osakeste võimalik kontsentratsioon on tublisti kõrgem võrreldes harude vahelise ruumiga. Spiraalharudes aset leidvad supernoova plahvatused on peamised suure energiaga osakeste allikad. Päikesesüsteemi väljumisel spiraalharust ootab planeeti ees jälle soojenemine. Miljonite aastate ajalugu näitab, et soojaperioodide ajal saavutab kliimasüsteem tasakaalu ~22°C juures. Maa pikaajalist kliimaajalugu vaadates võib näha, et elame praegu jääajas. Viimase 400 000 aasta vältel on 86% ajast olnud temperatuur madalam kui praegu. Pikad jääajad on vaheldunud üürikeste jää-vaheaegadega. Kogu tsivilisatsiooni ajalugu mahub vaid 12 000 aastat kestnud soojenemisperioodi, millele eelnes 100 000-aastane jääaeg. Osoon Osoon (O3) ehk trihapnik on iseloomuliku terava lõhnaga sinakas, suhteliselt ebapüsiv gaas. Osoon on väga tugevalt oksüdeeriv ja kiiresti lagunev aine .
Liustike embuses "Horisont" 4/2008 juuli Elevandi jalajälje liustik Viimase 4 miljardi aasta jooksul on jääajad palju kordi vaheldunud jäävaheaegadega, siis pole kahtlust, et sama toimub ka järgmise nelja miljardi aasta jooksul. Kumb periood on parem: kas soe või külm ? Enamik putukaid eelistab sooja keskkonda, mille kinnituseks on vihmametsade mitmekesisus. Meres elunevatest organismidest on soojal perioodil rohkesti korallrahusid moodustavaid loomi. Venemaa jõgedes elab ~300 kalaliiki, Kongo jõe basseinis aga 3200. Troopilistes metsades on 300 miili2 suurusel alal loetletud 600 linnuliiki, PõhjaAmeerika metsades aga neli korda vähem. Jäävahaeg 1518 sajandil 15.18. saj. jääaja põhjustas ainult väikene viperus suures ookeanikonveieris ja selle ootamatuid jõnkse on olnud korduvalt. Väiksel jääajal jäid inimtühjaks paljud külad Alpides ja
Kliima muudab oma ilmastikku Maailma kliima muutub, Eesti kliima muutub. Kuna veetase tõuseb, jäävad käesoleval sajandil erilise löögi alla meie ranna ja kalda kaitse seadusega lubatust veejoonele lähemale ehitatud hooned, kirjutas juba viis aastat tagasi Tiit Kändler ajakirjas Loodus. Kujutlege ette maakera, mis on täielikult kaetud jääga. Ookeanid on suletud kilomeetripaksuse jääkattega, hiiglaslikud liustikud limpsavad oma keeltega kontinente. Miski muu ei liigu. Pole pilvi. Temperatuur on alla –40°C. Ellu jäävad vaid vähesed elusolendid. Vetikad pagevad vulkaaniliste allikate sooja embusesse ja bakterid kogunevad ookeanide hüdrotermiliste avade juurde. Miljonite aastate jooksul ei muutu midagi. Nii võis Maa välja näha mõnisada miljonit aastat tagasi. Vähemasti arvab nii osa teadlasi, kes leiavad kaljudest tõendeid, et Maa oli kunagi hiiglaslik lumepall. Kas Maa muutub kunagi jälle lumepalliks või hoopis sulab viimane kui jäätükk üles? Vaatamata
Juhendaja: Tiiu Koff Tallinn 2012 1. Sissejuhatus Maa on 4,5 miljardit aastat vana ning sellest ajast saati on siin olnud mitmeid jääaegu ja ja jäävaheaegu, mis on olnud soojema kliimaga kui näiteks praegune jäävaheaeg. Kliima on pidevalt muutunud ja muutub ka praegugi, kord soojemaks siis külmemaks. Selles referaadis püüangi välja tuua põhilised sooja- ja külmaperioodid Maa ajaloos, kuidas ta ajas muutunud on. Olen välja toonud graafikud erinevate aegade lõikes, tänapäevast kuni Fanerosoikumi eoonini. Proovisin põhiosa jätta kindlatele andmetele, mis on saadud liustiku ja merepõhja setete proovidest, mis ulatub vaid 3 miljoni aasta tagustesse aegadsesse. Varasemad kliima mudelid on pigem oletuslikud. 2. Kliima muutuste põhjused 2.1. Inimmõju Liustike sulamise tõttu on juba mitmeid aastaid päevakorras olnud inimmõju kliimale.
Umbes miljon aastat tagasi Maa kliima jahenes tunduvalt. Peale selle on sellest ajast peale umbes 100 000 aastase perioodiga vaheldunud jääajad ja jäävaheajad. Maa ajaloos on olnud pikki jääaja perioode, mil kliima oli nii külm, et liustikud laskusid alla mägedest ja katsid suure osa maismaast. Viimane jääaeg algas 2 miljonit aastat tagasi ja lõppes alles 10 000 aasta eest. Suurel jääajal oli vahepeal ka soojemaid perioode, mil osa jääd taandus ja sulas. Tegelikult elame me veel praegugi jääajastu lõpus, kuigi praegu täheldatakse kliima soojenemist. Kunagi võib tulla ka uusi jääaegu. Eesti ajal on olnud 4 jääaega. Jääajad Eestis ja nende mõju meie maastikule Kui liustik edasi liigub, haarab ta endasse kivimipuru - moreeni ja kraabib sellega kaljupinda. Kuigi Eestimaa on suurema osa geoloogilisest ajaloost olnud maismaa, ei saa me kahjuks pärast liustiku kulutustööd enam leida kuigi palju jääajaeelsetel ajastutel tekkinud pinnavorme
keemiliste ja bioloogiliste analüüside tarvis. Kuid jääuuringute jaoks oli ümber laeva jääle paigutatud mitu seismoloogias kasutatavat instrumenti. Need registreerivad pisimadki muutused ja deformatsioonid jääkatte liikumises ning seega aitavad selgitada jää dünaamilisust ja lagunemisprotsessi. Kompleksset jääuuringut teeb jääle paigutatud automaatne IMB (ice mass balance) poi. Sellega uuritakse jääkatte paksuse muutumist ajas ning jäämassi bilanssi. Meil oli tarvitusel veel teinegi jääkatte paksust registreeriv mõõteriist: radarseade EM-31, mida veeti kelgu järel mööda määratud transekti. Jääuuringute raames kasutasime ka temperatuuri profiili märkivaid termistore ning võtsime jääpuursüdamikke. -6- Välitöödel mõõdeti ka regulaarselt lumikatte paksust ja määrati selle kihilisus, eri kihtide tihedus, temperatuur ning soolsus
Globaalne kliima soojenemine Keemia uurimustöö 2009 SISUKORD Mis on globaalne soojenemine..........................................................................................6 Globaalne kliimasoojenemine on muutnud loomade käitumist........................................8 Kliimamuutused ja rahvusvaheline julgeolek..................................................................10 Kliimamuutuste uurimise rahvus- vahelised programmid on jõudnud finisisse.............13 Kliimamuutuste põhjused ja mõjud.................................................................................17 Kliimamuutuse põhjused :............................................................................................17 Kliimamuutuse mõjud:.................................................................................................18 Kliimamuutused Eestis...............................................................................................
Jäävöönd Jääja külmakõrbed Referaat 2011 Maakera põhja- ja lõunapoolust ümbritsevad alad on kaetud säravvalge jää ja lumega. Neid polaaraladel paiknevaid igilume ja püsiva jääkatte all olevaid alasid nimetatakse jää- ja külmakõrbeteks. Põhjapooluse ümbruse jäävälju, mis katavad Põhja-Jäämerd ehk Arktika ookeani, kutsutakse Arktikaks. Lõunapoolkeral ümbritsevad ookeanid ja mered Antarktise mandrit. Sealne kliima on väga karm ja õhutemperatuur suuremal osal alast on aasta läbi alla 0 ° C. Et lumi ja jää seal ei sula, on aastatuhandete jooksul moodustunud hiiglaslikud igilume ja- jää väljad. Kliima karmust suurendab polaarpäeva ja polaaröö vaheldumine. Polaaröö ajal ei saa pooluse ümbruse alad päikese kiirgust, on pime ja külm. Polaarpäeval seevastu päike pika aja vältel ei looju. Kuna pimestavalt valged jääväljad peegeldavad suurema hulga päikesekiirgust tagasi, on Päikese soojendav mõju palju väiksem kui mujal maakeral.
Kõik kommentaarid