Elas kord hiir , kellel oli oli väga ilus maja, kus ta oli elanud kuu
aega. Tema maja nägi välja nii uhke, et kõik teised metsloomad kadestasid teda ja soovisid , et ta selle maja nendele jätaks ja ise
minema läheks. Ükskord tulid metsloomad kokku. Hiire maja juurde
tulid: metssead , jänes ja karud.
Siga ütleb
hiirele: „Palun koli siit majast ära ja jäta see meile. Sina saad
omale alati uue maja ehitada, kuna oskad seda juba.“
Hiir vastab:
„Kuid see on minu kodu ja tahan siin ise elada“
Siga Ütleb:
„Kuid kas sul on kahju meile oma maja jätta? Minul on 2 last ja ka
nemad vajaksid kodu.“
Hiir ütleb:
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2015-12-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kaiu17
Õppematerjali autor
ujub hõbevalguses. Ei ma püsi, ei ma püsi enam toas sumedas! Vares pesa kallal rüsib kuuseladvas tumedas. Räästas tilgub, räästas tilgub kevadkääbus peksab reht. Õhtul heledamalt vilgub kevadrõõmus ehatäht. Pajuurvad, lepaurvad. Päike paitab lumest vee. Hommikud ei ole kurvad, õhtuehal kuldne tee. Sinikellukese surm Ülal taevas pilvitu ja puhas; õitses sinikellukene luhas, paitas teda päeval päikene, öösel uinus rahus väikene. Aga kord, kui taevas polnud puhas, külm ja niiske udu heljus luhas, kelluke jäi koidul ärkamata, suri lillekene niidul märkamata, Aprill Päike särab, rohi tärkab, metsakünkal üksik lill, ojas kalakene ärkab -- meil on kevad ja aprill. Lendab kuldnokk, vaatab ringi, otsib, kus ta pesakast. Trepil neli paari kingi -- paljajalu neli last. Aknal aga noomib ema: ,,Paljajalu veel ei või! Maa vast hakkab tahenema, päike vaevalt lume sõi.
Maria Kozlova LÕE-1 Nädala õppekava: 28.09.2009.-02.10.2009.a. (04.okt. on loomakaitsepäev) Nädala teema: Loomad Nädala eesmärgid: laps eristab mitut looma liiki; nimetab igast liigist vähemalt 2 looma; teab kus vastav loom elab; viib kokku looma ja tema häälitsuse; teab et loomadega peab olema ettevaatlik ja neid ei tohi lüüa ega õrritada. Laste vanus: 4-5 a. Ainete maht: kuulamine ja kõnelemine ×3; vaatlemine ja uurimine ×1; lugemine ja kirjutamine ×1; võrdlemine ja arvutamine ×1; kunstiõpetus ×3; liikumisõpetus ×2; muusikaõpetus ×2; Kokku 13. Esmaspäev: koduloomad Teisipäev: maakoduloomad Kolmapäev: metsloomad Neljapäev: loomaaed Reede: kokkuvõte üldteemast Esmaspäev-koduloomad. Kuulamine ja kõnelemine (20 min.) Eesmärgid: Laps oskab tähelepanelikult kuulata. Aktiivselt räägib kaasa teema põhjal. Teab vähemalt kolme kodulooma. Teab mis häält vastav loom teeb. Teab et loomadega tuleb olla ettevaatlik. Istume ringis vaibal. Hakkan esitama last
HOOLIVUS Laura Mehine 5.A 2014 SISUKORD Väike hiir Micki……………………3 Jääkarud Kadri ja Kati…………5 Kasutatud allikad……………….7 VÄIKE HIIR MICKI 2 Väike hiir Micki elas üksinda oma majas. Ta oli väga kurb ja tahtis endale sõpra. Ühel päeval läks Micki jalutama ja kohtas väikese orava, kes oli väga haige ja tal oli murdud jalg. Micki teretas teda ja küsis, mis tal oli juhtunud. Orav rääkis kuidas rebane tahtis ta ära süüa, kuid ta suutis ronida puule ja päästa end. Micki sai aru, et oraval on valus ja ta tahtis teda aidata. Ta kutsus orava enda koju. Kodus pani Micki orava voodisse ja tõi talle kuuma teed ning orav tänas teda
võivad silmad sulgeda) ja küsib: Mis on puudu? Puuduva eseme nimetust kordab õpetaja seda otsides: Kus on ... ? · Õpetaja saab kasutada pildi osalist avamist: kaetud pilti avatakse vähehaaval seni, kuni lapsed arvavad ära, kes on pildil. See annab õpetajale võimaluse sõna või väljendit korrata palju kordi, küsides: Kas see on ... ? · Värvuste õpetamisel võib õpetaja osutada kõigile ümbritsevatele esemetele. Kord värvi nimetanud, palub õpetaja lastel leida sama värvi esemeid. Õpetaja kasutab küsimusi Kas see on ... ? Kas sul on ... ? Kus on ... ? Kellel on ... ? · Liikumismängud on laste õpetamise ja arendamise juures asendamatud. Lihtsamad laulumängud, liisusalmid ja mängitused jäävad lastele meelde just tänu liikumi- sele ja kehakeelele. Sobivad lihtsad ringmängud, kus kasutatakse jäljendamist ja matkimist, eriti need, mis on seotud loomadega.
Siis hakkaski tagurpidi sadama. Pärast kleepisid õiget pidi tagasi, nii on õigem. Tegid paadiga lõbusõitu, tahtsid jõuda muinasjutusaarele. Püüdsid kala ja meri jooksis veest tühjaks. Kõndisid jala paadisadamasse. Ema imestas pärast, kes on vanni korki niimoodi sikutanud, et rõngas pikerguseks moondunud ja laevad olid laiali. Kessu seletas, et käis Tripiga reisil jne. Koristas laevad ära. Uuel päeval võtsid paadi ja põrutasid uuesti muinasjutusaarele, sest eelmine kord sinna ei jõudnud. Nägid seal Hunti, saabastega kassi jt. Saabastega kass saatis oma õukondlasi neid ära ajama. Põgenesid ruttu tagasi. Ema käskis muinasjuturaamatud riiulisse tagasi panna. Isemoodi loomaaed. Tegid Tripiga loomaaia, aga nii, et lõvi puuris oli ahv jne. Inimesed oli hämmingus, loomade söötja ka. Paras segadus tuli sellest. Pärast emale rääkis. Et enam kunagi sellist segadust ei tekiks, on nüüd loomad loomaaedades alati õiges puuris. Kessu
Laps eristab sidusat teksti mittesidusast tekstist. Laps eristab sõnu lauses, kasutades sõna tähistamiseks noope. Laps lõpetab teksti alusel põhjust väljendavaid liitlauseid kasutades sidendit sest. Vahendid: 5 pildist koosnev pildiseeria, tekst, lauseskeem, sõnanoobid. Aeg Tunnietapp Õpetaja tegevus Õpilase tegevus Märkused Sidusa teksti Kas sa mäletad, millest me eelmine kord Laps vastab makrostruktuur rääkisime?Kes oma lugusid jutustasid? küsimustele. i osade kordamine Milline oli tibu jutt? Miks? Kana ja tibu. Tibu jutt oli igav. Ta unustas palju rääkida.
Vurr!" · Ütle "Vurr!" ainult palli veerema lükates. MÄNGIME KLOTSIDEGA · Mängida võib ka poest ostetud klotsidega, kuid palju toredam on klotsid ise valmis meisterdada. · Valmista klotsid näiteks väikestest koorepakkidest. Kleebi neil otsad kinni ja kata kleeppaberiga. · Õhuta last klotse värvipliiatsite või kleepsudega kaunistama. · Mängige klotside ülestikku ladumise mängu. Kiida last iga kord, kui ta ühe klotsi teise peale asetab. · Mõnikord tunneb laps küll suuremat rõõmu tornide ümberlükkamisest. JUTUAEG Lapsele lugedes pea meeles järgmist. · Lapsele lugemine võib olla katsumus. On oluline meeles pidada, et laps suudab tavaliselt vaikselt istuda vaid kaks kuni neli minutit. · Selles vanuses lastele meeldivad raamatud, kus on pildid lastest, kes söövad, jooksevad, magavad, sest need tegevused on tuttavad ka talle.
Seostub rohkem minevikuga kui tulevikuga. gradatsioon- ehk astendus, intriigi arengu järk- järguline intensiivistamine, pinevuse astmeline tõus. Levinud muinasjuttudes ja ballaadides. kunstmuinasjutt- ehk autorimuinasjutt. Muinasjutt, mis on loodud kindla autori poolt. (Alice) koomiks- teksti ja pilti ühendav narratiiv, mis koosneb järjestikustest omavahel süžeeliselt seotud pildiridadest, mis on varustatud mullidesse paigutatud tekstiga. Peamiselt ajalehtedes, aga on ka raamatuid. (Miki Hiir, Tom ja Jerry). lasteentsüklopeedia- lühikese ja informatiivse tekstiga ning võimalikult natuurilähedaste piltidega teos, mille pearõhk sageli illustratsioonidel. lastekirjandus- spetsiaalselt lastele suunatud kirjandus, kitsamas tähenduses täiskasvanute poolt lastele loodud ilukirjandus. muinasjutt- eepika žanr, rahvauskumustel, müütidel või vabal fantaasial rajanev meelelahutuslik või õpetliku sisuga lugu, mis erinevalt muistendist ei pretendeeri usutavusele.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid