Elame infoajastul - kuhu edasi? (29)

Sarnased õppematerjalid

343

pdf

Maailmataju uusversioon

Selle valdkonna põhiliseks teesiks on see, et Universumis ei ole tegelikult aega. Universum ise on ajatu, mis tuleb välja ajas rändamise teooriast. Antud tees on lähtepunktiks paljudele teistele uutele füüsikaseadustele, mis viivad lõppkokkuvõttes arusaamisele, et Universumit ei olegi tegelikult olemas. See ongi Universumi füüsikaline olemus. 4  Joonis 4 Juba 20. sajandi algusest ei ole füüsika areng edasi jõudnud. Kvantmehaanika ja relatiivsusteooria on olnud viimased suured läbimurded füüsikas. http://www.syg.edu.ee/~peil/maailmapilt/fyysika_areng.jpg Joonis 5 Ajas rändamise teooria omab potentsiaali olla kvantmehaanika ja relatiivsusteooria edasiarendus. Kuid ka ajas rändamise teooria ei ole füüsika arengu lõppfaas. Maailmatajus esinevad üldiselt järgmised peamised füüsikateooriad: klassikaline

Teadus

477

pdf

Maailmataju

Selle valdkonna põhiliseks teesiks on see, et Universumis ei ole tegelikult aega. Universum ise on ajatu, mis tuleb välja ajas rändamise teooriast. Antud tees on lähtepunktiks paljudele teistele uutele füüsikaseadustele, mis viivad lõppkokkuvõttes arusaamisele, et Universumit ei olegi tegelikult olemas. See ongi Universumi füüsikaline olemus. 5  Joonis 4 Juba 20. sajandi algusest ei ole füüsika areng edasi jõudnud. Kvantmehaanika ja relatiivsusteooria on olnud viimased suured läbimurded füüsikas. http://www.syg.edu.ee/~peil/maailmapilt/fyysika_areng.jpg Joonis 5 Ajas rändamise teooria omab potentsiaali olla kvantmehaanika ja relatiivsusteooria edasiarendus. Kuid ka ajas rändamise teooria ei ole füüsika arengu lõppfaas. Maailmatajus esinevad üldiselt järgmised peamised füüsikateooriad: klassikaline

Karjäärinõustamine

990

pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

poole ) ja kõik nähtused toimuvad ajas ja ruumis, siis seega ajas rändamise füüsika on kõige eksisteerimise aluseks. Universumi ajatus on lähtepunktiks paljudele teistele uutele füüsikaseadustele, mis viivad lõppkokkuvõttes arusaamisele, et Universumit ei olegi tegelikult olemas. See ongi Universumi tõeline füüsikaline olemus. 5  Joonis 4 Juba 20. sajandi algusest ei ole füüsika areng edasi jõudnud. Kvantmehaanika ja relatiivsusteooria on olnud viimased suured läbimurded füüsikas. http://www.syg.edu.ee/~peil/maailmapilt/fyysika_areng.jpg Joonis 5 Ajas rändamise teooria omab potentsiaali olla kvantmehaanika ja relatiivsusteooria edasiarendus. Kuid ka ajas rändamise teooria ei ole füüsika arengu lõppfaas. Maailmatajus esinevad üldiselt järgmised peamised füüsikateooriad: klassikaline

Üldpsühholoogia

317

pdf

Surmalähedased kogemused

Sissejuhatuseks Ülitsivilisatsiooniteooria etendab maailma teaduses kahte peamist rolli. See tähendab seda, et ülitsivilisatsiooniteooriat ehk lühidalt ÜTT-d on võimalik käsitleda kahest erinevast vaatenurgast. Esiteks, ülitsivilisatsiooniteooria on teadusfilosoofiline „ennustus“ või „nägemus“ sellest, et milline võiks olla mõistusliku elu kõrgeim arengu tase Universumis. See näitab seda, et kuhu viib lõpuks inimkonna või mistahes tsivilisatsiooni teaduse ja tehnoloogia areng, mis sai hoogu juurde pärast suurt tööstusrevolutsiooni 18. – 19. sajandi Inglismaal. Selles mõttes võib kogu ülitsivilisatsiooniteooriat käsitleda täiesti omaette olevana ehk inimkonna religioonidest lahus olevana. Kuid teisest vaatenurgast lähtudes võib ÜTT-d käsitleda ( s.t. „seostada“ ) inimkonna religioonisüsteemidega – olles niimoodi nende üheks põhialuseks. Näiteks maavälised

elektromagnetism

28

doc

Arvo valton

kõnelda kirjandusest, filmikunstist ja tõlkimisest. Miks alustate just nendest ja millest on teil veel kavas rääkida? Olen eluaeg olnud kirjanik ja filmitegija, tõlkinud olen ma väga palju just viimasel ajal. Sügissemestril oleksid terviklikus käsitluses soomeugri rahvaste kultuuriloo asjad. Nagu ma aru saan, on vabade kunstide professori amet selleks, et kogenud loojad saaksid isiklikke tähelepanekuid ja elukogemusi noortele edasi anda. Enamasti ju ongi kutsutud vanad tegijad. Ja siis oodataksegi, et nad räägiksid oma loometeest ja loomingulisest köögist. Kuidas kavatsete oma loengutsüklid üles ehitada? Kas on teil kavas anda kuulajatele ka kodutöid? Seda ma mõtlesin, et paneksin neid ­ see on muidugi vabatahtlik ­ luuletust või väikest proosapala kirjutama. Et ma olen viis aastat stsenaristikat õppinud, räägiksin ka sellest, ja nad võiksid ühe väikse

Kirjandus

87

doc

Filosoofia materjale

saj. lõpul ja 20. saj. algul maalikunstilt ja skulptuurilt üle kinematograafiale kinnitab ka tõsiasi, et maalikunstnikud ja skulptorid hakkasid seda eesmärki hülgama umbes samal ajal, kui kujunesid välja narratiivse kino põhistateegiad. Umbes 1905. aastaks olid peaaegu kõik hiljem rakendatud kinematugraafilised strateegiad juba avastatud ja enam vähem samal ajal hakkasid maalijad ja skulptorid esitama küsimust mida nemad peavad nüüd edasi tegema, kui 5 teatepulk on läinud üle teistele tehnoloogiatele? Pärast 1906. a. hakkas kunsti ajalugu paistma tõelise pidevusetuste loona. 20. sajandi paljud kunstistiilid vajasid vägagi keerulisi teooriaid, et neid tihtipeale üsna minimaalseid objekte saaks üle kanda kunstitasandile. On võimalik oletada, et kunst on jõudnud lõpule. Muidugi jätkub kunstitegemine. Kuid

Filosoofia

83

doc

Õiguse sotsioloogia

Et info ei kahjustaks ühtegi inimest õigusemõistmise süsteemis: · kohtud võiks osaliselt desotsialiseerida ­ need inmesed, kes on läbi viinud eeluurimise mingis konkreetses kaasuses, ei tohiks mitte mingil juhul olla otsuse langetajateks kohtus. Kohtunik ei tohi olla kunagi osapooltega kohtunud. 1 · kohtute osaline desotsialiseerimine võiks edasi areneda radikaalseks desotsialiseerimiseks, mis seisneks hagi esitamises kirjalikul teel, kusjuures avaldused, hagid peaks läbima toimetuse (nad tuleks vastava ametniku poolt läbi vaadata, et kaoks teatud stiil). Kohtunik peaks ainult nende kirjalike tõendite põhjal otsuse tegema. Kuid ka see staadium pole veel lagi, sest ka siit võib teatud sots info läbi lekkida.

Õiguse sotsioloogia

544

pdf

Mitmekeelne oskussuhtlus

Sama tekst võib ühele lugejale sobida ja teisele mitte. • Ma saan mõjutada seda, missugune mu emakeel on. • Suhtlejana olen oma keelelistes otsustes vaba ja vastutan oma otsuste eest ise. • Vaidlustamise korral ei kõlba argumentidena viited väidetavale keelele, selle kirjeldustele ega tekstidele, vaid saan viidata üksnes iseenda või teiste inimeste arvamustele. Kui need on teie jaoks igav läbitud etapp, siis ärge edasi lugege, te ei leia siit midagi uut. Kui olete nendega teoreetiliselt nõus, aga kahtlete nende praktilises rakendatavuses, siis lugege, üritame näidata, miks see kahtlemine selle nõustumisega hästi ei sobi, ning julgustada teooriat ja praktikat ikkagi kooskõlla viima. Kui on kiire, siis peaks piisama raamatu osade kokkuvõtetest. Kui aga vaatate ja imestate, kuidas keegi midagi nii rumalat ja kahjulikku võib mõelda, siis ongi terve see õpik just teile.  I Eeldused

Inimeseõpetus

Kommentaarid (29)