Eleaatide koolkond (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mitmekesisust, kas nähtumus pole mitte näivus ?
  • Millest saaks olev tekkida ?
 
Säutsu twitteris
Andrus Tool / Sissejuhatus filosoofia ajalukku / FLFI.01.053.
2. teema: eleaatide koolkond.
Probleemsituatsioon . Joonia mõtlemise küsimuseasetus – mis on oleva terviku arche – implitseerib oleva terviku niisugust mõistmist, mille kohaselt viimast iseloomustab saamises , liikumises olemine. Omab ju mõiste “algus” mõtet siis, kui miski kuskilt algab ja kuhugi jõuab, st. teeb läbi teatud muutusi. Samuti implitseeris too küsimuseasetus arusaama, et vaatamata nähtuste tohutule mitmekesisusele, mida meie kogemus meile tõendab, kätkeb olev endas ühtsust. Niisugune maailmakäsitus eeldab omakorda seda, et tegelikkuses eristuvad nähtumused ja olemus.
Lõuna-Itaalias asunud kreeklaste linnriigi Elea järgi nime saanud eleaatide koolkonda kuulunud mõtlejad on aga küsimuse alla seadnud just selle, mis joonlaste mõtlemises paistis olevat enesestmõistetavaks eelduseks . Eleaadid küsivad kas olevas on üldse liikumist/muutumist ja nähtuste mitmekesisust, kas nähtumus pole mitte näivus? Niisugune küsimusepüstitus on käsitletav ajalooliselt eelnenud mõtlemisviisi eelduste problematiseerimisena.
Kaasaegse Itaalia territooriumil asunud kreeka linnriikidest on pärit peale eleaatide veel teisigi filosoofe, näiteks pütagoorlaste koolkond. Filosoofia ajaloo alases kirjanduses kõneletakse seetõttu vahel ka “itaalia filosoofiast” Antiik-Kreeka filosoofia ajaloos. Nimetatud koolkondi on vaadeldud ka joonia filosoofiale vastanduva vooluna tolleaegses mõtlemises.
Eleaatideks kutsutava mõtlejate rühma väljapaistvaim esindaja on Parmenides (u. 540-480). Tema teos kujutas endast õpetusluuletust, mis on säilinud küll mitte tervikuna , kuid siiski küllalt ulatuslike fragmentidena. Teos jaotub kolme ossa : proloogiks ja kaheks õpetust esitavaks osaks. Proloogi võib käsitleda teoreetilis-maailmamõistmisliku probleemsituatsiooni kujutamisena poeetilistes kujundites. Selles kirjeldab Parmenides iseenda läbielamist: teekonda jumalanna juurde ning kohtumist viimasega. Luuletuse järgmised osad annavad aga teada sellest, mida jumalanna olevat Parmenidesele ütelnud. On tähelepanuväärne, et Parmenides on asetanud oma õpetuse jumalanna suhu – sellisena pretendeerib see enamale kehtivusele kui võiks omada mõtleja pelgalt isiklik arvamus.
Luuleteoste niisugune ülesehitus oli tolle aja kreeklaste jaoks küllalt tavakohane. Ikka pöördus laulik oma teose alguses muusade poole ja palus neilt õpetust. Sellega pidi loodama kujutlus , nagu oleks järgnevalt mitte niivõrd laulik ise, vaid muusad need, kes tema suu kaudu kõnelevad. Selles avaldus tolleaegsete luuletajate eneseteadvus , mis ei käsitanud oma jutustust mitte isikliku saavutuse või veel vähem väljamõeldisena, vaid jumaliku annina. Veel ei olnud kujunenud uusasaegset ettekujutust autorist, kes kõige välise suhtes autonoomsena loob suveräänselt oma kujutlusmaailma. Eelkõige just uusi arusaamu, mis avasid seni aimamatuid mõtteteid, käsitati jumala häälena; ja mida enam keegi oli veendunud enda poolt üteldu õigsuses, seda tugevam oli ka veendumus , et kõneletakse mitte pelgalt enda nimel, vaid ollakse jumala poolt õnnistatud ja volitatud. Nii paistab end mõistvat ka Parmenides oma teoses.
Paljud Parmenidese kaasaegsed autorid olid väljendanud inimese võimelisuste suhtes reserveeritud hoiakut. Oli levinud arusaam, et inimene võib küll õppida ja uusi kogemusi saada, kuid kas see kõik ka tõene on, seda pole inimene tegelikult teada võimalik. Surelik saab kõnelda vaid sellest, mis talle tõene näib; inimese osaks on vaid oletused, surematud jumalad on aga kõiketeadjad.
Parmenides seevastu ei seosta tõde eranditult jumalatega ja inimesi eranditult pelkade oletustega. Ta seob oletused ja tõe hoopis erinevate käsitusvaldkondadega. Oletused puudutavad meeltega tabatavat. Tõde ja ilmsus ei ole tema käsituse kohaselt aga mitte eranditult jumalatele reserveeritud, vaid on ka inimestele täiesti ligipääsetavad, kuigi mitte meeltega tabatava vallas. Tõetunnetuse võimalikkuse loob alles too meeltele tabamatu sfäär , mida Parmenides oma luuletuse esimeses osas püüab lähemalt kirjeldada.
Alethes – doxai vastandus; filosoofiliste tõe-käsituste põhitüübid. Luuletuse proloogis pöördubki jumalanna autori poole järgmiste sõnadega:
Ole tervitatud! Ei paha jagu (moira), vaid Themis ja Dike on juhatanud sind käima seda teed, mis on väljaspool inimeste astutud radu. Sa pead kõike kogema : nii tõelisuse (aletheies – varjamatuse) hästiümmardet värisematut südamikku, kui surelikegi arvamisi (doxas), milles pole tõelist (alethes – varjulejäematut) usaldust. Aga sedagi tuleb teada saada, kuidas paistvail (ta dokounta) on vaja paistvaimalt (dokimos) olla kõige läbi kõigesse tunginud. (DK B 1) Tlk. Tõnu Luik.
Niisiis piiritleb jumalanna kõigepealt teineteisest kaks vastandlikku poolust:
alethes ja doxai.
Viimane neist kreeka keele sõnadest on kasutatud mitmuses. Parmenides kõneleb inimeste (surelike) arvamustest, millele on vastandatud tõde (varjamatus), mille puhul ta kasutab ainsuse vorm – tõde on üks ja ühtne. Mõlemad sõnad mängivad kreeka filosoofilise mõtlemise ja mõistestiku kujunemises olulist rolli. Seetõttu on vajalik nende lähem iseloomustus.
Doxa tuleneb verbist dokein, mis tähendab paistma. Algne tähendus – asi nii nagu see paistab. Kuid asi võib paista mitmeti – nii nagu ta on või ka nagu ta ei ole, kuigi paistab, et on. Inimese puhul näiteks kajastub see, kuidas keegi teistele paistab, tema renomees, imagos. See on omakorda olulisel määral kujundatud teiste inimeste arvamuste poolt tema kohta. Sama kehtib ka muude nähtuste puhul – see, kuidas nad meile paistavad, on mõjutatud üldlevinud arvamustest nende kohta. Siit teine tähendus – doxa on arvamus, kuid viimast mõistetakse seejuures pelga paistmise fikseerimisena, kusjuures jääb problemaatiliseks, kas asi ise ka nii on nagu arvatakse, nagu paistab. Arvamus ei tähenda antud juhul mitte niivõrd subjektiivset otsustust, kui ebapüsivate ja petlike nähtuste peegelpilti meis. Arvamuse ebakindlus ei tulene niisiis esmajoones mitte arvaja suutmatusest, kui selle, mille kohta arvamus kehtib, enda iseloomust.
Teise juhtsõna alethes tavapärane tõlge oleks – tõene. Tõde on aga filosoofia üks keskseid teemasid kuni tänase päevani. Seetõttu pole liigne markeerida mõningaid peamisi käsitlusviise, mis antud teema puhul on välja kujunenud. Nende tundmine annab selle tausta, mis võimaldab esile tõsta Parmenidese käsitluse eripära.
Uusajast kuni tänapäevani on filosoofias domineerinud epistemoloogiline tõekäsitlus. Epistemoloogia on see filosoofia osa, mis tegeleb teadmisega (episteme kreeka keeles teadmine). Uusajast peale ongi tavapärane siduda tõesust just
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Eleaatide koolkond #1 Eleaatide koolkond #2 Eleaatide koolkond #3 Eleaatide koolkond #4 Eleaatide koolkond #5 Eleaatide koolkond #6 Eleaatide koolkond #7 Eleaatide koolkond #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-01-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor peeter Tim Õppematerjali autor

Lisainfo

ülevaade eleaatide koolkonnast ja nende vaadetest ning tähtsamatest esindajatest
filosoofia , filosoofia ajalugu , ajalugu , tartu ülikool , platon , sokrates , aristoteles , kant , Thales , protagoras , vana-kreeka , vana-rooma , uusaeg , vanaaeg , eleaadid , eleaat , elam

Mõisted

Sisukord

  • Probleemsituatsioon
  • Termini “meetod” eelajalugu
  • Mõtlemise erinevad teed
  • Oleva enda karakteristikud
  • Zenon

Teemad

  • arche
  • Parmenides
  • vastandus; filosoofiliste tõe-käsituste põhitüübid
  • moira
  • aletheies
  • doxas
  • alethes
  • Tlk. Tõnu
  • doxai
  • dokein
  • epistemoloogiline
  • episteme
  • veritas
  • adaequatio rei et intellectus
  • ontoloogiliseks
  • lethein
  • Aletheia
  • pseudos
  • aletheia
  • mython
  • noesai
  • Luik
  • hodos
  • meetod
  • methodos
  • meta ta hodos
  • Methodos
  • to eon
  • esti gar einai
  • Tlk. Tõnu Luik
  • tee
  • pole mõtlemist ilma olemiseta, millest mõtlemine on
  • noein
  • ta onta
  • eon
  • ta onta
  • noein`
  • shemata
  • ateleston
  • hen syneches
  • ühtsus
  • akinetos
  • ananke
  • anarchon
  • nihil ex nihilo
  • ajatu
  • tetelesmenon
  • täiuslikku
  • tegelikkusemäära
  • maailm
  • Tlk. Tõnu Luik
  • morphe
  • physiologia
  • physiologos
  • apooriad
  • liikumise vastu
  • Dihhotoomia
  • Achilleus
  • genesis

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

22
doc
Platoni õpetus olevast
5
docx
Elea koolkond
20
docx
Elea koolkond-referaat
28
doc
Antiikaja sofistide käsitletud filosoofilisi probleeme
52
doc
Vana-Kreeka
990
pdf
Maailmataju ehk maailmapilt 2015
20
doc
Sokratese tähendus Antiik-Kreeka filosoofia jaoks
343
pdf
Maailmataju uusversioon





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !