Elatusalade muutumisest muinasaja vältel (0)

Sarnased õppematerjalid

5

docx

Ajaloo kontrolltöö kordamisküsimused; Muinasaeg Eestis

liivast kuhjatud kääpad, mille all või sees on põletusmatused suhtelisest väheste panustega. Maakond ­ Kihelkonnad liitusid ja tekkisid maakonnad. Neid oli kaheksa: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala. Säilisid mõned iseseisvad kihelkonnad. Adramaa ­ adramaaks nimetati sellise suurusega põllumaad, mida suudeti harida ühe adraga. Mitmeväljasüsteem ­ muinasaja lõpul tuli Eestisse kolmeviljasüsteem. Ühele põllule külvati talivili, teisele suvivili ja kolmas jäi kesaks. Hiis ­ eesti rahvuspärimustes looduslik pühapaik, kus taotleti rituaalide ja ohvritalituste abil kõrgemate jõudude soosingut. Animism ­ hingeusk, usk elusolendite ning elutute esemete (taevas, maa) ja loodusnähtuste hingestatusesse. 2. Iseloomusta ja määratle ajaliselt: Kunda Kultuuri, kammkeraamika kultuuri, Nöörkeraamika kultuuri.

Ajalugu

6

odt

Muinasaeg

Rooma rauaeg u 50 pKr ­ u 450 pKr Noorem rauaaeg u 800 pKr ­ 1050 pKr Viikingiaeg u 800 pKr ­ 1050 pKr Hilisrauaeg u 1050 pKr ­ 1200 pKr Arheoloogia · arheoloogia ­ teadusharu, mis uurib ühiskonna ajalugu, kasutades allikmaterjalina kõike, mis on inimese loodud või tekitatud · Eesti muinasaja kohta saame teateid ainult arheoloogiast Arheoloogi ülesanded: · Väljakaevamised · Puhastamine ja konserveerimine · Vanuse määramine ­ seda tehakse : * kultuurkihi järgi * radiosüsiniku meetod * drendokronoloogia · Muististe uurimine · Kasutavad oma töös väikseid pintsleid ja kühvleid, · Avastatu pildistatakse, joonistatakse ja kirjeldatakse · Koostööd peavad tegema: etno-, bio-, zoo-, jne -loogidega Loe lisaks õ lk 9

Ajalugu

5

docx

Muinasaeg ja selle tähtsamad perioodid

2. Uued kivikalmed kujutasid endast aga ilma selge sisekonstruktsioonita kivivaresid 3. Esmajoones Kagu-Eesti idaosas levisid aga hoopis liivast kuhjatud kääpad, mille all või sees on põletusmatused suhteliselt väheste panustega Aarded ja ohvriannid 1. Peideti väga palju ehteid ja tööriistu k.a ka hõbeaarded 2. Arvatakse et peitis põhjuseks oli sõjaoht Suhted idanaabritega 1. Vene kroonikates nimetatid eestlasi tsuuditeks Eestlased muinasaja lõpul Elatusalad: 2. Peamine tegevusala oli maaharimine, mis oli oma aja kohta üsna kõrgel tasemel 3. Maa suurust arvestati adramaades.Seda nim sellise suurusega põllumaad, mida suudeti harida ühe adraga 4. Koos tali rukkisega tuli põlluharimisse nn kolmeväljasüsteem. Ühele põllule külvati talivili, teisele suvivili ja kolmas oli kesaks 5. Tegeldi ka loomapidamisega 6. Toitu hangiti ikka veel küttimise ja kalapüügiga Käsitöö areng 1

Ajalugu

10

docx

KORDAMINE AJALOO KONTROLLTÖÖKS - Muinasaeg

KORDAMINE AJALOO KONTROLLTÖÖKS Arheoloogia - Ajalooteaduse haru, mis käsitleb ehk muististe põhjal ühiskonna minevikku väljakaevamistega. Eesti alad vabanesid jääst 11 000 aastat eKr. Kiviaeg - Muinasaja periood enne metallitöötlemise leiutamist, inimesed valmistasid tööriistu enamasti kivist. Kiviaeg on palju pikem kui kõik teised inimkonna ajaloo perioodid ning selles osalesid mitmed inimese bioloogilised liigid. Kiviaja alguseks loetakse hetke, kui inimeste tehnika ületas simpanside oma. Inimene saabus tänapäeva Eesti alale põhjapõdra- ja mammutikarjade järel. Umbes 11 000 ema jõudsid esimesed inimesed tänapäeva Lõuna- Leedu alale

Ajalugu

6

docx

Muinasaeg Eestis - põhjalik kokkuvõte

Varasemaga võrreldes tublisti arenenud. Tulekivist nooleotsad töödaldud ühtlaselt üle pinna, mitte ainult servast. Moondekivimist hoolikalt lihvitud mitut tüüpi kirved ja talvad. MATMISKOMBED Tähtsamad surnud sängitati asula territooriumile. Elamu põranda alla. Lahkunule kaasa noake, kõõvits ja ehteid. KUNSTITASE Luust, merevaigust vooliti loomade, lidude, madude, inimeste kujukesi, osa kasutati ehetena. Maagiline omadus, hoidis-kaitses kandjat. ELATUSALAD Põlvkondade vältel samas keskkonnas elanud rahvas oli õppinud väga hästi tundma kalapüügisaladusi, loomade käitumist, mitmesuguseid taimi ja nende omadusi. Leiutatud ühtlaselt täiuslikud püügivahendid, looduse pakutavat osati max ära kasutada. Teravijlade õietolmuterakesed ­ algeline maaviljelus. NÖÖRKERAAMIKA 3000eKr Savinõusid ilustati nöörijäljenditega. Venet, e paati meenutav, väga hoolikalt lihvitud ja sissepuuritud silmaaukudega kivikirves ­ venekirveste kultuur. ELATUSALAD

Ajalugu

5

docx

MUINASAEG EESTIS

Kunstlikku valli kasutati ka voorte peal. Selle ehitamiseks kasutati puitu ja paekivi(Põhja-Eesti), sest eestlastel puudus oskus kive omavahel siduda, tegemist oli kuivmüüriga ­ paekivid laoti üksteise peale ilma mördita. Peitleiud ­ alates keskmisest rauaajast. Enamasti on tegemist hõbeaaretega, kus on ühelt poolt maha maetud hõbemünte ja teiselt poolt ehteid. Noorem rauaaeg 800-1250. Jagatakse kaheks perioodiks: viikingiaeg 800-1050 ja muinasaja lõpusajandid 1050-1200/50. Viikingiaega iseloomustavad pinevad suhted skandinaavlastega(toimusid mõlemapoolsed sõjaretked). Käikudest Eesti aladele annavad märku ruunikivid, mis on püsitatud skandinaaviasse Eestis langenud inimeste jaoks. Viikingiajal toimus ka kaubavahetus idamaadega, on leitud hõberaha, mis on eeskätt Araabiast. Eesti oli osa laiemast kaubateest. Ida-Kagu-Eestis elasid idaslaavlased, venelased. Suhted idaslaavlastega olid

Eesti ajalugu

29

doc

Esiajalugu ja selle periodiseering

tuleks jagada vastavalt esemete valmistamise materjalile nendeks, mis pärinevad kiviajast, pronksiajast ja rauaajast. See jaotus võeti peatselt kasutusele kogu Euroopas ning see pani aluse muististe esimesele mõistusepärasele jaotusele nagu ka materjalide tõlgendamisele ja süstematiseerimisele. Hiljem jagati kiviaeg veel kaheks: paleoliitikumis ehk vanemaks ja neoliitikumiks ehk nooremaks kiviajaks, veelgi hiljem eristati mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg, kuid muinasaja jaotamine kivi-, pronksi- ja rauaajaks materjali alusel, millest ühel või teisel perioodil olid valmistatud tööriistad ja relvad, püsib kasutusel ka praegu. Sellist jaotust ei saanud küll rakendada Aafrikas, kus Saharast lõuna pool pronksi ei kasutatud ega Ameerikas, kus pronks oli vähetähtis ning rauda ei kasutatud enne eurooplaste vallutust. Siiski rajas kolme perioodi süsteem põhimõtte, et esiajaloolisi asju uurides ja

Ajalugu

38

odt

Eesti Ajalugu

nad tulid ja milline on nende keeleline ja etniline taust, ei ole. On siiski oletatud, et Kunda kultuuri inimesed võisid olla soomeugrilaste esivanemad. Kunda kultuurile järgnes Eestis varaneoliitiline Narva kultuur, mille kandjad olid ilmselt Kunda kultuuri inimeste otsesed järglased. 3.  Kiviaeg Kiviaeg on muinasaja periood enne metallitöötlemist leiutamist, mil inimesed valmistasid tööristu enamasti kivist. Kivi, mida tööriistade valmistamiseks kasutati, võis olla tulekivi,obsiidian,mõni kiltkivi või mõni kristalliline kivi. Kiviaeg on palju pikem kui kõik teised inimkonna ajaloo perioodid ning selles osalesid mitmed inimese bioloogilised liigid.

10.klassi ajalugu

Kommentaarid (0)