..............................................................................................9 4.SÕLTUVUS/SÕLTUMATUS ELAMISTOIMINGUS.....................................................10 4.1.Sõltumatus ja vanus...............................................................................................................10 4.2.Sõltumatus ja vaegurlus.........................................................................................................10 5.ÕENDUSABI VÕIMALUSI ELAMISTOIMINGU RAHULDAMISEKS.....................11 5.1.Füüsilised probleemid............................................................................................................11 5.2.Aistingute kahjustamise ja kaotusega seotud probleemid......................................................11 6.ARUTELU........................................................................................................................13 KASUTATUD KIRJANDUS.....................................................
ELAMISTOIMINGUD 5. SUHTLEMINE Suhtlemise elamistoiming Inimene veendab suurema osa päevast teiste inimesega erimevatel viisidel suheldes, seepärast on suhtlemistegevus inimese käitumise integraalne osa. Suhtlemisprotsess 1960.a. pakkus Berlo oma töös välja suhtlemismudeli, mis koosneb neljast olulisest osast: LÄHETAJA SÕNUM KANAL VASTUVÕTJA Võib öelda, et suhtlemisel kasutatakse tavaliselt kahte kanali – sõnaline ja sõnatu suhtlemine.
,,Mängimine" termini kasutamise all mõistame inimese ,,mitte töist ,, tegevust. Mängimisel on erinevaid vorme ning nende esmasteks eesmärkideks on nauding ja ajaviide. Mängimise all võime mõista selliseid sõnu nagu näiteks: vaba aeg, lõdvestumine, taastumine, harrastused, füüsilised tegevused, sport, puhkus. Elukaar ja selle seos töötamise ja mängimise elamistoiminguga. Lähtudes elukaare mudelist, siis see aitab meil meeles pidada seda, et meie elu jooksul muutub iga elamistoimingu sooritamise viis ning toimuvad muutused ka töötamise ja mängimise toimingute omavahelises tasakaalus. · Lapsepõlv ja noorukiiga. Väikelapse ja nooremas lapseeas on mängimine primaarne, lapse jaoks on mängimine universaalne tegevus, millest laps loobub ainult siis kui põeb rasket haigust. Lapse jaoks on mängimise juures oluliseks mänguasjade, mänguruumi, mänguaja ja mängukaaslaste olemasolu. Mänguasjad on mängimise tööriistadeks, mis peavad olema lõbusad- pakkuma
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õppetool Õ12 Ita Kuusik Debora Kuusik Merilin Lokk Janno Kuldkepp TÖÖTAMISE JA MÄNGIMISE ELAMISTOIMING Referaat Õppejõud: L.Parm Tallinn 2016 Sisukord 2 TÖÖTAMINE JA MÄNGIMINE Elamistoimingu kirjeldus Ärkvelolekuajast kasutatakse põhiosa ,,töötamiseks" ning ülejäänud aja kasutamise viisi võib tinglikult nimetada ,,mängimiseks". Töö ja mäng täiendavad teineteist ning on mõlemad elamise põhiaspektid. (Roper, Logan, & Tierney, 1999, lk 293) Töötamine
Õendusalase e- kursuse baasmaterjal elamistoimingute kohta Autor: Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Eesti keele õppejõud Kalev Salumets ELAMISTOIMING Konspekti põhi Turvalise keskkonna säilitamine (TKS) Moto. Ela ise ja lase teistel ka elada (Kõnekäänd) Mõiste Inimeste igapäevased toimingud on tihedalt seotud turvalise keskkonna säilitamisega erinevates elukeskkonna sfäärides Eesmärk Elada ise ja säilitada elamisvõimalikkus oma järglastele. Ülesanne: Selgita lahti tegurite mõisted lähtuvalt järgmisest mudelist Elamistoimingu mudel -bioloogilised tegurid -psühholoogilised tegurid -sotsio-kultuurilised tegurid -keskkonnategurid -poliitilis-majanduslikud tegurid BIOLOOGILISED TEGURID
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ15 Ksenia Tammist FÜÜSILISE AKTIIVSUS VÄIKELASTEL Referaat uurimistöö-ja arendustöö metoodikas Tallinn 2017 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 1.FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMING...............................................................4 1.1.Väikelapse-ja lapseiga..................................................................................................4 1.2.Motoorne areng.............................................................................................................4 2.1.Bioloogilised tegurid....................................................................................................6 2.2.Psühholoogilised tegurid........
Eritamine Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 2016 a Eritamise mõiste Eritamine on elamistoiming, mida kõik inimesed sooritavad kõrvalekaldumatu regulaarsusega kogu elu jooksul. Eritamisprotsess on oluline, eemaldamaks toimuvad ainevahetuse jääkprodukte. Eritamise produktide all mõistame antud käsitluses rooja ja uriini. Eritamist mõjutavad tegurid Bioloogilised tegurid Uriini eritamise põhieesmärk on vabaneda organismile mittevajalikust vedelikust ja lahustunud keemilistest ainetest.
magamiskoht, ülerahvastatus, magades tundma paljude Depresioon, vanuriiga ümbritsevad kodutus, end turvaliselt. füsioloogiliste - tekivad inimesed, riietus, vahetustega töö, Müra või selle funktsioonide magamisprobleemid. ravimid, mida lisatöö. Unetuse puudumine tsükkel. Füüsiline Ängistus- pidev tarvitatakse. tõttu tekivad ka mõjutab aktiivsus tõstab ärkamine, rakused paljud õnnetused, magamist. kehatemperatuuri ja magama jäämisel. näiteks Ümbritseva aitab kauem püsida Unenäod- kõik liiklusõnnetused. keskkonna une 3. ja 4. faasis
Kõik kommentaarid