Elekter ja magnetism spikker (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Elektrostaatika
Elektrilaeng kui elementaarosakeste omadus-on mõningate mikroosakeste omadus tõmbuda või tõukuda.elementaarlaeng 1e=1,6*10ˇ(-19)C. Columbi seadus-2 punktlaengut q1 ja q2 mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende lengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse r ruuduga ehk F=k(q1*q2)/r².
k=9,0*10ˇ(9) Nm²/C². ja kuna see k on suur arv, siis võib väita et elektromagnetiline vastastikmõju on väikeste kehade puhul suurem gravitatsioonilisest vastastikmõjust. Elektriväli-elektriliselt laetud keha poolt tekitatav jõuväli. Elektriväli avaldab mõju laetud kehadele . Elektrivälja tugevus mõõdab tinglikes ühikutes pinda läbivate jõujoonte arvu. Elektrivälja tugevuse vektor -ta on vektroriaalne suurus(E-vektor) ja on alati suunatud plussilt miinusele.E=F/q (N/C ; V/m). elektrivälja jõujooned-on mõttelised jooned, mille igas punktis on E-vektor selle joone puutuja sihiline. Tal on ka suund,mis jõujoone igas punktis ühtib E-vektori suunaga. Seal kus väli on tugevam(E on suurem st) paiknevad jõujooned tihedamalt . Joonte tihedus: E= 1/(4πε0)*q/r². Superpositsiooniprintsiip- kui antud elektrivälja punktis tekitavad elektrivälja mitmed laengud ,siis resultant elektrivälja tugevus on võrdne üksikute laengute poolt tekitatud elektriväljatugevuste vektoriaalse summaga . Väljatugevuse vektorvoog- Φe=EScosά (V/m) ; ∫EndS(V/m). Gaussi teoreem-elektriväljatugevuse vektorvoog läbi kinnise pinna on võrdne selle pinna sees olevate laengute algebraliste summaga ja mis on jagatud elektrilise konstandiga ε0. ∫(s) EndS=1/ε0Σqi. Punktlaengu elektriväli-E=kq/r², tasandi elektriväli- E=σ/2ε0, erinimeliselt laetud tasandi E=σ/ε0, sfääri elektriväli-, kui r>R, r=kaugus keskpunktist R=sfääri radius siis, E(r)=1/(4πε0)*q/r². kui r=R, siis E(R)= σ/ε0.
Elektriväli juhi sees ja juhid elektriväljas-. Elektriväli aines sõltub nüüd eeskätt sellest, kuivõrd need laengud võivad oma asukohta muuta. Kui mingisugused laengukandjad saavad ruumis vabalt liikuda , nimetame neid vabadeks laenguteks; kui mitte, siis seotud laenguteks. Vastavalt laengute liikuvusele jagunevad ained: juhid (Laengud liiguvad vabalt), pooljuhid(Laengud seotud nõrgalt, vabanevad välismõju toimel),dielektrikud (Laengud on seotud kristallvõresse või neutraalsetesse molekulidesse). Juht elektriväljas Et laetud osakesed võivad juhis vabalt liikuda, algab elektrivälja mõjul laengute ümberpaiknemine, mis kestab seni, kuni neile mõjuv jõud saab nulliks. See on võimalik, kui: väljatugevus juhi sees on null, elektrivälja potentsiaal on kogu juhi ulatuses konstantne ; kõik lisalaengud on koondunud juhi pinnale; väljatugevuse vektor juhi pinnal on pinnaga risti. Juhtivast ainest keha elektriväljas-vabad laengud võtavad sellise asukoha,et väljatugevus juhi sees oleks 0.Töö laengu liikumisel elektriväljas- töö laengu liikumisel elektriväljas ei sõltu trajektoori kujust, töö sõltub elektrivälja tugevusest, laengu suurusest ja punktide vahelisest kaugusest, mis on mõõdetud piki jõujoont ║∆A=Eq∆d, ┴∆A=0 Pinge elektrivälja kahe punkti vahel on arvuliselt võrdne tööga, mida tehakse ühikulise laengu nihutamisel ühest punktist teise ehk siis U=A/q ja U=Ed. Seos pinge ja elektriväljatugevuse vahel: U=Ed ja E=U/d.Potsentsiaal [V]- Elektrivälja punkti potsensiaaliks nim. sellesse punkti asetatud laengu potensiaalse energia ja laengu suhet φ =E/q. Konservatiivsete jõudude väli-elektriväli on samasugune väli nagu raskusjõud -töö ei sõltu trajektoorist vaid nihkest jõujoonte suhtes. Elektriväli dielektrikutes- dielektrikus toimub elektrivälja mõjul polariseerumine .+ laengukandjad nihkuvad oma tasakaaluasendist välise elektrivälja suunas, negatiivsed vastassunas. Seega tekib täiendav elektriväli.juhis kutsub elektriväli esile laengukandjate ümberpaiknemise ja juhi eri osade laadumise (tekivad indutseeritud laengud). Suurust nimetatakse aine suhteliseks dielektriliseks läbitavuseks; mida suurem on , seda nõrgemaks jääb väli.Tavaliselt on dielektrikute suhteline läbitavus kümne ringis . Ta näitab mitu korda on laengute vahel mõjuv jõud antud keskkonnas väiksem kui vaakumis =F0/F Suhteline dielektriline läbitavus on alati suurem ühest.Kui paigutada dipool homogeensesse elektrivälja, satuvad dipooli moodustavad laengud +q ja –q suuruselt võrdsete, kuid vastupidiste jõudude f1 ja f2 mõju alla.need jõud moodustavad jõupaari,mille õlg on lsinά. Tekib moment M=pEsinά. Senjettdielektrikud- prototüübiks nn. Seignette'i sool (KNaC4H4O6 4H2O), ained mis sarnaselt magnetväljale ferromagneetikutes säilitavad elektrilise polarisatsiooni ka pärast väljast eemaldamist. Piesoelektrikud - kristalsete ainete mõõtmete muutumine elektrivälja toimel. See nähtus võimaldab lihtsa mehaanika abil luua häid elektrivõngete stabilisaatoreid ( kristall resoneerib elektrivõngetele, mille võnkesagedus ühtib kristallplaadi mehaanilise omavõnkesagedusega).Elektreedid- jäävad pärast elektrivälja eemaldamist polariseerituks (analoogselt püsimagnetitele magnetväljas). Kondensaator ja tema elektrimahtuvus -kondensaator on kehade süsteem, mis on loodud mingi kindla mahtuvuse saamiseks. Koosneb kahest juhtivast plaadist , mille vahel paikneb dielektrikukiht. Tema mahtuvus on tema katete omavaheline mahtuvus.Kondekaid kasutatakase elektrilaengute kogumiseks kohtades, kus on lühikeseks ajaks vaja suurt võimsust. Samas ei juhi kondensaator alalisvoolu, sest ei teki kinnistelektriahelat. Tema elektrimahutuvs-on ühe katte laengu ja katetevahelise pinge suhe C=q/U [F-farad].üksiku juhi mahtuvus ja potentsiaali suhe C=q/φ. Plaatkondensaatori mahtuvus-
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Elekter ja magnetism spikker #1 Elekter ja magnetism spikker #2 Elekter ja magnetism spikker #3 Elekter ja magnetism spikker #4 Elekter ja magnetism spikker #5 Elekter ja magnetism spikker #6 Elekter ja magnetism spikker #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-10-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 53 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor rasmux Õppematerjali autor

Meedia

Lisainfo

Mõisted

Sisukord

  • Elektrostaatika
  • Elektrilaeng kui elementaarosakeste omadus
  • Elektriväli
  • Superpositsiooniprintsiip
  • Elektriväli juhi sees ja juhid elektriväljas
  • Elektriväli dielektrikutes
  • Piesoelektrikud
  • Plaatkondensaatori mahtuvus
  • Kondensaatorite ühendamine
  • Elektrivälja energia
  • Elektrivool
  • Elektrivoolu tekkimise tingimused
  • Magnetväli
  • Vooluga juhile magnetväljas mõjuv jõud
  • Diamagneetikud(
  • Elektromagnetiline induktsioon ja vahelduvvool
  • Magnetvoog
  • Magnetvälja energia
  • Vahelduvvoolu tekitamine
  • Elektromagnetvõnkumine ja laine
  • Võnkering
  • Digitaalsignaal
  • Optika
  • Geotmeetrilise optika põhiseadused
  • Sfääriline peegel
  • Difraktsioonivõre

Teemad

  • Elektrilaeng kui elementaarosakeste omadus
  • Columbi seadus
  • Elektriväli
  • Elektrivälja tugevuse vektor
  • elektrivälja jõujooned
  • Väljatugevuse vektorvoog
  • Gaussi teoreem
  • tasandi
  • sfääri elektriväli
  • seotud
  • laenguteks
  • Juht
  • elektriväljas
  • Töö laengu liikumisel elektriväljas
  • Pinge
  • Potsentsiaal [V]
  • Konservatiivsete jõudude väli
  • suhteliseks dielektriliseks läbitavuseks
  • Suhteline dielektriline läbitavus
  • Senjettdielektrikud
  • Elektreedid
  • Kondensaator ja tema
  • elektrimahtuvus
  • Kondensaatorite ühendamine
  • Superkondensaatorid
  • faasiline
  • Trafo
  • Faas
  • Elektrivoolu tekkimise tingimused
  • Elektromotoorjõud [V]
  • Ohmi seadused
  • vooluringi osa ja suletud vooluringi kohta
  • Voolu töö ja
  • võimsus
  • Voolu soojuslik toime
  • Takistuse[Ω]
  • sõltuvus juhi materjalist ja mõõtmetest
  • Temperatuurist
  • ülijuhtivus
  • Kirchoffi reeglid
  • Vooluga juhile magnetväljas mõjuv jõud
  • Magnetiline induktsiooni vektor B, ühik tesla T
  • Magnetvälja jõujooned
  • Sirgvoolu
  • magnetväli
  • Solenoidi magnetväli
  • Paralleelsete voolude
  • vastastikmõju
  • Ampri definitsioon
  • Ampere’i seadus
  • Lorentzi jõud
  • Massispketromeeter
  • Tsükliline
  • kiirendi
  • Maa magnetväli
  • Magnetilise induktsiooni
  • vektori tsirkulatsioon
  • Aine mõju magnetväljale
  • Spinn
  • Suhteline magnetiline läbitavus
  • Ferromagneetik
  • Magnetvoog
  • elektromagnetiline
  • indusktsiooni nähtus
  • elektromagnetiline indusktsiooni seadus
  • Lenzi reegel
  • Eneseindukstiooni nähtus
  • Induktiivsus L[H]
  • Magnetvälja energia
  • Vahelduvvoolu tekitamine
  • Voolutugevuse ja pinge efektiivväärtused
  • Mahtuvuslik ja induktiivne takistus
  • Faaside vahe pinge ja voolutugevuse vahel
  • Ohmi
  • seadus vahelduvvooluringis
  • cosφ-võimsustegur
  • Pingeresonants
  • Vaba elektromag
  • netvõnkumine
  • st Thompsoni
  • Elektromagnetiline isevõnkumine
  • Kõrgsagedusvõnkumiste saamine- Tagasiside
  • Avatud võnkering
  • Elektromagnetlainete
  • abil info edastamine
  • Moduleerimine
  • Resonants vastuvõtjas
  • Demoduleerimine
  • Analoogsignaal
  • Elektromagnetlainete levimise sõltuvus lainepikkusest
  • Maxwelli võrrandite süsteem elektromagnetlainete
  • kirjaldamiseks
  • Geotmeetrilise optika põhiseadused
  • fotomeetria
  • Valgusvoog-Φ [lm lumen]
  • Ω [sr]
  • valgustugevus
  • Valgustatus-E [lx]
  • Valgustatuse seadus
  • Lääts
  • Kiirte käik
  • Kujutise
  • konstrueerimine
  • Tõeline kujutis
  • Läätse
  • Suurendus
  • Sfääriline peegel
  • Optilised riistad-luup
  • mikroskoop
  • Teleskoop
  • Valguse laineomadused
  • Difraktsioon
  • Interferents maximum ja minimum
  • Difraktsioonivõre
  • Valguse polarisatsioon
  • Polaroid
  • polarisatsioonitasandi pööramine
  • valguse hajumine
  • Dispersion

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

36
doc
Elektromagnetism
39
docx
Elekter ja magnetism
11
doc
Elekter ja optika
19
doc
Füüsika II - ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA
8
doc
Elektromagnetism ja optika
3
doc
Elektromagnetism ja optika
43
ppt
Elekter ja magnetism
109
doc
Füüsikaline maailmapilt





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !