Elektriangerjas (0)

Sarnased õppematerjalid

4

odt

Elektriangerjas

Elektrilööke kasutab nii saakloomade halvamiseks kui ka enesekaitseks. Elektrienergiat tootvad elundid paiknevad elektriangerja pikas sabaosas, mis hõlmab ligi neli viiendikku kehast. Elektrielundid koosnevad eriti õhukestest elektriplaadikeste kimpudest, mida on kokku umbes 10 000 ning millest igaüks tekitab väikese elektrilaengu. Kui nad aktiveeritakse, tekitavad nad lühikesi elektriimpulsse. Madala pinge korral täidab elektriimpulss radari funktsioone. Kui elektriangerjas märkab möödaujuvat kala, on ta võimeline laengu intensiivsust suurendama, andes löögi, mis saagi halvab. Elektriangerja sigimise kohta pole praktiliselt mitte midagi teada. Ühtlasi pole õnnestunud kindlaks teha ühtki selgemat omadust, mis võimaldaks tema sugu kindlaks määrata. Võimalik, et sarnaselt teistele elektrivälja tekitavatele kaladele, kasutavad angerjad elektrielundeid sugude, ea ja paaritumisvalmiduse kohta käiva informatsiooni vahetamiseks. On teada, et teatud ajal

Bioloogia

1

doc

Elektriangerjas

Elektriangerjas (Electrophorus electricus) Elektriangerja keha on maolaadselt pikk ja tüse, värvus oliivpronksjas. Keha pikkus võib ulatuda kuni 2,5 meetrini ja kaal 20 kg. Elektriangerjale iseäralik on elektrielund, millega suudab tekitada elektrilööke pingega kuni 500 volti, voolutugevusega kuni 0,83 amprit ja võimsusega kuni 415 vatti. Elektriangerjad on eraklikud loomad , kelle eluea pikkust pole veel kindlaks määratud, kuid vanim jõeangerjas elas 88 aastaseks. Elektriangerjas on laisk kala, kes veedab enamuse ajast sügavaveeliste jõgede ja järvede põhjas liikumatult taimede vahel. Õhuhingamiseks tõuseb ta vähemalt korra veerandtunni jooksul pinnale. Sogastes vetes, mis on elektriangerja koduks, on halb nähtavus, seetõttu kasutab ta oma tillukesi silmi harva. Täpset informatsiooni hangib ta elektrielundite kaudu.Elektriangerja maimud püüavad jõepõhjas elutsevaid selgrootuid, täiskasvanud peamiselt k

Bioloogia

17

docx

Elektrikalad, kuidas ja millised kalaliigid kasutavad elektrivälju

hoides sealt kinni mitu minutit. Ainult sellistel agressiivsematel kokkupõrgetel, kus hammustatakse üksteist kasutavad mõlemad kalad ka oma elektrilaengut vastase peal. Kui ollakse vastamisi suurema sissetungijaga kui on toiduks olev kala, siis elektrisäga ei tee tamaga enam sama avatud suuga ja külgede näitamise vaatemängu, vaid kasutab lühiksesi elektrielundi laenguid, millest piisab sissetungija eemale peletamiseks.  ELEKTRIANGERJAS (ELECTROPHORUS ELECTRICUS), Elektriangerjas (Electrophorus electricus), on elektri kala, ning ainuke liik Electrophoruse perekonnas. Ta on suuteline võimsa elektri shoki tootmiseks, mida ta kasutab nii küttimisel kui enesekaitseks. Ta on tippkiskja Lõuna ­ Ameerika piirkonnas. Hoolimata oma nimest, ei ole ta angerjas vaid on pigem knifefish (ingl.k.) ANATOOMIA

Kalapüük

20

pptx

Antropogenees

Antropogenees  Liisa Leit G1BK  Antropogenees   Antropogenees on inimese põlvnemine ehk antroploogia haru, mis uurib inimese teket ja päritolu.  Ahvinimene (Australopiteekus)   Inimese kujunemine sai alguse ligikaudu 5-6 miljonit aastat tagasi Ida-Aafrikas, Victoria järve ja Kilimandzaaro mäe vahelisel alal, kus tekkis ahvinimene.  Välimuselt oli ta umbes poolteist meetrit pikk ja sarnanes pigem ahvile, kui inimesele. Ta liikus kohmakalt kahel jalal, vahel oma pikkadele rippuvatele kätele toetades.  Ahvinimene (Australopiteekus)   Ahvinimese aju oli tunduvalt suurem, kui ahvil, kuid palju väiksem, kui inimesel. Ta ei osanud rääkida ja tal puudusid ahvile omased teravad kihvad. Ahvinimene oli võimeline kasutama tööriistadeks ainult üksikuid kive.  Ta oli tunduvalt nõrgem, kui teised ahvlased ja seeg

Antropoloogia

36

pdf

Keskkonnaprobleemid, säästev areng, pakendid

13.10.2014 Pärnumaa Kutsehariduskeskus KESKKONNAPROBLEEMID SÄÄSTEV ARENG, AGENDA 21 ÖKOLOOGILINE JALAJÄLG PAKENDID JA ÖKOMÄRGISTUS, JÄÄTMED JA JÄÄTMEKÄITLUS Teksti kujundas Vello Paluoja 13.10.2014 Aino Juurikas - PKHK 1 13.10.2014 2 G. Raagmaa materjalidest 21. sajandi iseärasused 6nda Kondratjevi laine algus ­ nüüd! Ressursse ei j�

Keskkond

14

pptx

Euroopa naarits

Euroopa naarits Kadri Lebedev Kairo Riivik  Kes on Euroopa naarits?  Naarits ehk euroopa naarits (Mustela lutreola) on kiskjaliste seltsi kärplaste (Mustelidae) sugukonda kuuluv loomaliik, üks Euroopa ohustatumaid imetajaid.  Euroopa naarits on Eesti kõige haruldasem imetaja, kes kuulub kaitsealuste liikide esimesse kategooriasse.  Välimus  Euroopa naarits on ühtlaselt tumepruuni värvi ja tömbi sabaga.  Tüvepikkus on 28–43 cm ja sabapikkus 12–19 cm.  Kaal emasloomadel 400 kuni 600 grammi, isasloomadel kuni 1100 grammi.  Naarits on väga sarnane mingile ehk Ameerika naaritsale.  Ameerika naaritsast erinevalt on tal valged nii mokad kui ka alalõug.  Seoses poolveelise eluviisiga on tal välja arenenud ujulestad, mis on tagajalgadel suuremad kui esijäsemetel.  https://www.youtube.com/watch?v=__ KCBZvFCDw  Leviala  Ta oli kunagi laialt levinud Kesk- ja Ida- Euroopa

Eesti taimestik ja loomastik

8

pptx

Põder

PõDER MARKUS TOOMSALU P.V.P 6A KLASS Põder (Alces alces) on hirvlaste sugukonnast pärit imetaja Põder on Eesti suurim metsloom. Ta võib kasvada üle 2 meetri kõrguseks ja kuni 3 meetri pikkuseks. Emast põtra nimetatakse põdralehmaks, isast põdrapulliks. Põdrapullil on uhked sarved, mida iga sügis vaja läheb, sest ees ootavad lahingud teiste pullidega. Põdralehmal sarvi ei ole. Põdravasikad on sündides kaetud pruunika titekarvaga. Eestis on umbes 10 000 põtra. Igal aastal kütitakse nendest ära kolmandik, sellele vaatamata põtrade arv ei vähene, sest põtrade juurdekasv on samuti 30% aastas. Põdra välimus Põder on pikkade jäsemete ja laiade sõrgadega, iseloomulikud on ka pikk ülamokk (seetõttu näib nina kongus) ning kuni 40 cm pikkune habe lõua all. Õlakõrgus (190cm) ületab pikimate meeste pikkuse ning täiskasvanud põdrapulli kaal võib olla võrdne 10 mehe kaaluga (600 kg). Labidakujulised sarved ehivad ainult põdrapullide pead. Vasikad ja vanus

Eesti loomad

14

pdf

Elektriohutus praktikum

Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus TUNNITÖÖ NR 9: MADALPINGELISTE ELEKTRISEADMETE OHUTUSE UURIMINE JA HINDAMINE Kuupäev: Nimi: 13.05.2014 Madalpingeliste elektriseadmete ohutuse Joonas Hallikas Kellaaeg: uurimine ja hindamine ­ asendustöö Kursus: 10.00 MAHB-41 TÖÖ EESMÄRGID Tutvuda elektriohutuse ja selle rakendamise põhimõtetega. Õppida kuidas ja miks avaldub elektri ohtlikkus ning kuidas end kaitsta. TÖÖVAHENDID 1. Elektriohutusseadus (RT I 2007 RT I 2007, 12, 64, kehtiv kuni 31.12.2013) 2. http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/1734/Elektritood%202.osa.zip/index.html 3. http://materjalid.tmk.edu.ee/jaan_olt/Ohutus/P

Töökeskkond

Meedia

Kommentaarid (0)