Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Elektriahelad ja elektroonika alused eksami kordamisküsimuse (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
  • Siinuskõveraid iseloomustavad suurused – on, voolu hetkväärtus i = Imsin(ωt+φ0) kus Im on voolu ampliduut vääryus ja ω on ringsagedus antud hetkel, φ0 algfaas ehk algfaasinurk on elektriline nurk ψ(psi), mis on möödunud perioodi algusest vaatluse alghetkeni, mida tähistab teljestiku nullpunkt .
  • Siinusvoolu hetkväärtus, efektiivsus ja ampliduutväärtus.
    Siinusvoolu hetkväärtus - i = Imsin(ωt+φ0), kus Im on voolu ampliduut vääryus ja ω on ringsagedus antud hetkel, φ0 algfaas ja t on aeg. Muuruva suuruse väärtus mingil hetkel nim. hetkväärtuseks ja seda tähistatakse tähistatakse väiketähega.
    Siinusvoolu efektiivsus – on võrdne niisuguse alalisvooluga, mis samas takistis sama aja jooksul eraldab vahelduvvooluga võrdse soojushulge. Efektiivväärtus kujutab siinussuuruse korral ruutkeskmist väärtust amplituudväärtusest :
    Siinusvoolu amplituudväärtus – Perioodiliselt muutuva suuruse suurimat hetkväärtust nimetatakse maksimaalväärtuseks ehk amplituudiks .
  • Võimsustegur ja selle parendamine.
    • Võimsusteguriks nimetatakse Cos φ, mis on vahelduvvoolu ahela aktiiv - ja näivvõimsuse suhe: cos φ = P-kasulik ⁄ S-näiv, mis näitab kui palju näivvõimsusest elektriahelas muutub kasulikuks ehk aktiivvõimsuseks, mis iseloomustab elektrienergia kasutamist. Cos φ võib olla maksimaalselt 1. Võimsustegur on oluline näitaja elektrienergia ülekandel. Võimsusteguri suurus sõltub tarvititest.

    Tarviti vool on seda suurem, mida väiksem on tema võimsustegur ehk teisiti öeldes: cos φ vähenemisel tarviti vool kasvab.
    • Võimsusteguri parandamine e. reaktiivvõimsuse kompenseerimine on võrgust tarbitava induktiivse reaktiivvõimsuse kompenseerimiseks vajaliku mahtuvusliku reaktiivvõimsuse genereerimine kondensaatoritega kohapeal.

  • Resonantsinähtus elektriahelates – Pingeresonants- mahtuvtakistus ja induktiivtakistus on võrdsed (xL=xC) siis ka UL=UC mis tähendab, et pingekolmnurk on taandunud sirglõiguks. Vooluringi takistus on ahela aktiivtakistus. Võib tekkida väga suur vool.
    Tekib kindlal sagedusel.
    Vooluresonants- on olukord kus IL=IC mis tekib kui xL=xC siis võivad haruvoolud olla suuremad kui koguvool. Tekib kindlal sagedusel. Tekib suur kogutakistus .

  • Vahelduvvoolu võimsus - N=UIcosφ, kus cosφ-võimsustegur-see näitab kui suurt osa voolutugevuse ja pinge korrutisest ehk näivvõimsusest tarviti reaalselt arendab.võimsus on maksimaalne, kui pinge ja voolutugevus on samas faasis (φ=0 ja cosφ=1).
  • Magnetväli - Magnetväljaga on tegemist püsimagneteid ja vooluga juhet ümbritsevas keskkonnas- mida kujutatakse magnetvälja jõujoontega mis on alati kinnised. Püsimagnetite ja ka elektromagnetite puhul on magnetvälja jõujooned suunatud väljaspool magne­tit põhjast lõunasse ja sees vastupidi. Magnetväli täidab kogu keskonna, aga et seda lihtsustatult kujutada joonistatakse magnevälja jõujooned tihedamini kohtads kui magnetväli on tugevam. Vooluga juhtme korral kasutatakse magnetvälja jõujoonte suund kruvireegliga, voolu suuna järgi. Mida tugevam on voolutugevus seda tugevam on magnetväli. Mähise korral on sammuti suund kruvireegliga määratav.
  • Magnetvälja iseloomustavad suurused. Magnetvälja iseloomustavad suurused on vastavalt magneetiline induktsioon ja magnetväljatugevus.
    Magnetinduktsioon
    näitab jõudu, mis mõjub ühikulise voolutugevusega ja ühikulise pikkusega juhtmelõigule selle juhtmega ristuvas magnetväljas. . ( tesla ).
    1 T on sellise välja magnetinduktsioon, milles välja suunaga ristuvale juhtmele pikkusega 1 m ja voolutugevusega 1 A mõjub välja poolt jõud 1N .
    Magnetväljatugevus
    Lorentzi seadus: magnetväli mõjutab liikuvaid laenguga osakesi jõuga F, mis on võrdeline laengu suurusega q, osakese kiirusega v ning siinusega nurgast α v-vektori ja B-vektori vahel.
    Looduses ei ole vabu magnetilisi laenguid, magnetväli ei mõjuta liikumatut elektrilaengut. Sellepärast võib magnetvälja parameetrid sisse tuua, lähtudes liikuvast elektrilaengust magnetväljas. Liikuvale laengule magnetväljas mõjub magnetiline Lorenzi jõud
    kus on laengu liikumise kiirus ja on vektor , mis peab määrama magnetiliste jõujoonte suuna ja tiheduse. Seega vektor on magnetilise induktsiooni vektor.
    Magnetvälja jõukarakteristik on magnetilise induktsiooni vektor .
    Magnetilise induktsiooni vektor vaakumis on võrdeline magnetvälja tugevusega
    kus omab dimensiooni ja on võrdelisustegur, valitud dimensiooni kindlustamiseks. SI-süsteemis .
  • Magnetvälja omadused –
    I omadus – Kui magnetväljas on vooluga juhe, siis talle mõjub mehaaniline jõud. Võimaluse korral hakkab vooluga juhe liikuma jõu suunas ehk magnetvälja nõrgema poole suunas. Kui juhe paikneb piki jõujoont, siis magnetväli ei mõju talle mehaaniliselt.
    Omadus II – Kui juhe liigub magnetväljas, siis indutseeritakse temas elektromotoorjõudu. Elektromagnetiline induktsioon kui nähtus seisneb selles, et magnetvälja muutumine juhtme ümber või juhtme ümberpaiknemine magnetväljas kutsub esile elektromotoorjõudu.
  • Püsimagnetid, elektromagnetid , magnetahelate konstruktsioonid –
    Püsimagnetid – on keha, mis on püsivalt magneetunud ka siis, kui magnetväli puudub. Praktikas saadakse pusimagnetid tegelikult terase magneetimise teel elektrivooluga. Praktikas saadakse pusimagnetid tegelikult terase magneetimise teel elektrivooluga.
    Elektromagnetiteks – nimetatakse ferromagnetilise (pehme magnetmaterjali) südamikuga pooli. Sellise südamiku magneetuvust saab muuta, muutes mähise voolutugevust . Nad magneetuvad võrdlemisi väikese vooluga, kuid peale väljalülitamist magneetuvad peaaegu räielikult lahti. Seetõttu elektromagnetid omavad magneetilisi omadusi vaid siis, kui neid läbib vool.
    Magnetahelate konstruktsioon – Magnetvoo suurendamiseks on vaja, et voog
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Elektriahelad ja elektroonika alused eksami kordamisküsimuse #1 Elektriahelad ja elektroonika alused eksami kordamisküsimuse #2 Elektriahelad ja elektroonika alused eksami kordamisküsimuse #3 Elektriahelad ja elektroonika alused eksami kordamisküsimuse #4 Elektriahelad ja elektroonika alused eksami kordamisküsimuse #5 Elektriahelad ja elektroonika alused eksami kordamisküsimuse #6 Elektriahelad ja elektroonika alused eksami kordamisküsimuse #7 Elektriahelad ja elektroonika alused eksami kordamisküsimuse #8 Elektriahelad ja elektroonika alused eksami kordamisküsimuse #9
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-11-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 311 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor echo Õppematerjali autor

    Mõisted


    Kommentaarid (1)

    hallikas91 profiilipilt
    Joonas Hallikas: täitsa kasulik. Plusspunktid ka selle eest, et on pilte ja jooniseid veidi.
    11:44 03-01-2013


    Sarnased materjalid

    10
    doc
    Elektriahelad ja elektroonika alused-Eksami materjal
    7
    doc
    Elektriahelad ja elektroonika alused-eksami vastused
    32
    docx
    Elektroonika aluste eksami küsimused ja vastused
    12
    pdf
    Elektriahelad ja elektroonika alused-praktikum 2
    8
    docx
    Füüsika ja elektrotehnika alused-eksamiküsimused
    3
    pdf
    Elektriahelad ja elektroonika alused Moodle test 2
    2
    pdf
    Elektriahelad ja elektroonika alused Moodle test 1
    42
    docx
    Elektrotehnika eksami kordamisküsimused



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun