50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-02-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
27 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
dragoon358
Õppematerjali autor
Neid rakendatakse rahvuslike rikkuste kaitseks, julgeoluku huvides või poliitilistel kaalutlustel. Huvitavaks regulaatoriks on vabatahtlikud ekspordipiirangud. Neid kehtestatakse eksportiva riigi poolt kokkuleppel ekspordi sihtriigiga, et vältida viimase poolt võimalikult rakendatavaid karmimaid tõkkeid. Näiteks omab USA kokkuleppeid Jaapaniga limiteerimaks Jaapani kõrgtehnoloogia sissetungi USA turule. Riikide majandusliku koostöö vormid. Riikide majanduslikus koostöös on võimalik välja tuua erinevad tasandid. Kõige madalam aste on VABAKAUBANDUSE PIIRKOND, mille raames liikmesmaad kõrvaldavad omavahelise kaubavahetuse tõkked, kuid säilitavad need igaüks eraldi kaubavahetuses kolmandate riikidega. Tuntuim vabakaubanduse piirkond on EFTA (European Free Trade Area) mis asutati 1960. aastal. Järgmine majandusliku koostöö aste on TOLLILIIT, mille liikmesmaad kõrvaldavad kõik
kallinemisest, samuti mängib keemiatööstuses olulist rolli ka keskkonnahoiuga seotud kulutuste suurenemine. (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2005) Keemiatööstuses jätkus kiire tootmismahtude kasv. Samas töötajate arv liikus endiselt langustrendil, millega kaasnes tootlikkuse paranemine. Keemiatööstuse tootmis- ning müügimahud on viimastel aastatel kiirelt kasvanud. 2005. aastal tõusis tootmismaht 15%, müük kasvas ligi veerandi võrra. Sektori müüki vedas suures osas eksport. Seoses nafta kallinemisega tõusid keemiatoodete toorainete hinnad ja seetõttu ka Eestis valmistatud toodete hinnad. 2005. aastal kerkisid tootjahinnad keemiatööstuses 10%, samas suurusjärgus kasvasid ka ekspordihinnad. Kõrge nafta hind on soodsalt mõjunud Eesti põlevkivil baseeruvale keemiatööstusele, tõstes nende konkurentsivõimet. Soodne turuolukord võimaldas suurendada põlevkiviõli müüki välisturgudele, aastaga suurenes selle eksport 2/3 võrra
EESTI. ARVE JA FAKTE Sisukord Eesti Vabariik 2 Loodus 4 Rahvastik 6 Kultuur 10 Rahvatervis 12 Haridus 16 Tööturg 18 Tööjõukulu ja palk 22 Sisemajanduse koguprodukt 24 Rahandus 28 Väliskaubandus 34 Tööstus 38 Põllumajandus 42 Energeetika 44 Innovatsioon 46 Infotehnoloogia 48 Turism 52 Andmeallikad. Veebilehekülgi Eesti kohta 54 Eesti Vabariik Rahvaarv 1 318 000 Pindala 45 227 km² Rahaühik euro Pealinn Tallinn Haldusjaotus 15 maakonda, 226 omavalitsuslikku haldusüksust, sh 33 linna ja 193 valda Saarte arv 1521 Suurimad saared Saaremaa, 2671 km² Hiiumaa, 989 km² Muhu, 198 km² Pikimad jõed Võhandu, 162 km Pärnu, 144 km Põltsamaa, 135 km Suurimad järved Peipsi, 3555 km² (Eestile kuuluv osa 1529 km²) Võrtsjärv, 271 km²
Puitkarkassiga majaga ehituse ulatuslik kasv viimase kümne aasta jooksul tuleneb peamiselt ühepereelamute valdkonnas valitsenud ehitusbuumist. Kuigi puitkarkassil põhinevate korterite ehitamine on Venemaal endiselt üsna harvaesinev, on ühepereelamute ehituses vastavad meetodid paremini väljakujunenud. 9 Joonis 2.3 Elumajade ehitus Venemaal aastatel 2000-2008 Allikas: Rosstat, 2009 Saetud okaspuupuidu eksport saavutas 2007. aastal rekordilise taseme (19,1 miljonit m 3), kuid vähenes seejärel 2008. aastal 17,2 miljoni kuupmeetrini (vt. tabel 2.4). Venemaa ümarpalgile 2008. aasta lõpus kavandatud ekspordimaksude tõus (20 kuni 80%) tekitas märgatavat ebakindlust nii metsalangetajate, saeveskite kui ka puidukaupmeeste jaoks ning see mõjus negatiivselt Venemaa ekspordile ja ka tootmisele. Lisandunud globaalse majanduskriisi ja krediidilanguse tõttu varises tootmine 2008. aasta neljandas kvartalis
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond ***** ****** EESTI JA SOOME MAJANDUSE VÕRDLEV ANALÜÜS ************ Õppejõud: ***** ******* Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäeval esitavad riikidele uusi väljakutseid nii globaliseerumine, uute tehnoloogiate väljatöötamine, intensiivne konkurents, tarbijate muutuv nõudlus kui ka majanduslikud ja poliitilised muudatused. Seetõttu on nii Eesti kui ka Soome läbi
Tartu 2008 1 SISUKORD 1 AJALUGU......................................................................................................................4 2 ÜLDINFO.......................................................................................................................5 3 POLIITIKA.................................................................................................................... 7 4 MAJANDUS.................................................................................................................. 8 5 INFOÜHISKOND........................................................................................................18 KOKKUVÕTE..............................................................................19 KASUTATUD ALLIKAD.................................................................20
EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 2020 Eesti Vabariik Põllumajandusministeerium Tallinn 2013 2 Sisukord 1. Sissejuhatus ................................................................................................................ 6 1.1. Eesti geograafia ja kliima.................................................................................... 7 1.2. Veevarud ja keskkonna seisund .......................................................................... 8 1.3. Rahvastik ja tööhõive .......................................................................................... 9 1.4. Majanduslik olukord ......................................................................................... 10 2
Maavarade poolest on Hispaania eriti rikas metallimaakidest. Leidub: · Kivisütt · Rauamaaki · Tsingimaaki · Pruunsütt · Kaalisoola · Tinamaaki · Volfamimaaki · Püriiti · Vasemaaki · Pliimaaki · Uraanimaaki · Elavhõbedat Elavhõbeda varudelt on Hispaania Euroopa maade seas esikohal. Hispaania majandus Hispaanias on olnud aastate jooksul väga kõrge tööpuudus, tänu püsivale majandustõusule õnnestus Hispaanial saada tööpuudus mõneks ajaks alla 10% piiri. Praeguse majanduskriisiga on tööpuudus hüppeliselt tõusnud ning 2010.aasta algul oli tööpuudus juba 20%. Tööjõukulud on Hispaanias madalamad kui EL keskmised näitajad. 2010. aastal oli tööandja keskmine brutokulu ühe töötaja kohta 2 421 eurot kuus. Miinimumpalk oli 2010. aasta seisuga 633 eurot
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid