edastamiseks, muundamiseks, jaotami- seks ja/või kasutamiseks ettenähtud elektriseadmetest; elektripaigaldis võib sisaldada elektrienergia salvestusseadmeid (akupatareisid, konden- saatoreid vms.). (Siia kuuluvad ka ehituslikud osad nagu – paigaldus-, kande-, ja piirdetarindid, seadmete alused, vundamendid ).
    Elektripaigaldise käit ( operation ) (edaspidi käit) on tegevus elektripaigaldise talitluses hoidmises. Käidutoimingud hõlmavad näiteks lülitamist, juhtimist kontrollimist ja hooldamist, nii elektri- kui ka mitte- elektri töid.
    Elektrialaisik (skilled person , qualified person) – isik , kelle erialaõpe, -oskused ja –kogemused võimaldavad vältida elektrist tulenevaid ohtusid.
    Ohuteadlik isik (instructed person; trained person) – isik, kes elektrialaisikute juhendamisel või järelvalvel oskab vältida elektrist tulenevaid ohtusid.
    Tavaisik (ordinary person) – isik, kes ei kuulu elektrialaisikute ega ohuteadlike isikute hulka.
    Elektritöö (electrikal work ) töö elektripaigaldises, selle juures või lähedal, näit. elektriseadmete remontimine, ümberehitamine, elektripaigaldise projekteerimine , ehitamine, paigaldamine, kontrollimine, mõõtmine, katsetamine, remontimine, hooldamine, ülevaatus vms.
    Elektritöö nõuab harilikult elektrialaseid teadmisi ja oskusi.
    Mitteelektritöö (non-electrikal work) elektripaigaldise lähe- duses sooritatav töö nagu näit. ehitamine, kaevamine, puhastamine, värvimine vms.
    Mitteelektritöö ei nõua elektrialaseid teadmisi ega oskusi.
    Pingealune töö ( live working ; live work) töö, mille juures töötaja ulatub või võib ulatuda pingealusesse töötsooni kas oma kehaosa (de)ga või kasutatavate tööriistade, seadmete või –vahenditega. Pingealuse töö mõistet võidakse kasutada ka laiemalt mitmesuguste pingestatud elektripaigaldistes või nende läheduses tehtavate tööde kohta.
    Pingelähedane töö (working in the vicinity of live parts) töö, mille juures töötaja oma kehaosa(de)ga või mistahes teiste esemetega siseneb pingelähedasse tsooni, kuid mitte pingealusesse töötsooni.


    1.2 ELEKTRIPAIGALDISTE LIIGITUS
    Esimesse liiki kuuluvad elektripaigaldised, mis asuvad;
    1) tervishoiuteenuse osutaja või haigla patsientide ravimiseks
    kasutatavas ruumis, kus tehakse anesteesia ja üldnarkoosiga seotud
    protseduure;
    2) plahvatusohutsoonis;
    3) suurõnnetusohuga objektil;
    Esimese liigi tarbijaid peab olema võimalik toita kahest sõltumatust toiteallikast. Toite võib katkestada ainult reservtoite automaatse sisse- lülitamise ajaks.
    Teise liigi elektripaigaldised on:
    1) elektripaigaldis hoones, milles on enam kui kaks korterit;
    2) elektripaigaldis elektrotehnikaalase õppetööga seotud töö- ja
    laboratooriumiruumis;
    3) elektripaigaldis tervishoiuteenuse osutuja või haigla patsientide
    ravimiseks kasutatavas ruumis, kus ei tehta anesteesia ega
    üldnarkoosiga seotud protseduure;
    4) kuni1000 – voldise nimipingega elektripaigaldis, mille peakaitsme
    nimivool ületab 35 amprit;
    5) üle 1000 –voldise nimipingega elektripaigaldis.
    Teise liigi tarbijate korral võib toite katkestada ajaks, mis on vajalik reservtoite sisselülitamiseks valvepersonali või väljasõitnud operatiiv- brigaadi poolt, s.t. mitteautomaatselt.
    Kolmandasse liiki kuulub elektripaigaldis, mis ei ole esimese ega
    teise liigi elektripaigaldis. (näit. mitteseeriaviisiline tootmine ja abi- tsehhide tarbijad, väiksemad asulad jm.).
    Toite võib siin katkestada kuni ööpäevaks.
    Liitumispunkt - on koht kus paigaldis liitub elektritoiteallikaga (nt toitevõrguga).
    Tugevvoolupaigaldis – elektripaigaldis, mis sisaldab seadmeid elektrienergia tootmiseks, muundamiseks,salvestamiseks, edastamiseks, jaotamiseks või energeetiliseks kasutamiseks.
    Nõrkvoolupaigaldis – elektripaigaldis, mis koosneb andmetöötlus, side-, raadioelektroonika-, vms seadmeist ja mida iseloomustab voolu- ahelate suhteliselt nõrk (milliamprites) vool ja väike pinge (alla 1000 V).
    Sisepaigaldis – ehitise siseruumides paiknev paigaldis.
    Välispaigaldis – väljaspool ehitisi (sh ehitise välisseintel) paiknev paigaldis või paigaldiseosa.
    Välispaigaldis võib olla kaetud (paikneda nt sademete eest kaitsva katuse all) või olla katmata .
    Maanduspaigaldis – maandurist, maandusjuhtidest ja pea- maanduslatist koosnev maandamiseks ettenähtud kompleks.
    Lülituspaigaldis (lülitla) – kohaleasetatud lülitusseadmest või paigaldustarinditega. Suuremad lülitlad võivad olla omaette hoonete või ruumidena.
    Elektripaigaldise projekteerimisel väljaehitamisel tuleb arvestada järgmisi asjaolusid:
    paigaldise otstarvet, üldehitust ja toitesüsteeme
    paigaldisele mõjuvaid välisfaktoreid
    paigaldise seadmete ühildatavust
    paigaldise hooldatavust
    Ülalnimetatud asjaolusid tuleb arvestada ka kaitseviiside valikul ja paigaldamisel .


    Madalpingepaigaldiste alane eeskiri käib järgmiste objektide elektripaigaldiste kohta:
    elamud
    põllumajanduslikud ehitused
    äriehitised
    tehastes toodetavad valmisehitised
    avalikud ehitised
    sõidukelamud, nende laagriplatsid jm.
    tööstusehitised taoline
    ehitus- ja remondiplatsid; näituse-, laada- ja messiehitised jm.
    ajutised rajatised
    paadisadamad, paadid , jahid jm huvisõidualused
    elektrivarustusettevõtete ehitised.
    Eeskiri ei puuduta
    elektriveoseadmeid
    mootorsõidukite elektriseadmeid
    laevade elektriseadmeid
    lennukite elektriseadmeid
    avalikke tee ja tänavavalgustuspaigaldisi
    kaevanduse elektripaigaldisi
    elektrikarjuseid
    ehitise piksekaitset.
    Eeskiri käib elektripaigaldiste kohta, mille nimipinge on vahelduv- voolul enimalt 1000 V, alalisvoolul aga enimalt kui 1500 V.
  • TOITESÜSTEEMID
    Toitesüsteemi või –süsteemide valikul tuleb määrata nende
    järgmised omadused:
    vooluliik ja sagedus
    nimipinge või – pinged
    lühisvool toitesüsteemiga liitumise punktis
    toitesüsteemi vastavus paigaldise nõuetele, arvestades ka
    maksimaalset koormust.
    Välise toitesüsteemi korral tuleb nimetatud omadused välja selgitada, oma toitesüsteemi kasutamisel aga valida. See käib nii nor- maaltalitluses kasutatava toite kui ka turva - ja varutoite kohta.
    Märkus. Need andmed on vajalikud, et arvutada kaitselülitite lahutusaega jms.; ka suurima hetkvõimsuse leidmiseks näiteks mootori- käivitusseadmete või keevitusseadmete kasutamisel, et pingekvaliteet säiluks.
    Eelpool toodud näitajaid tuleb rakendatavuse piires silmas pidada ka juhul, kui toide tuleb oma vooluallikast. See võib toimuda näiteks generaatori, muunduri, reserv - või hädatoiteallika või häirekaitsetrafo abil. Andmeid nende seadmete võimsuse, takistuse ja lühisvoolu kohta võib saada seadme tarnijalt.
    Häda- või varutoiteallika nõutavate omaduste vajadus tehakse kindlaks koos seadme tellija ja tarbijaga.
    Näiteks võib osutuda vajalikuks arvestada, et käit varutoiteallikast põhjustab suuri lühisvoole ning seetõttu ei võimalda võimsamate mootorite otsekäivitust või et ühendatud seadmestikult lubatakse vähem kõrgemaid harmoonilisi.
    Turva- ja varutoitesüsteemid.
    Kui tuleohutuse , inimeste evakuatsiooni vms. Erieeskirjad nõuavad turvatoite olemasolu ja/või kui paigaldise ehitusülesande koostaja näeb ette varutoite, tuleb nende toitesüsteemide vajalikud omadused määrata eriarvutuste ja –kaalutlustega.
    Turva- ja varutoitesüsteemide võimsus, töökindlus, nimipara- meetrid, käivitusaeg ja talitluskestus peavad vastama nende kasutusviisile ja otstarbele. Täpsemaid nõudeid varutoitesüsteemidele käesolev eeskiri ei käsitle.
    Paigaldise jaotamine ahelateks.
    Iga paigaldisele tuleb vastavalt vajadusele jagada piisavalt paljudeks vooluahelateks, et:
    tagada ohutus ja hoida riketel tekkivad kahjud võimalikult väikestena
    paigaldist turvaliselt kontrollida, katsetada ja hooldada
    vältida ohtusid, mida võiks põhjustada mingi üksikvooluahela
    (nt. valgustusvooluahela) rike .
    Märkus: Ahelate jaotamine võib suurendada paigaldise töökindlust nii vea otsimisel kui normaalkäidu seisukohast , samuti leevendada näiteks maaühenduse katkemise tagajärgi. Tulevikus ehitatavate paigaldiste hooldamise seisukohalt on soovitatav, et paigaldise osi saaks eraldi välja lülitada, nii et oleks välistatud pingestatud osadel töötamine.
    Eriabinõusid võib nõuda rikete vältimiseks või vähemalt rikete tagajärgede vähendamiseks ahelais, millel on suur tähtsus paigaldise üldise ohutuse seisukohast. Sellisteks ahelateks on näiteks trepikodade, evakuatsiooniteede ja varjendite valgustus , samuti liftide ja häiresead- mete toide. Üldiselt tuleks ruumides, kus elektrikatkestus kujutab endast suurt ohtu, toita valguspunkte kahest või enamast rühmast.
    Rikkevoolukaitselüliti kasutamisel tuleb ahelad jaotada nii, et maanduse katkemisel ei jääks kogu paigaldis pingeta, või et pingeta ei jääks hoonete oluliselt vajalikud seadmed , mis ei või pikemat aega järelvalveta olla, nagu nt. küttesüsteem.
    Paigaldise osi, mis nõuavad eraldi juhtimist, tuleb toita omaette ahelatest sellisel viisil, et muude ahelate rikked ei häiriks nimetatud osade talitlust.
    Märkus. Paigaldistes, kus voolukatkestust tuleb vältida nähakse ette kaitse- ja häireseadeldised, manööversüsteemid ja toitetrafode sekundaarahelad.


    VÄLISTOIMED
    Iga välistoime liik on määratud oma tähisega, mis koosneb kahest
    tähest ja ühest numbrist .
    Esimene täht näitab välistoime kuuluvust ühte järgmisest kolmest üldkategooriast:
    A keskkond
    B käiduolud
    C ehitise omadused
    Teine täht (A, B, C,...) näitab välistoime liiki.
    Number (1, 2, 3, ...) näitab välistoime alaliiki .
    Märkus: neid tähiseid ei kasutata seadmete märgistamiseks.
    Keskkond.
    Ümbruse temperatuur (AA)
    Ümbruse kliima (temperatuuri ja niiskuse koostoime , AB)
    Kõrgus (AC)
    Vee toime (AD)
    Tahkete võõrkehade toime (AE)
    Sööbivate või saastavate ainete toime (AF)

    Mehaanilised toimed:
    Löögid (AG)
    Vibratsioon (AH)
    Muud mehaanilised toimed (AJ)
    (väljatöötamisel)
    Taimede ja/ või hallituse toime (AK)
    Loomariigi toime (AL)
    Elektromagnetiline, elektrostaatiline või ioniseeriv toime (AM)
    Päikesekiirgus (AN)
    Seismiline toime (AP)
    Äikese toime (AQ)
    Õhu liikumine (AR)
    Tuul (AS)
    Käiduolud
    Inimeste elektriohuteadlikkus (BA)
    Inimkeha elektritakistus (BB)
    (väljatöötamisel)
    Inimeste kontakt maapotentsiaaliga (BC)
    Evakuatsioonivõimalused hädaolukorras (BD)
    Käsiteldavate või säilitatavate materjalide iseloom (BE)
    Ehitise omadused
    Ehitusmaterjalid (CA)
    Ehitiste kujundus (CB)
    ÜHILDATAVUS
    Tuleb välja selgitada need elektriseadmete omadused, mis võivad
    kahjustada muid elektriseadmeid või nende talitlust või mis võivad häirida elektritoidet. Kahjulikult võivad toimida nt.
    lühiajalised liigpinged,
    kiired koormusemuutused,
    käivitusvoolud,
    kõrgemad harmoonilised ,
    alalisvoolukomponendid,
    voolu, pinge või elektromagnetvälja suure sagedusega muutused,
    lekkevoolud,
    mitteküllaldased maandused.
    Märkus: Kahjuliku toime piiramise abinõudeks võivad olla mada- lama häirenivoo ja/või suurema häirekindlusega aparaadid , samuti ka erimeetmed installatsiooni teostamisel.
    Et takistada kahjulike häirete ülekandmist võib installatsiooni teostamisel valida näiteks TN-S süsteemi ja kasutada head varjestust.
    Teatud juhtudel võivad vajalikuks osutuda ka meetmed, mis hoiaksid ära kahju või häired toiteallikalt induktsiooni oma mõju kaudu.
    HOOLDATAVUS
    Tuleb välja selgitada, mil viisil ja kui sageli on otstarbekohane
    elektripaigaldist selle käidu ajal hooldada. Kui elektripaigaldise käidu eest hakkab vastutama mingi ametkond või isik, tuleb nimetatud küsimus sellega kooskõlastada.
    Tuleb tagada, et:
    paigaldise käidu ajal ettenähtavat mis tahes korralist kontrolli,
    katsetusi, hoolde- ja remonditoimingud saaks teha asjakohaselt ja
    turvaliselt,
    kasutatavad kaitseviisid püsiksid paigaldise käidu kestel
    toimivatena,
    elektriseadmed oleksid elektripaigaldise talitluse seisukohalt
    paigaldise käidu kestel piisavalt töökindlad.
    TURVATOITESÜSTEEMID
    Turvatoitesüsteem – toitesüsteem, mis peab tagama inimeste ohutuseseisukohast tähtsate seadmete toimimise. (seda nõutakse avalikes hoonetes, kõrgehitistes ja mõnedes tööstusettevõtetes).
    Turvatoiteallikatena võib kasutada:
    akupatareisid,
    primaar -galvaanielemente,
    normaaltoitest sõltumatuid generaatoreid,
    põhitoitest tõhusalt sõltumatut eriühendust toitevõrguga.
    Märkus: Hädavalgustus peab olema hoonetes, kus paiknevad hotellid, raviasutused või inimeste kogunemisruumid.
    Hädavalgustus peab olema enam kui kaheksakorruselistes elamute kõigis trepikodades, kui neid kasutatakse ka evakuatsiooni väljapääsudena. Vajaduse korral tuleb hädavalgustusega varustada ka viidad . Hädavalgustus peab tagama ettenähtud valgustuse vähemalt ühe tunni kestusega voolukatkestuse ajaks.
    Liigitus
    Turvatoitesüsteem võib olla
    mitteautomaatne, mis lülitatakse talitlusse käsitsi.
    automaatne, mille sisselülitamine ei sõltu käidupersonalist.
    Toite taastumise aja järgi liigitatakse automaatsed turvatoite- süsteemid järgmiselt:
    katkestusvabad, mis vastavaehituse korral võivad tagada nõuete- kohase toite ka pinge- ja sageduskõikumiste ajal;
    väga lühikese toitekatkestusega (kuni o,15 s);
    lühikese toitekatkestusega (kuni 0,5 s)
    suhteliselt pika katkestusega (kuni 15 s)
    pika katkestusega (üle 15 s).
  • ELEKTRISEADMETE LIIGID JA TÄHISED
    Kodumajapidamises kasutatavad elektriseadmed (sealhulgas tarvitid), liigitatakse nelja ohutusklassi sõltuvalt sellest, kuidas tagatakse inimeste ohutus seadme rikke korral. Elektritarviti ohutusklassi saab kindlaks teha tema painduva ühendusjuhtme otsas oleva pistiku või tarvitil oleva tähise järgi:
    tavalise pistikuga elektritarvitid – 0-klass;
    elektritarvitid, mille pistik on kaitsekontaktiga I-klass;
    kaitseisolatsiooniga elektritarvitid tähisega - II klass;
    kaitseväikepingel (kuni 50 V) töötavad elektritarvitid tähisega

    III III-klass.
    Sama otstarbega elektritarvitid võivad olla erinevate ohutus- klassidega, mis määravad tarviti kasutamisvõimalused.
    Mida suurem on ohutusklassi näitav number, seda ohutum on seade. III-ohutusklassi tarvitid on kõige ohutumad.
    Tavalise pistikuga elektritarvitid (0-klass)
    Tavalise pistikuga elektritarvitil on vaid põhiisolatsioon. Iso- latsiooni rikke korral võib elektriseadme metallkere või –kest sattuda pinge alla. Põhiisolatsiooniga elektritarviti tunneb ära tema ühendus- juhtme otsas oleva täisringi kujulise otspinnaga pistiku järgi. Tavalise pistiku saab ühendada vaid tavalisse pistikupessa.
    Elektritarvitid, millel on kaitsekontaktiga pistik (I klass)
    Elektritarviti, mis ühendatakse vooluvõrku kaitsekontaktiga pistiku abil, on kaitsemaandatud (varem öeldi, “nullitud”). Kaitsemaandamisel ühendatakse elektriseadme metallist kere , kest või muud välised metallosad kolla -rohelise värvusega kaitsejuhi kaudu elektrikilbi maanduslatiga. Kui elektritarviti metallkere satub isolatsioonirikke tõttu pinge alla, kulgeb rikkevool kaitsesoone kaudu maanduseni, korkkaitsme sular põleb läbi või automaat lülitab voolu välja ja eraldab rikkis seadme automaatselt elektrivõrgust.
    Kaitsemaandamiseks on pistikul ja pistikupesal metallist külg- kontaktid. Esineb mitmesuguse kuju ja paigutusega kaitsekontakte.
    I-ohutusklassi tarviti saab lisaks kaitsekontaktiga pistikupesale ühendada ka tavalisse pistikupessa.
    Kaitseisolatsiooniga elektritarvitid (II klass)
    Kaitseisolatsiooniga elektriseadme korral lisandub põhiisolat- sioonile täiendav isolatsioon või on põhiisolatsiooni tugevdatud. Sellise ehitusega seade on isolatsiooniriketele vastupidavam ja kasutamisel ohutum. Kaitseisolatsiooniga tarviti saab ühendada nii tavalisse kui ka kaitsekontaktiga pistikupessa
    Kaitseisolatsiooniga tarviti pistikuid on kahesuguseid: lapikuid (voolule kuni 2,5 A) ning I kaitseklassi pistikule sarnase kujuga, kuid ilma kaitsekontaktideta (voolule kuni 16 A).
    Pistik on alati ühendusjuhtme otsa valatud ega ole lahtivõetav.
    Kaitseväikepingel töötavad elektritarvitid (III klass)
    Kaitseväikepinge (kuni 50 V) on pinge, millega kokkupuude pole eluohtlik. Kaitseväikepinget saadakse vastavast kaitseväikepinge trafost, mille võib ühendada nii tavalisse kui ka kaitsekontaktiga pistikupessa.
    Elektriseadmetel esinevaid märke ja tähiseid
    Elektriseadme andmesildil või kerel tuuakse järgmisi andmeid:
    valmistaja tähis või nimetus;
    seadme nimetus või tüübitähis, mis on vajalik varuosade
    muretsemisel;
    nimipinge (V), nimivool (A), nimivõimsus (W või kW), nimi-
    sagedus (Hz);
    seadet ja kasutamistingimusi iseloomustavad tähised.
    Levinenumad ohutusklasside, kaitseastmete, maanduste ja hoiatuste tähised on järgmised:
    II ohutusklass (kaitseisolatsioon)
    III III ohutusklass (kaitseväikepinge)
    Kaitseväikepingetrafo (tähisena kasutusel ka SELV)
    IP23 või IP43 vihmakindel
    IP34 või IP44 pritsmekindel
    IP 67 veetihe
    kaitsejuhi klemm või kaitsejuhi kaudu maandatav (I ohutus
    klassi) seade
    kaitsejuhiga ühendamise (maandamise) keeld
    seadmes eluohtlik pinge

    ! enne kasutamist lugeda seadme juhendit.
    Igas riigis kehtivad elektriseadmetele omad kvaliteedi- ja ohutus- nõuded, mis võivad erineda. Kui seadme vastavust mingis riigis kehtiva- tele nõuetele on kontrollitud selle riigi sertifitseerimis- või järelvalve- asutuses ja seade on tunnustatud ohutuks, varustatakse seade selle asutuse vastavusmärgiga. Seade võib olla varustatud mitme vastavus- märgiga, mis tähendab, et seade vastab mitme erineva riigi ohutus-nõuetele
    Euroopa Liidu vastavusmärk on CЄ. Vastavusmärgi järgi võib ära tunda ohutud ja kontrollitud elektriseadmed.
    Mõnede riikide vastavusmärgid:
    Kõik Eestis müügil olevad elektriseadmed peavad vastama Euroopas kehtivatele ohutusnõuetele. Koduelektriseadmed peavad läbima Elektrikontrollikeskuse eelkontrolli ning nõuetele vastavuse korral võib neid varustada heakskiidumärgiga EEI.
  • ELEKTRISEADMETE KASUTAMINE
    Elektriseadmete kasutamisel tuleb arvestada:
    elektriseadmete ehitust, kaitseviisi ja seisukorda;
    ümbrusolusid, näiteks kas ruum on kuiv
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Elektriaparaadid ja paigaldised #1 Elektriaparaadid ja paigaldised #2 Elektriaparaadid ja paigaldised #3 Elektriaparaadid ja paigaldised #4 Elektriaparaadid ja paigaldised #5 Elektriaparaadid ja paigaldised #6 Elektriaparaadid ja paigaldised #7 Elektriaparaadid ja paigaldised #8 Elektriaparaadid ja paigaldised #9 Elektriaparaadid ja paigaldised #10 Elektriaparaadid ja paigaldised #11 Elektriaparaadid ja paigaldised #12 Elektriaparaadid ja paigaldised #13 Elektriaparaadid ja paigaldised #14 Elektriaparaadid ja paigaldised #15 Elektriaparaadid ja paigaldised #16 Elektriaparaadid ja paigaldised #17 Elektriaparaadid ja paigaldised #18 Elektriaparaadid ja paigaldised #19 Elektriaparaadid ja paigaldised #20 Elektriaparaadid ja paigaldised #21 Elektriaparaadid ja paigaldised #22 Elektriaparaadid ja paigaldised #23 Elektriaparaadid ja paigaldised #24 Elektriaparaadid ja paigaldised #25 Elektriaparaadid ja paigaldised #26 Elektriaparaadid ja paigaldised #27 Elektriaparaadid ja paigaldised #28 Elektriaparaadid ja paigaldised #29 Elektriaparaadid ja paigaldised #30 Elektriaparaadid ja paigaldised #31 Elektriaparaadid ja paigaldised #32 Elektriaparaadid ja paigaldised #33 Elektriaparaadid ja paigaldised #34 Elektriaparaadid ja paigaldised #35 Elektriaparaadid ja paigaldised #36 Elektriaparaadid ja paigaldised #37 Elektriaparaadid ja paigaldised #38 Elektriaparaadid ja paigaldised #39 Elektriaparaadid ja paigaldised #40 Elektriaparaadid ja paigaldised #41 Elektriaparaadid ja paigaldised #42 Elektriaparaadid ja paigaldised #43 Elektriaparaadid ja paigaldised #44
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 44 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-05-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 110 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Reimers Õppematerjali autor

    Lisainfo

    1- 4.7-ni erinevate teemade kohta jutt, igasugused joonised ning tabelid
    seadmed

    Mõisted

    liitumispunkt, nõrkvoolupaigaldis, välispaigaldis, maanduspaigaldis, toitesüsteemi või, häda, turva, sellisteks ahelateks, ette kaitse, turvatoitesüsteem, iso, metallosad kolla, kaitsemaandamiseks, ehitusega seade, tele nõuetele, lubamatu, viimased, kaitsekontaktiga pistikupesad, kamina, ühendatud seade, katkised ühendus, maksimaalkoormust, tööjuht, vahelduvvooluahelates, neutraal, pen, pen, neutraal, juhiga tt, elektrimootorite kaitse, maksimaalvoolukaitse korral, mootori üle, kaitseseadmeteks, kaitsmed, käsikäivitid, külgkäepidemega vinnak, pakettlülitid, keerulisemate käivitus, käivituskastid, elektrimootori kiirust, kontaktoriks, käivitid, reversiivkäiviteid kasuta, tavaline kontaktorkäiviti, reversiivkäivitis, mehaa, ter, termorelee tagasilülitami, termoreleel, aparatuuri, seadistamine, teimimisel imiteeri, tph, rakendus, elektrivalgustusseadme põhiosaks, töövalgustuseks, mõõtühik, peamisteks elektrivalgusallikateks, hõõglambid, 127 v, gaastäidislampidel, gaastäidislampide puuduseks, luminofoorlambid, luminofoor, madalrõhu, süüteseadistes, dpl, elektrivalgustusvõrkude ülesandeks, ristlõige, montaaži, projekteeri, voolu järgi, nimivool, voolikjuhtmed ripp, pingekaoks liinis, valgusvõrkudele, valgustus, sulavkaitsmetel, läbisulamise hõlbus, kaitselülititeks, kaitselülitid, liigkoormus, elektrijuhtmestikku, olema 22, konstruktsiooniga väikepinge, valgustite sise, pärast 5, hesi, neutraal, neutraalsoone tunnusvärv, seta, sooned, osadele juurde, magamis, kahjustumise võimalus, kahjustumise võimalus

    Meedia

    Kommentaarid (2)

    karl225 profiilipilt
    karl225: Elektriohtutuse teema alla kuulub see rohkem. Seadusandlus pm.
    19:45 06-01-2012
    AlekseiN profiilipilt
    Alex Nik: suurepärane töö
    16:49 16-05-2013


    Sarnased materjalid

    140
    pptx
    Elektriaparaadid
    240
    pdf
    Elektriajamite elektroonsed susteemid
    158
    pdf
    Elektriajami juhtimine
    13
    pdf
    Elektrotehnika eksamiküsimused
    27
    doc
    Kontrollküsimused
    181
    doc
    A Palu mootorratta raamat
    1072
    pdf
    Logistika õpik
    39
    docx
    Elektriohutus



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun