Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Elastsuse definitsioon ja valem. Tähiste selgitused. Oskaks keegi targem aidata?

K&V >> Füüsika | Põhikool | 0 punkti | 1218 vaatamist |
- [Postitus on kustutatud] -
Vastuse lisamiseks pead sisse logima










Tead vastust? Vasta küsimusele
Vastuseid: 6 | Hääli: 2
Elastsus on keha omadus muuta välise jõu toimel oma kuju ning selle lakkamisel taastada oma endine kuju.

Elastsusjõud on keha kuju ja mõõtmete muutmisel ehk deformeerimisel tekkiv jõud, mis on vastassuunaline ning suuruselt võrdne jõuga, mis keha antud hetkel deformeerib.
Esimeses lähenduses kirjeldab elastsusjõudu Hooke'i seadus:
[ F=-k*Δx ]
kus k on deformeeritud keha jäikus ja Δx on keha lineaarmõõtme muut (võrreldes tasakaaluasendiga).

http://et.wikipedia.org/wiki/Elastsus
http://et.wikipedia.org/wiki/Elastsusj%C3%B5ud
Elastsus on keha omadus muuta välise jõu toimel oma kuju ning selle lakkamisel taastada oma endine kuju.

Elastsusjõud on keha kuju ja mõõtmete muutmisel ehk deformeerimisel tekkiv jõud, mis on vastassuunaline ning suuruselt võrdne jõuga, mis keha antud hetkel deformeerib.
F = -k*Delta x,

bfdfbd
Elastsus on keha omadus muuta välise jõu toimel oma kuju ning selle lakkamisel taastada oma endine kuju.
Fe=kΔl

http://web.zone.ee/reimz/fuusika.htm
https://et.wikipedia.org/wiki/Elastsus
Elastsusjõud on keha kuju ja mõõtmete muutmisel ehk deformeerimisel tekkiv jõud, mis on vastassuunaline ning suuruselt võrdne jõuga, mis keha antud hetkel deformeerib.

Esimeses lähenduses kirjeldab elastsusjõudu Hooke'i seadus:

F_e = -k \Delta x,

kus k on deformeeritud keha jäikus ja Δx on keha lineaarmõõtme muut (võrreldes tasakaaluasendiga).
Põhikooli füüsikas toimuvad kõik venimised vedrude ja kummidega. On küllaltki loogiline, et kui ühte neist venitada või kokku suruda, siis tekib mingisugune potensiaalne energia materjalis, mis tahab taastada esialgse kuju. Seega, mida rohkem venitada, seda rohkem tahab materjal teha vastu tööd, et saada esialgset kuju.

See ilmneb valemist F=kx
F- jõud (N)
x-venitatud pikkus (m)
k-jäikuskonstant (N/m)

Mida suurem jäikuskonstant, seda raskem venitada ja seda rohkem jõudu vaja.

Näide: Kui suur koormis oli vedru küljes, kui verdru jäikuskonstandiga 15N/m oli veninud 0,3 meetrit?

Vastus: Kuna koormis, mis ripub, omab raskusjõudu, siis peab raskusjõud olema võrdne vedru jäikusest tuleneva pikenemisega. Seega
Fr=Fp
mg=kx
10*m=15N/m*0,3m
10m=4,5N
m=0,45 kg

Tadaaa, kasutasidki jäikust ja elastsust ülesandes.



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun